Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(4)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Omega Invest OÜ esitas 30.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H. K.ilt (võlgnikult) 213,51 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 24.01.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 12.06.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagis osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega ja hageja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid ning tasuma täiendavat riigilõivu. Hageja esitas kohtule 25.06.2020 hagiavalduse koos lisadega. 26.06.2020 jättis kohus hagiavalduse teistkordselt käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et hagiavalduses esile toodud intressinõue on ebaselge ja intressi arvestuse periood on vastuoluline. Hagis puudub intressinõude arvestuskäik (sh millistelt tasumata põhiosamaksetelt on intress arvestatud) ja asjaolud, põhjendused ning tõendid, mis kinnitaksid kahjunõude tekkimist. Kokkuvõtvalt tuli hagejal täpsustada intressi- ja kahjunõude asjaolusid ning esitada kahjunõuet kinnitavad 2(4)

tõendid, seejuures tuli hagejal muuta hagiavaldust ning esitada kohtule nõuetekohane hagiavaldus. Kohus selgitas hagejale, et kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud peavad selguma hagiavaldusest ning hagejal tuleb oma nõue ja nõude aluseks olevaid asjaolusid kohtule vastavalt formuleerida ja viitega tuleb näidata, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus ei asu ise hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh nõude kujunemist ja arvestust hagiavalduse lisadest tuletama, vaid hagejal tuleb need endal hagiavalduses selgelt välja tuua. Seejuures asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (RKTKm nr 3-2-1-151-14, p 14). Olukorras, kus nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud on ebaselged, pole avalduse menetlemine, st asja õigesti lahendamine võimalik (TsMS § 2). Ka vastaspoolel pole võimalik vastata hagiavaldusele, millest ei järeldu selgelt ja üheselt mõistetavat nõuet ja nõude aluseks olevaid asjaolusid. 12.06.2020 ja 26.06.2020 kohtumäärustes hoiatas kohus hagejat, et hagis puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmast. 08.07.2020 taotluses märkis hageja, et hagi esitamise seisuga on lepingu nr S182373803 alusel on põhivõla suuruseks 184,81 eurot, tasumata intress on perioodil 10.02.2019 kuni 10.05.2019 tulenevalt maksegraafikust summas 11,50 eurot, s.o (10.02.2019 summas 3,29 eurot, 10.03.2019 summas 3,02 eurot, 10.04.2019 summas 2,74 eurot ja 10.05.2019 summas 2,45 eurot. Hageja esitas taotluse lisana arve inkassoteenuse eest. Hageja palus lugeda puudused kõrvaldatuks ja võtta hagiavaldus menetlusse. Hageja esitas 08.07.2020 taotluse, kuid mitte nõuetekohast hagiavaldust. Hageja ei esitanud intressinõude arvestuskäiku ja kahjunõuet puudutavaid asjaolusid ehk sissenõudmiskulu aluseks olevaid põhjendusi. Pelgalt viitest: „arvele inkassoteenuste eest“ ei ole piisav. Seega ei ole hageja 26.06.2020 kohtumääruses märgitult intressi- ja kahjunõudega seonduvalt puudusi kõrvaldanud. 09.07.2020 keeldus Viru Maakohus Omega Invest OÜ hagi H. K. vastu intressi 11,50 euro ja kahju 50 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse Omega Invest OÜ hagi H. K. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 184,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 42,88 eurot (periood 22.05.2019 kuni 25.06.2020). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 12.10.2020, kättetoimetamise kuupäev 28.10.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (11.11.2020) hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud menetlusse võetud nõuete osas ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 3(4)

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 184,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 42,88 eurot (periood 22.05.2019 kuni 25.06.2020). Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 184,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 42,88 eurot (periood 22.05.2019 kuni 25.06.2020). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu summas 405 eurot (riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 300 eurot ja kohtutäituritasu 30 eurot). Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 405 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.