2-20-127235/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Express Credit AS (registrikood 12338141; (peale ühinemist AB Kreditex AS, laenuandja) ja V S (kostja) sõlmisid 14.04.2018 laenulepingu nr 20180413014 tähtajaga 24 kuud (Leping). Lepingu tingimuste kohaselt võttis kostja laenu summas 1000 EUR intressimääraga 45,5% aastas. Laenutaotluse esitamine toimus Express Credit AS-i internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus eelnevalt postkontoris. 14.04.2018 rahuldas Express Credit AS kostja laenutaotluse ning laenusumma 1000,00 EUR kanti kostja kontole. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt laenulepingus näidatud kontole tasuda. Lepingu nr 20180413014 sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja Laenusaajana kohustatud hüvitama Laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud lähtuvalt Üldtingimuste punktist 9. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud Laenulepingus nr 20180413014 ning selle Üldtingimustes. Laenulepingu nr 20180413014 alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 14.04.2020. Kokku kohustus kostja tasuma 1540,47 EUR, s.h laenu põhiosa 1000,00 EUR ja intressid 540,47 EUR. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 1340,00 EUR. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. 24.02.2020 edastas AB Kreditex AS (enne ühinemist Express Credit AS) kostjale esimese tasuta meeldetuletuse. 24.03.2020 edastas AB Kreditex AS kostjale tasulist

2-20-127235 meeldetuletust võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 14.05.2020 edastas AB Kreditex AS kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta ning andis võla tasumiseks täiendava kahenädalase tähtaja. Ka teatas laenuandja, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles AB Kreditex AS laenulepingu nr 20180413014 üles 14.05.2020. Kostja ei reageerinud AB Kreditex AS nõuetele, misjärel AB Kreditex AS loovutas 14.07.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas AB Kreditex AS kostjale 14.07.2020 teatise. Hageja palub: välja mõista kostjalt V S hageja Renovum OÜ kasuks põhivõlgnevus 177,85 EUR, intress 33,99 EUR, seisuga 18.10.2020 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 48,13 EUR ja võla sissenõudmiskulud 25,00 EUR; välja mõista kostjalt V S hageja Renovum OÜ kasuks viivis alates 19.10.2020 põhinõudelt 177,85 EUR kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 45,50% aastas; kuid mitte suuremas summas kui 70,73 (põhinõue 177,85 - kõrvanõuded 107,12) EUR. jätta Renovum OÜ ja V S menetluskulud kostja V S kanda. välja mõista kostjalt V S hageja Renovum OÜ kasuks menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot ja määrata, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb V S’il tasuda Renovum OÜ viivist alates kohtulahendis jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras Kohtu selgitused Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud e-postiga 29.11.2020.a. (kostja poolt käesolevas menetluses kohtule avaldatud e-posti aadressil xxx TsMS § 314.1 lg 2 alusel). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagi hinda (355,70 eurot), hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, esindajaks ei ole advokaat ega vandeadvokaat. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus