Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 19.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number: 2-20-125997/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 19.11.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1566

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-125997

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Ivika Sillaots

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2020.a Pärnu, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-20-125997

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K.M.’i vastu laenuvõla 972,22 eurot, intressi 138,49 eurot, viivise 318,65 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1469,36 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress Mustamäe tee 16, Tallinn 10617), hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post [email protected])

Kostja: K.M. (isikukood xxxxxxxxxxx, rahvastikuregistris elukoht : Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis/ hagimaterjalide Kirjalik lihtmenetlus, kostjale hagimaterjalid kättetoimetatud ekättetoimetamine posti teel 04.11.2020.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, §101 lg.1 p.1,6, § 113 ja TsMS § 162 lg.1, § 165 lg 3, § 367, § 407 lg.1, § 415, § 422

1.Hagi osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2.Välja mõista K.M. ’ilt OK Incure OÜ kasuks kostja ja Ferratum Bank p.l.c. vahel 03.05.2019 sõlmitud laenulepingust CL13201 ning nõude hagejale 18.01.2020 loovutamisest tulenev võlgnevus summas 1204,05 eurot (üks tuhat kakssada neli eurot ja 05 senti, so põhivõlg 972,22 eurot, intressi 138,49 eurot, viivise 53,34 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

7.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib kaja avalduse menetluse taastamiseks esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg. 6. Kohtu õiguslik põhjendus

3.1.Kohus on hagi käiguta jätmise määruses 22.10.2020 hagejale selgitanud viivise määra osas, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe kui tüüptingimus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 selgitas, et tarbijalepingus sisalduv tüüptingimus ebaproportsionaalselt suure viivisemäära kohta on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Riigikohtu hinnangul tuleb viivise „mõistlik määr“ sisustada, lähtudes konkreetsetest asjaoludest. Eelduslikult tuleks hinnata aga tühiseks vähemalt selline sõlmitud viivisemäär, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Seega juhul, kui lepingust tulenev viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär). Seaduslik viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis perioodil alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8,00 % aastas. Seega, seaduse kohaselt on viivisesumma väljaarvutamise aluseks viivitusintressi aastane määr, mitte selle päevamäär. Hagiavalduses märgitud päevane viivisemäär 0,1311 % teeb aastaseks viivisemääraks 47,85% (0,1311 x 365), mis on ligi kuuekordne seadusjärgne viivisemäär.