Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Hagi kohaselt sõlmis kostja Maltal asuva äriühinguga XXX kaks laenulepingut (laenuleping nr 2019/04/1 ja laenuleping nr 2020/01/1), mille alusel sai kostja kokku 70 000 eurot. Lisaks sõlmis kostja 16.03.2020.a laenulepingu nr 2020/03/1 ka hagejaga summas 2 000 eurot. Laen koos intressidega tuli hagejale tagastada 20.07.2020.a. Tulenevalt kostja rahalistest raskustest, edastas XXX kostjale 10.06.2020.a tahteavalduse mõlema laenulepingu ülesütlemiseks, millega andis tähtaja kogu laen tagasi maksta hiljemalt 10.07.2020.a. Kostja jättis oma laenulepingutest tulenevad kohustused täitmata. 25.08.2020 sõlmisid hageja ja XXX nõude loovutuse lepingu, millega kostja omandas kõik nõuded, mis tulenesid kostja vastu laenulepingust nr 2019/04/1 ja laenuleping nr 2020/01/1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on 16.10.2020.a kostja prokuristile E. H. kätte toimetatud isiklikult e-toimiku vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, seega on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. 2/4

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on 16.11.2020.a esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 1 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 2 352 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kulutusega. Kohtute infosüsteemist kontrollimisel ilmnes, et hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 1 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuga) 14 h ulatuses. Õigusabi koosneb järgmistest toimingutest: nõupidamised kliendiga, hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, tõendite analüüs ning hagiavalduse koostamine. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja õigusabi tunnihind kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohtu hinnangul ei ole aga põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu 16 h ulatuses seoses hagi materjalide kokkupanemisega ja hagiavalduse koostamisega. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega. Hagis ei ole põhjendatud ja süstemaatiliselt tõlgendatud erinevate õigusaktide sätteid, kohaldatud õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust - nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Lisaks ei ole kohtul võimalik kohtutoimiku põhjal veenduda kõikide menetluskulude nimekirjas toodud toimingute tegemises ja nende sisus (nõupidamised kliendiga, hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine, tõendite analüüs), sellest tulenevalt hinnata ka nende vajalikkust ja põhjendust. Kohus, hinnates hagi mahukust ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud on hagiavalduse koostamiseks ja selleks vajalike tõendite kogumiseks ning kliendiga suhtlemiseks 7 tundi. Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 7 h, mis hageja esindaja tunnitasu (140 eurot) arvestades vastab 980 eurole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna kokku 2 180 eurot (sh riigilõiv 1 200 eurot, hageja õigusabikulud 980 eurot). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3/4

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm, kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.