Novare Invest OÜ hagi Vesper Kinnisvara OÜ vastu alusetult saadu tagastamise nõudes
Tsiviilasja hind
700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Novare Invest OÜ (registrikood 11951046), asukoht Lootsi tn 3a-131, 10151 Talx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rene Varul, e-post: [email protected] Kostja: Vesper Kinnisvara OÜ (registrikood 14301981), asukoht Tehnika tn 16, 10149 Talx, e-post: [email protected]; juhatuse liige K J (isikukood xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Lihtmenetluses saab pool apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga kohtuotsuse kättetoimetamisest. Harju Maakohus ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
Hageja (OÜ Novare Invest) palus mõista kostjalt (Vesper Kinnisvara OÜ-lt) hageja kasuks välja 650 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi kohaselt otsis kostja (maaklerfirma) üürnikku hageja omandis olevale korterile x. Maaklerilepingut hageja ja kostja ei sõlminud.
3.Hageja sõlmis kostja leitud üürnikuga, X X Xega 28.08.2018 üürilepingu, mille alusel tasus X X Xe hagejale tagatisraha 650 eurot.
4.Hageja taganes juba sõlmitud üürilepingust 02.09.2018 avaldusega ja tagastas samal päeval üürniku makstud tagatisraha 650 eurot kostjale. Hageja soovis, et kostja edastaks tagatisraha üürnikule.
5.Selgus, et kostja ei tagastanud tagatisraha 650 eurot üürnikule X X Xele, vaid hagejale teadaolevalt tasaarvestas kostja selle summa enda väidetava maakleritasuga üürnik X X Xe suhtes. See tähendab, et kostja seisukohalt oli tal maaklerileping sõlmitud üürnik X X Xe`ga.
6.Üürnik X X Xe ei aktsepteerinud kostja tasaarvestust ja esitas hageja vastu hagiavalduse tagatisraha ja tekkinud viiviste väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 13.02.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-120440 rahuldas kohus X X Xe hagiavalduse ja mõistis hagejalt välja nii tagatisraha, kogunenud viivise, kui ka menetluskulud 1 145 eurot.
7.Seega on tekkinud olukord, kus hageja on tagastanud tagatisraha kaks korda - esimesel korral kostja valdusesse ja teisel korral kohtuotsuse täitmisena üürnik X X Xele. Hageja on seisukohal, et kostja valdab talle üle antud tagatisraha 650 eurot alusetult, mistõttu esitab hageja nõude selle tagastamiseks alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja vastus
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Kostja leidis, et hageja ja kostja sõlmisid vaidlusaluse korteri üürniku vahendamiseks maaklerilepingu, millega kostja osutas hagejale vastavat teenust.
10.Kostja asus sellel eesmärgil korterile üürnikku otsima, avaldades vastavasisulised kuulutused kinnisvaraportaalides. Samuti nähtub hagiavaldusest, et kostja hagejale üürniku ka leidis. Kostja tegevuse tulemusena sõlmis hageja X X Xega 28.08.2018 üürilepingu.
11.Tõele ei vasta hageja väide selle kohta, et 02.09.2018 tagastas hageja üürniku makstud tagatisraha 650 eurot selle üleandmisega kostja kätte. Vastab tõele, et hageja esindaja J K andis 02.09.2018 kostja seaduslikule esindajale K Jle üle 650 eurot, kuid pooled ei leppinud sealjuures kokku, et vastav summa tuleb kostjal omakorda üle anda X X Xele, kellega kostjal puudusid sealjuures igasugused lepingulised suhted. Kostja esindaja selgitas Z Zle, et loeb saadud summa arvelt tasutuks osutatud maakleriteenuste eest väljastatud arve, mille kostja oli vastavalt hageja palvele varem adresseerinud X X Xe nimele ning mida viimane ei olnud mõistatavatel põhjustel nõus hageja eest tasuma. Asjaolust, et kostja luges hagejalt saadud rahasumma arvelt tasutuks osutatud maakleriteenuste tasu, oli hagejale teada.
12.Hageja väide mille kohaselt tasaarvestas kostja saadud summa enda väidetava maakleritasuga üürnik X X Xe suhtes, ei vasta samuti tõele. Kostjal puuduvad X X Xega lepingulised suhted ning vastastikused nõuded. Kostja ei sõlminud hr Xega maaklerilepingut. Kostja sõlmis maakleriteenuste osutamiseks lepingu hagejaga ning avaldas selle täitmise raames korteri üürikuulutuse. Avaldatud kuulutuse kaudu võttis kostjaga ühendust X X Xe, kes soovis sõlmida hagejaga kuulutuses avaldatud korteri üürilepingu.
Kohtu põhjendused
13.Kohus, analüüsinud hagiavaldust ja kostja vastuväiteid ning poolte esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Hageja väidab, et ta ei sõlminud kostjaga maaklerilepingut. Kostja väidab vastupidist.
15.VÕS § 658 lg 1 kohaselt on maaklerileping leping, millega üks isik (maakler) kohustub vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui maaklerilepingu peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
16.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja otsis hageja palvel hageja korterisse x, xx üürnikku. Hageja ja kostja vaheline õigussuhe vastab maaklerilepingu kvalifikatsioonile. Kohus tuvastab, et pooled sõlmisid maaklerilepingu, mille alusel kostja pidi leidma üürniku x asuvasse korterisse.
17.Maaklerilepingu puhul eeldatakse selle tasulisust. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid tasuta teenuse osutamiseks. Pooled vaidlevad maakleritasu suuruse üle. VÕS §-s 665 on sätestatud, et kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud, loetakse selleks kohalikku tavalist maakleritasu sellise lepingu vahendamise või osutamise eest, selle puudumisel aga mõistlikku tasu. Üldteadaolevalt on maakleritasu suuruseks üürilepingu vahendamisel 1-3 kuu üüri summa. Hageja on esitanud kohtule tõendina kostja vahendusel sõlmitud üürilepingu, mille p-st 3.1. nähtuvalt oli ühe kuu üüri suuruseks 650 eurot, millele lisandus igakuiselt 150 eurot kõrvalkulude eest (tlk 5). Kostja arvestas maakleriteenuse katteks 650 eurot, mis vastab tema vahendatud lepingu kohasele ühe kuu üürile. Kohus leiab ülal märgitule tuginedes, et tegu on kohaliku tavalise maakleritasuga ja ühtlasi mõistliku maakleritasuga VÕS § 665 mõttes.
18.Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppeid maakleritasu sissenõutavaks muutumise aja osas, tuleb kohtul lähtuda seaduses sätestatust. VÕS § 664 lg-s 1 on sätestatud, et maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja leidis hageja korterile üürniku – X X Xe ja hageja sõlmis kostja leitud üürniku X X Xe`ga 28.08.2018 üürilepingu. Eeltoodust tulenevalt muutus kostja tasunõue maaklerilepingu alusel sissenõutavaks 28.08.2018.
19.Hageja tugineb muu hulgas asjaolule, et hageja taganes juba sõlmitud üürilepingust 02.09.2018 avaldusega. VÕS § 664 lg-s 5 on sätestatud, et maakleri õigus maakleritasule säilib ka juhul, kui maakleri vahendamisel või osutamisel sõlmitud leping on kehtetu, kui maakler ei teadnud ega pidanudki teadma kehtetuse põhjusest. Kui leping öeldi üles või lepingust taganeti olulise lepingurikkumise tõttu, ei ole maakleril õigust tasule, kui ta teadis või pidi teadma, et lepingu rikkumine on tõenäoline. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et maakler oleks teadnud asjaoludest, mis andsid hagejale õiguse tema vahendusel sõlmitud üürileping üles öelda. Seega säilis kostjal tasunõue hageja vastu, vaatamata asjaolule, et hageja tema vahendusel sõlmitud üürilepingu üles ütles.
20.Hageja väidab, et X X Xe tasus hagejale üürilepingu sõlmimisel tagatisraha 650 eurot, mille hageja andis üle kostjale. Hageja väidab, et palus kostjal selle raha X X Xele tagastada. Kostja vaidleb neile väidetele vastu. Kostja möönab, et hageja esindaja Z Z andis 02.09.2018 kostja seaduslikule esindajale K Jle üle 650 eurot. Kostja luges saadud summa arvelt tasutuks osutatud maakleriteenuste eest väljastatud arve. Kostja väiteil ei leppinud pooled kokku, et
vastav summa tuleb kostjal omakorda üle anda X X Xele, kellega kostjal puudusid lepingulised suhted. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud kostjale korralduse 650 eurot üle anda X X Xele.
21.Kuivõrd kohus leiab, et poolte vahel oli maaklerleping, mille alusel hagejal oli kohustus tasuda kostjale 650 eurot (mis ka tasuti), ei ole kostja hageja arvel alusetult rikastunud, nagu leiab hageja. Kohus alusetu rikastumise sätteid seetõttu ei kohalda.
22.Ülal märgitust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jätab kohus menetlusulud hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
25.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.