2-18-120440/7 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

6.Välja mõista Novare Invest OÜ-lt xxx kasuks menetluskulud summas 1145 eurot, s.o riigilõiv summas 125 eurot ning esindaja tasu 1020 eurot. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.11.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt leidis xxx (hageja) 24.08.2018 kinnisvaraportaali City24 (www.city24.ee) vahendusel üüriobjekti aadressiga xxx Tallinnas (korter) ning kontakteerus läbi City24 kinnisvaraportaali korteri kohta lisainformatsiooni saamiseks portaali automatiseeritud süsteemi kaudu (nn automatiseeritud kontaktpäring ehk „võta ühendust“ nupp). Automatiseeritud kontaktpäringule vastas Vesper Kinnisvara OÜ maakler xxx, kes kontakteerus hagejaga nii telefoni teel kui vahetult peale seda ka 24.08.2018 e-posti vahendusel. Maakleriga lepiti kokku üürikorteriga tutvumine 27.08.2018. Hageja ei ole sõlminud ühtegi lepingut maaklerteenuse osutamiseks ei Vesper Kinnisvara OÜ-ga ega maakler xxx (ega ka ühegi teise maakleri või kinnisvarabürooga). Vesper Kinnisvara OÜ maakler xxx oli City24 portaalis märgitud kui korteri üüritehingut vahendav kontaktisik. 28.08.2018 allkirjastasid hageja ja kostja korteri üürilepingu. Üürilepingu punkti 3.3. kohaselt kohustus hageja tasuma kostjale lepingust tulenevate nõuete tagamiseks sularahas tagatisraha 650 eurot, mis kuulub tagastamisele, kui lepingu lõppedes ei ole hageja korterit kahjustanud. Hageja tasus 28.08.2018 toimunud üürilepingu sõlmimise käigus kostja esindajale xxx sularahas tagatisraha 650 eurot. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostja arveldusarvele esimese kuu üüri summas 800 eurot ettemaksuna hiljemalt 01.09.2018. Pärast üürilepingu allkirjastamist saatis xxx

28.08.2018 hagejale e-kirja koos arvega esimese kuu üüri ette tasumiseks, paludes e-kirjas arve tasuda „reedel või hiljemalt pühapäeval“. Maakler pidas oma kirjas silmas kuupäevi 31.08.2018 (reede) ja 02.09.2018 (pühapäev). Korteri valduse üleandmine hagejale pidi toimuma 02.09.2018. Vahetult enne seda, kui hageja läks korteri valdust üle võtma, saatis kostja xxx hagejale 02.09.2018 kell 17.02 e-kirja, kus teatas, et kostja on sunnitud lepingust taganema. Taganemise põhjusena tõi kostja oma e-kirjas välja, kostja esindaja pidi kolima samas majas asuvasse teise korterisse, kuid kuna selle korteri üürileandja muutis viimasel hetkel kostja esindajaga sõlmitava üürilepingu tingimusi, mistõttu antud tehingu sõlmimine jäi pooleli, siis ei ole kostjal võimalik xxx korterit hagejale välja üürida. Samas 02.09.2018 hagejale saadetud e-kirjas kinnitas kostja esindaja xxx ühtlasi, et hageja poolt lepingu alusel tagatisrahana makstud 650 eurot on xxx poolt antud maakler Xxx kätte ning Xxx tagastab nimetatud summa hagejale järgmisel päeval (e-kirjas märgitud „homme“ ehk 03.09.2018). Xxx mainib samas e-kirjas ka seda, et arve lepingu alusel hageja poolt kostjale tasumisele kuulunud esimese kuu üüritasu 800 euro osas on tühistatud ning juhul, kui hageja on selle juba tasuda jõudnud, siis kuulub üüritasu viivitamatule tagastamisele. Tagatisraha ei ole hagejale tagastatud vaatamata korduvatele meeldetuletustele. Hageja on arvestanud viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisele (ehk lepingust taganemise päev 02.09.2018) järgnevast päevast, milleks on 03.09.2018 kuni 13.11.2018 (kokku 72 päeva) viivisemäärga 8 % aastas. Viivise summa kokku on 10,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 660,26 eurot, millest põhiosa võlgnevus moodustab 650 eurot ja viivise võlgnevus 10,26 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras põhisummalt 650 eurot alates 14.11.2018. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ning oli seisukohal, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ja asjas menetlus lõpetada. 28.08.2018 sõlmitud üürilepingu alusel kohustus üürnik tasuma hiljemalt 01.09.2018 üürileandjale esimese kuu üüri, mida üürnik aga nimetatud kuupäevaks ei tasunud. Seetõttu taganes üürileandja üürilepingust kuna kaotas usalduse üürniku suhtes. Samuti märkis kostja, et hageja ei ole tasunud Vesper Kinnisvara OÜ-le, keda Xxx esindab, vahendustasu 650 eurot, mille kohta esitati vastavasisuline arve maksetähtajaga 29.08.2018. Seetõttu ei kuulu hagi esitajale tagastamiseks ka käesoleva hagi sisuks olev tagatisraha, mis läks tehingu vahendaja Vesper Kinnisvara OÜ tasumata vahendusarve katteks. Hagiavaldusele lisatud kirjavahetusest on ka näha, et kostja esindaja Xxx on selle raha kinnisvarabüroole ka edastanud. Raha tehniline liikumine ei muuda kuidagi asja olemust ja sisu. Kuna kinnisvarabüroo tegeleb vahendamisega, siis sisuliselt vastutab ka tema raha liikumise eest. Kuna hageja ei tasunud kinnisvarabüroole vahendustasu, siis on igati põhjendatud, et kinnisvarabüroo selle summa kostjalt saadud summaga tasaarveldas. Kohtu põhjendused

7.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on üürilepingust 02.09.2018 taganenud. Üürilepingu p 3.2 kohaselt kohustus hageja tasuma kostja arveldusarvele esimese kuu üüri summas 800 eurot hiljemalt 01.09.2018. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakler Xxx saatnud 28.08.2018 hagejale e-kirja koos arvega esimese kuu üüri ettetasumiseks, paludes arve tasuda reedel või hiljemalt pühapäeval (hagi lisa 4). Arvestades kirja saatmise ajaga, peab kohus usutavaks, et maakler pidas kirjas silmas kuupäevi 31.08.2018 (s.o reede) ja 02.09.2018 (s.o pühapäev). 02.09.2018 on kostja hagejale saatnud e-kirja, milles teatas, et on sunnitud lepingust taganema, kuna kostja esindaja pidi kolima samas majas asuvasse teisse korterisse, kuid kuna selle korteri üürileandja muutis viimasel hetkel kostja esindajaga sõlmitava üürilepingu tingimusi, siis jäi tehingu sõlmimine pooleli ja kostjal ei ole võimalik hagejale xxx korterit üürida. Samuti märgib kostja kirjas, et juhul kui hageja on juba üle kandud 800 eurot, siis tagastab ta raha koheselt (hagi lisa 5). Seega ei ole usutav kostja vastuväide selle kohta, et kostja on lepingust taganenud põhjusel, et hageja ei tasunud 01.09.2018 kostjale esimese kuu üüri summas 800 eurot. Samas on kohus seisukohal, et tagatisraha tagastamise nõude esitamisel ei oma iseenesest käesoleval juhul tähtsust, mis põhjusel või kumma poole algatusel lepingust taganeti. Tagatisraha tagastamise kohustus tekib kostjal sõltumata üürilepingu taganemise asjaoludest VÕS § 189 lg 1 alusel. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tagatisraha oleks hagejale tagastatud või et pooltel oleks olnud kokkulepe tagatisraha tagastamiseks kolmandatele isikutele või läbi kolmandate isikute. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma tagatisraha tagastamist ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele tagatisraha summas 650 eurot.

12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 12.1 Hageja menetluskulud on menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 1145 eurot, millest õigusabi teenus moodustab 1020 eurot. Samuti on hageja tasunud menetluses riigilõivu 125 eurot. Hageja lepinguline esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 120 eurot tund (ilma käibemaksuta): - Tutvumine kohtu 02.11.2018 määrusega 5 min; - Tutvumine hagi aluseks olevate asjaolude ja materjalidega, konsulteerimine hagejaga, tõendite uurimine ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 14.11.2018 4 tundi; - Tutvumine kohtu 19.11.2018 määrusega 5 min; - Tutvumine kostja vastusega 17.12.2018 15 min; - Kostja vastusele esitatava seisukoha kujundamine, konsulteerimine hagejaga, täiendavate tõendite uurimine ning vastuse koostamine ja esitamine 20.12.2018 4 tundi; - Tutvumine kohtu 02.01.2018 määrusega 5 min. 12.2 Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 125 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 12.3 Kohtu hinnangul on hageja esindaja osutatud teenused ja neile kulunud aeg põhjendatud. Hageja on 14.11.2018 esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega. Hagiavalduse koostamiseks on vajalik tutvuda asjaolude ja materjalidega ning suhelda ka oma esindatavaga. Ka vastaspoole dokumentidega tutvumist ega ka kohtumäärustega tutvumist ei saa menetluses pidada ebavajalikuks. Vastaspoole dokumentidega tutvumine on vajalik neile seisukoha esitamiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks. Kohtu