lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-12955/6

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-12955/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
16.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-20-12955

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2020, Tallinn

Kohtuasi

JTi taotlus riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.09.2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

JTi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja JT (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 29.09.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta JTi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (RÕS § 15 lg 8 ja TsMS § 191 lg 1 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.JT (avaldaja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks seoses kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Taotluse kohaselt ei võtnud Riigikohus menetlusse asja nr xx-xx-xxxx. Esimese astme kohtuotsus oli positiivne, kuid teise astme otsus oli negatiivne. Tegemist on soolise diskrimineerimisega ja EIÕK art 14 ja 18 rikkumisega. Avaldaja ei ole vanglas ainus, kes pintsetti kasutada soovib. Nii saab produktiivsemalt oma välimuse eest hoolitseda, mis mõjub moraalsele tervisele ja enesehinnangule positiivselt. Maakohtu määrus ja põhjendused

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Maakohus jättis 29.09.2020 määrusega avaldaja taotluse riigi õigusabi ja menetlusabi saamiseks rahuldamata. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju. Seega ei oleks esitatav kaebus inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav, mistõttu keeldus kohus avaldajale riigi õigusabi 1(4)

andmisest kooskõlas RÕS § 37 lg-ga 3. Samuti jättis kohus rahuldamata menetlusabi taotluse, sest kohus ei määranud avaldajale riigi õigusabi korras esindajat, mistõttu ei ole vajalik avaldajat menetlusabi korras vabastada õigusabi tasu maksmisest. Kuivõrd kohus jätab avaldaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata, siis ei pea kohus vajalikuks analüüsida taotleja majanduslikku seisundit. Määruskaebus

3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tema poolt esitatud riigi õigusabi taotluse rahuldada. Avaldaja jääb oma taotluses väljatoodu juurde. Ka mehed vajavad pintsetti, mitte ainult naised. Tegemist on soolise diskrimineerimisega ja EIÕK art 14 ja 18 rikkumisega. Menetluse edasine käik
4.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige ning maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
6.Avaldaja esitas kohtule riigi õigusabi taotluse kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks. Tegemist on RÕS § 37 lg 1 alusel esitatud taotlusega. Riigikohus on öelnud, et kohus peab muude asjaolude seas tegema RÕS § 37 lg-st 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Olemuselt on tegemist kaebuse perspektiivi hindamisega, mida kohus peab tegema ka riigi õigusabi andmisel riigisisesesse kohtusse pöördumiseks (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus asjas nr 5-17-31/9). Praeguses asjas on maakohus määruses üksnes märkinud, et avaldaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju. Maakohus ei põhjendanud, kuidas ta sellisele järeldusele jõudis. Maakohus ei ole analüüsinud, kas Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatav kaebus oleks konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Ringkonnakohus saab selle minetuse kõrvaldada.
7.RÕS § 37 lg 1 alusel esitatud taotluse saamisel tuleb kohtul analüüsida, kas Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatav kaebus oleks konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Selleks tuleb esmalt tuvastada, kas avaldaja on ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ja kas kaebus on tähtaegne (konventsiooni artikli 35 lg 1). Seejärel tuleb analüüsida, kas avaldaja kaebusel oleks perspektiivi konventsiooni artikli 35 lg 3 punkti a tähenduses. Selleks tuleb anda hinnang sellele, kas kaebuses toodud asjaoludel võiks olla tegemist konventsiooni mõne artikli rikkumisega. Samuti tuleb hinnata konventsiooni artikli 35 lg 3 punkti b alusel, kas avaldaja on kandnud märkimisväärset kahju.
8.Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 otsusest haldusasjas nr xx-xx-xxxx nähtub, et avaldaja esitas 18.04.2019 Tallinna Vanglale taotluse lubada kasutada pintsetti. Avaldaja kasutas pintsetti enne uude vanglasse paigutamist, kuid need võeti ära. Avaldaja kasutas pintsetti kaks aastat ja midagi halba sellest ei juhtunud. Avaldajat diskrimineeritakse, sest naisvangidel lubatakse pintsetti kasutada. Vana korra kohaselt oli ka meestel lubatud pintsetti kasutada. Mehed ei pea välja nägema nagu metslased, neil on samuti kõrvad, kulmud ja nina. Tallinna Vangla jättis otsusega avaldaja taotluse pintseti saamiseks rahuldamata. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavale keelatud pintsett. Pintsetiga on võimalik kahjustada vangla vara. Piirang ei riku kinnipeetava õigusi, sest vajalikud esemed (kamm, 2(4)

pardel, küünelõikur jne) hügieeni eest hoolitsemiseks on lubatud. Tallinna Vangla jättis 21.06.2019 vaideotsusega avaldaja vaide rahuldamata. Avaldaja esitas Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude. Pintseti mittevõimaldamisega on taotlejale tekitatud mittevaralist kahju iga kuu 15 eurot. Taotlejat diskrimineeritakse, sest naiskinnipeetavad saavad pintsetti kasutada. Rikutud on taotleja inimväärikust, sest ta ei saa enda eest hoolitseda. Tallinna Vangla jättis otsusega avaldaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Pintseti andmisest keelduv otsus on õiguspärane. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.3 kohaselt on meeskinnipeetavatel pintsett keelatud. Pintsetti ei saa kasutada Viru Vanglas ja Tartu Vangla meeskinnipeetavad. Taotlejal on võimalik oma hügieeni eest hoolitseda. Taotleja inimväärikust ei ole alandatud, sest pintsett ei ole hügieeni eest hoolitsemise jaoks hädavajalik. Avaldaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tallinna Vangla 21.06.2019 vaideotsuse tühistamist, Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 100 eurot ning Tallinna Vangla kohustamist väljastama avaldajale pintsett. Tallinna Vangla võttis avaldajalt uude vanglasse kolimisel 04.12.2018 pintseti. Enne kolimist kasutas avaldaja pintsetti kaks aastat. Avaldajal on pintsetti vaja kõrva-, kulmu- ja ninakarvade korrastamiseks. Tallinna Vangla peaks pintsetti kõigile meeskinnipeetavatele võimaldama, sest avaldaja kaaskinnipeetavad soovivad samuti seda välimuse korrastamiseks kasutada. Pintseti keelamisega diskrimineeritakse avaldajat, sest naiskinnipeetavatele on pintsett lubatud. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.02.2020 otsusega avaldaja kaebuse ja kohustas Tallinna Vanglat uuesti läbi vaatama avaldaja 18.04.2019 esitatud taotluse pintseti väljastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.05.2020 otsusega Tallinna Halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Riigikohtu Halduskolleegium jättis 10.08.2020 määrusega avaldaja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata HKMS § 219 lg 6 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 otsus jõustus 10.08.2020.

9.Praegusel juhul on avaldaja ammendanud kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ning kaebus on tähtaegne (konventsiooni artikli 35 lg 1).
10.Avaldaja tugineb riigi õigusabi taotluses sellele, et tegemist on soolise diskrimineerimisega ja EIÕK art 14 ja 18 rikkumisega. EIÕK art 14 sätestab diskrimineerimise keelamise regulatsiooni, mille kohaselt konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste kasutamine tagatakse ilma mingi diskrimineerimiseta selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või muu seisund. Art 18 sätestab, et konventsioonis lubatud piiranguid võib selles osutatud õiguste ja vabaduste suhtes kohaldada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas 29.05.2020 otsuses, et meeskinnipeetavad pole märgatavamalt halvemas olukorras kui naiskinnipeetavad, sest meeskinnipeetavatele on lubatud kamm, küünelõikur, raseerija ja pardel. Avaldaja on riigi õigusabi taotluses tuginenud üksnes sellele, et pintsetiga saab produktiivsemalt oma välimuse eest hoolitseda, mis mõjub moraalsele tervisele ja enesehinnangule positiivselt. Praeguses asjas ei ole avaldaja välja toonud, et ilma pintseti kasutamise võimaluseta ei saa avaldaja oma välimuse eest piisavalt hoolitseda. Ringkonnakohus asub seisukohale, et avaldaja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu oleks kaebus põhjendamatu konventsiooni artikli 35 lg 3 punkti a tähenduses. 3(4)

Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja kaebus EIK-sse pöördumiseks konventsioon artikli 35 lg 3 punkti a kohaselt vastuvõetav. Seetõttu ei anna määruskaebuses toodud väited alust maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata (TsMS § 191 lg 3).

12.RÕS § 15 lg-st 8 ja TsMS § 191 lg 1 teisest lausest tulenevalt ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium