2-20-4206/15 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista A Hilt V K kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 11.12.2013 sõlmisid xxx (registrikood xxx) (xxx) ja V K (hageja) üürilepingu, mille alusel hageja üüris xxx korterit asukohaga xxx (korter). Korteri võttis vastu ja kasutas xxx seaduslik esindaja ja xxx tegelik kasusaaja A H (kostja). xxx rikkus üürilepingust tulenevaid kohustusi. xx jättis tasumata üürimaksed summas 15 375 eurot, kommunaalmaksed summas 8182,46 eurot ja rikutud vara taastamise maksumuse summas 2431 eurot ehk kokku 25 988,46 eurot. 12.04.2016 seisuga võlgnes kostja hagejale kokku 395 eurot. 12.04.2016 sõlmisid hageja, Xxx ja kostja kokkuleppe üürilepingu lõpetamise kohta ja üürilepingust tulenevate kohustuste ülevõtmise kohta. Kokkuleppes võttis kostja üle kõik Xxxi kohustused summas 25 988,46 eurot ja kostja kinnitas laenu summas 395 eurot tasumise kohustust hagejale. Kostja andis võlatunnistuse, milles kostja kohustus tasuma hagejale kokku 26 033,46 eurot hiljemalt 18.03.2017. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tähtajaks tasumata summalt arvestatakse viivist 0,05% päevas. Kostja ei ole kokkuleppest tulenevat kohustust hageja ees täitnud. Kostja võlgneb hagejale 17.03.2020 seisuga põhinõudena 26 033,46 eurot ja viivisena 14 253,32 eurot ehk kokku 40 286,78 eurot. Xxx on kokkuleppes kinnitanud võlgnevuse olemasolu ehk tunnustanud nõuet summas 25 988,46 eurot. Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes. Kostja võttis Xxxilt üle hageja ees võlgnevuse tasumise kohustuse summas 25 988,46 eurot. Seega, asus kostja Xxxi asemele VÕS § 175 lg 1 mõttes. Kostja kinnitas ka hagejale laenu summas 395 eurot võlgnemist. Kostja andis kogu nõude (26 033,46 eurot) osas hagejale võlatunnistuse VÕS § 30 mõttes. Kostja pidi kohustuse täitma

2-20-4206 hagejale vastavalt kokkuleppele, s.o hiljemalt 18.03.2017. Kostja kohustus muutus sissenõutavaks 19.03.2017. Hagejal tekkis õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist alates 19.03.2017. Kostja on jätnud täitmata kokkuleppest tuleneva raha maksmise kohustuse, s.o põhinõude summas 26 033,46 eurot tasumine. Kostja on rikkunud kokkuleppest tulenevat raha maksmise kohustust (VÕS § 100). Hagejal on õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja kohustuste täitmisega viivitamise tõttu viivist kuni kohustuse kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Hageja palus 17.03.2020 hagiavalduses mõista A Hilt V K kasuks välja 26 033,46 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga viivis summas 14 253,32 eurot, viivis 0,05% päevas põhinõudelt 26 033,46 eurot alates 18.03.2020 kuni põhinõude kohase täitmiseni, menetluskulud ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja menetluskulud palus jätta kostja enda kanda. Hageja palus välja mõista esindaja kulud summas 1206 € + käibemaks 20%, kokku 1447,20 € ja lõiv 1000 €, kõik kokku 2447,20 €. Need on kätte toimetatud kostjale 11.11.2020. Kohtu selgitused Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodud alusel on kohus on otsuses avaldanud kirjeldavas osas vaid hagi asjaolud ja nõude ja hageja menetluskulud. Kostja kohtu eelistungile ei ilmunud, mitteilmumise põhjustest kohtule ei teatanud, taotlusi ei esitanud, teda on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kuivõrd hageja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega, siis rahuldab kohus hagi TsMS § 410 I lause järgi. Kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud ja esitab põhjendused nende väljamõistmise kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, milles palus välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud 1447,20 eurot (sh käibemaks). Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 1000 eurot, kuna nimetatud summas riigilõivu tasumine nähtub tsiviilasja materjalidest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et esindaja tehtud töö 6,7 tunni ulatuses vastab asja keerukusele, mahule. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid 6,7 töötunni ulatuses, kokku summas 1447,20 eurot (sh käibemaks). Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 2447,20 eurot.