Võlaõigus › Kompromissilepingud

1 (3)

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale 3141 lg 3 p 2 alusel eposti teel kätte 21.10.2020. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.06.2019. a kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24658739, milles kostja tunnistas 03.09.2018. a sõlmitud kompromissilepingust/võlatunnistusest tulenevat põhivõlga hageja ees summas 1198,24 eurot ja viiviste võlgnevust summas 1202,76 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja kostjalt viiviste nõudmisest summas 1,24 eurot ja kostja võttis kohustuse tasuda hagejale põhivõlg summas 1198,24 eurot ja viivised summas 1201,52 eurot, kokku 2399,76 eurot osamaksetena maksegraafiku alusel. Kompromissilepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus. Pooled leppisid ka kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kohustus seni tasumata osas koheselt sissenõutavaks. Lisaks leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel kohustub kostja maksma viivist 0,060% viivituses olevalt summalt päevas. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja lepingust tulenev kohustus muutus sissenõutavaks alates 26.07.2019. a. Hageja volitatud esindaja on saatnud kostjale kolm võlateatist, kuid vaatamata sellele ei ole kostja kohustust täitnud. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 2710,64 eurot, sh põhivõlg summas 1198,24 eurot, enne 25.06.2019. a sissenõutavaks muutunud viivised 1201,52 eurot, lepingutasu 30 eurot, võla sissenõudmiskulu 35 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt alates 26.07.2019. a kuni täitmiseni 0,06% põhivõlalt päevas. Hageja on arvestanud viivise suuruseks perioodi 26.07.2019. a kuni 01.07.2020. a eest 245,88 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2710,64 eurot, millest 1198,24 eurot on põhivõlg, 30 eurot lepingutasu, 35 eurot võla sissenõudmiskulu ja 1447,40 eurot 01.07.2020. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks kokku 519,71 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 99,71 eurot ja lepingulise esindaja kulud 420 eurot.

2 (3)

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise riigilõivu 99,71 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 175,29 eurot, kokku 275 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab vaatamata asjaolule, et hageja on ilmselt ekslikult esitanud taotluse ainult maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu välja mõistmiseks lugeda kogu tasutud riigilõivu summas 275 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud PlusPlus Legal OÜ jurist Carlo Kask. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal dokumentide komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 100 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks, kokku 3,5 tunni eest tasu summas 350 eurot, kokku koos käibemaksuga 420 eurot. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et märgitud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses on ülepaisutatud. Asja materjalidest nähtub, et esindaja õigusabi osutamine on piirdunud kohtule hagiavalduse koostamisega, sh seda ettevalmistavad toimingud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka nõudega, mille vormistamine eeldaks suurt ajakulu ja mahukat tõendite kogumist. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks nõude vormistamisele saab lugeda 2 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 2 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 240 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 515 eurot, sh riigilõiv 275 eurot ja lepingulise esindaja kulud 240 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 515 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine TsMS § 455 lg 1 kohaselt toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.