Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1(4)

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ PRIMATE CAPITAL (hageja) esitas 06.08.2020 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagi E. K. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 24.11.2019 sõiduauto Volkswagen LT 35 Doka (reg märgiga xxx) müügilepingu. Hageja andis sõiduki 24.11.2019 üle, kuivõrd kostjal oli koheselt vaja autot tööülesannete täitmiseks. Kostja kohustus täitma sõiduki ostuhinna tasumise kohustuse hageja ees teenuse osutamisega, mis seisnes 52 m piirdeaia ehitamises kinnisasjale asukohaga xxx xx, xxx alevik, xxx vald. Esialgse kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud aia valmis ehitama hiljemalt jaanuari keskpaigaks. Kostja ei täitnud enda kohustusi talle antud täiendava tähtaja ehk mai jooksul, hageja nõudis kostjalt 30.05.2020 ja 12.06.2020 veelkord kohustuse täitmist. 29.06.2020 esitas hageja lepinguline esindaja kostja nõudekirja kahju hüvitamiseks summas 4822,44 eurot. Kahju hüvitamise nõude aluseks oli hageja poolt teistelt aia ehitusettevõtetelt võetud pakkumised ning õigusabikulud summas 192 eurot. Hageja nõudis kahju hüvitamist hiljemalt 06.07.2020. 17.08.2020 jättis Viru Maakohus hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva hagiavalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hageja kõrvaldas puudused 24.08.2020 ja esitas hagiavalduse koos lisadega. 03.09.2020 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja 03.09.2020 menetlusse võtmise kohtumäärus toimetati kostjale kätte 06.10.2020 e-kirja teel TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (26.10.2020) hagile vastanud. 2(4)

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista kahju hüvitamise nõude summas 4822,44 eurot, hagi esitamise seisuga (06.08.2020) sissenõutavaks muutunud viivise summas 32,68 eurot, edasiulatuva VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise, alates 07.08.2020 põhinõudelt 4822,44 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et kahjunõue 4822,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 32,68 eurot (periood 07.07.2020 kuni 06.08.2020, edasiulatuv viivise nõue alates 07.08.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, alates 07.08.2020 põhinõudelt 4822,44 eurolt kuni põhinõude täitmiseni on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja 23.10.2020 menetluskulude avalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 857 eurot (riigilõiv ja õigusabikulu 432 eurot ilma käibemaksuta). Kohus edastas 27.10.2020 kostjale e-posti aadressile: xxx hageja menetluskulude avalduse ja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja ei ole eeltoodule vastanud ja menetluskulude avaldusele vastuväiteid esitanud. 3(4)

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 857 eurot hageja kasuks välja. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.