Harju Maakohus Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
12. november 2020.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-11982
Tsiviilasi
X X OÜ hagi Y Y OÜ vastu võla ja viivise nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X X OÜ (registrikood xxx, xxx); Hageja seaduslik esindaja: xxx (e-post: xxx); Kostja: Y Y OÜ (registrikood xxx, xxx); Kostja lepinguline esindaja: K S -K (xxx).
Kinnitada X X OÜ (hageja) ja Y Y OÜ (kostja), koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-11982.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
Asendada jõustunud kohtulahendis hageja nimi tähemärkidega XX ning kostja
nimi tähemärkidega YY ning mitte avalikustada hageja ja kostja registrikoode ega aadresse.
Tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 375 (kolmsada seitsekümmend viis) eurot ja kanda see X X OÜ (registrikood xxx) arvelduskontole nr xxx, selgitusega ”Riigilõivu osaline tagastamine tsiviilasjas nr 2-20-11982”. Hageja tasus 18.08.2020 Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu summas 750 eurot.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
Harju Maakohtu menetluses on X X OÜ hagi Y Y OÜ vastu võla ja viivise nõudes. Pooled esitasid 11.11.2020 kohtule kompromissi, milles taotlesid kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Hageja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 kohaselt kokku, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled palusid asendada jõustunud lahendis poolte nimed tähemärkidega hageja XX ja kostja YY ning mitte avalikustada hageja ja kostja registrikoodi ega aadressi.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Menetlusosalised on kokku leppinud, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus välistab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Pooled palusid asendada jõustunud lahendis poolte nimed tähemärkidega hageja XX ja kostja YY ning mitte avalikustada hageja ja kostja registrikoodi ega aadressi. Seega tuleb asendada jõustunud kohtulahendis hageja nimi tähemärkidega XX ning kostja nimi tähemärkidega YY ning mitte avalikustada hageja ja kostja registrikoode ega aadresse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Kohus leiab, et hageja taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 375 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.