Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
11.11.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-751
Kohtuasi
XX hagi YY vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Facebooki postituse ja maali kujutise eemaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.01.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaadi abi Maarja Pild
2.Jätta Harju Maakohtu 27.01.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-18-751 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 15.01.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (26.03.2018) täpsustust, kohustada kostjat lükkama ümber 23.12.2017 avaldatud väited hageja ebaseadusliku tegevuse kohta internetiaadressil www.facebook.com, tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise kohtu poolt määratud ulatuses ning kohustada kostjat eemaldama internetiaadressil www.facebook.com ajajoonelt 23.12.2017 kell 23.10 tehtud postituse ja maali kujutise.
2.18.09.2018 täpsustas hageja andmete ümberlükkamise nõuet ning märkis, et kostja peaks oma Facebooki kontol avaldama järgmise sisuga kirja: „Mina, YY, teatan siinjuures, et minu 23.12.2017 ja hilisemates postitustes avaldatud väited selle kohta, et kunstnik XX on rikkunud seadust sellega, et ei ole küsinud Q vanemate nõusolekut maali „W“ maalimiseks, samuti selle kohta, et XX on minult raha välja pressinud, olid ebaõiged, sest 1) seadus ei nõua sellisel juhul nõusoleku taotlemist/andmist; 2) XX pole minult raha välja pressinud. Seega pole XX poolt tegemist isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega ja tema poolt nn „tuima panemine“ on põhjendatud. Tunnistan, et pingutasin antud juhul pisut üle. Lugupidamisega YY.“ Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt postitas kostja 23.12.2017 kell 23.10 oma www.facebook.com ajajoonele foto hageja maalist „W“ ja lisas selle juurde järgmise postituse: „Kunstnik paneb tuima! Alates 30. oktoobrist seisab kunstnik XX avalikul FB seinal postitus, kus müüakse maali ühest tüdrukust. Tüdruk on Q, kelle ravi toetab vähiravifond. Maal on tehtud foto järgi. Point on aga selles, et Q vanemad ei ole andnud XX-le luba oma tütart maalida, veel vähem temaga raha teenida. Nii Q vanemad kui ka mina oleme korduvalt pöördunud XX poole palvega selline tegevus lõpetada aga kunstnik paneb järjekindlalt tuima. Süüdistab meid enda kiusamises, ähvardas täna mind kohtuga ning on FBs blokeerinud nii minu kui ka Q vanemad. Q vanemaid - kes keskenduvad hetkel lastehaiglas oma tütre ravile - on X ähvardanud politseiga, “ahistamise” eest. Kuna tegemist on ka isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega, järgneb kaebus andmekaitseinspektsiooni. Aga kunstnik paneb ikka edasi tuima. Teda lihtsalt ei koti. Kirjutab, et tal on raha vaja. Kas kellelegi on mõni hea idee, kuidas niisugustega käituma peaks?“
4.Järgnevalt saatis hageja oma telefoninumbrilt KKKKKKKK kostja telefoninumbrile NNNNNN alljärgneva tekstiga SMS-i: „Tere X, kontekstis, milles sa kasutad minu maalitud teost, keelan ma sul seda kasutada ja nõuan, et sa võtaksid minu teose enda fb seinalt otsekohe maha, vastasel juhul kaeban sind kohtusse ja nõuan sinult moraalse kahju hyvitamist. Sinu tegutsemist ootan otsekohe. Kui hommikuks pole sa lõpetanud minu teose kasutamist minule mittesobivas kontekstis ja minu loata, siis kohtume kohtus, mõnusat jõulu sullegi, XX.“ Kuna
2-18-751 kostja ei reageerinud hageja nõudmisele, siis otsustas hageja saata kostjale digitaalselt allkirjastatud kirja, milles nõudis, et kostja lõpetaks hageja laimamise ja lükkaks avalikult ümber teda laimava sisuga postituse. Hageja andis kostjale aega kuni 12.01.2018 maksta talle kompensatsiooni õliteose „W” ebaseadusliku kasutamise ja hageja autoriõiguste rikkumise eest ning maksta talle kompensatsiooni hagejat laimava informatsiooni eest. 08.01.2018 kell 17.41 saatis hageja kostja telefoninumbrile NNNNNNN järgmise SMS-i: „X, sa paned tuima. Nõuan sinult juba korduvalt, et lõpetaksid minu õlimaalist tehtud foto kasutamise ilma minu nõusolekuta ja minule mitte meeldivas kontekstis enda facebooki ajajoonel. Sa rikud antud juhul autoriõiguse seadust. Samuti nõuan korduvalt, et lõpetaksid mind laimava valeinfo kajastamise enda facebooki ajajoonel. Samuti tuletan meelde, et sul on antud tegevuste eest võimalik mulle kahjutasu maksta kuni selle nädala lõpuni, ehk 12. jaanuarini 2018. aastal, peale seda pöördun enda õiguste kaitsmiseks kohtusse.“ Käesolevaks ajaks ei ole kostja hagejat käsitletavat postitust ega maali fotot eemaldanud, millega on rikkunud hageja autoriõigusi, laimanud hagejat ning kahjustanud tema head nime ja mainet.
5.Ebaõige faktiväitega on tegemist kostja Facebooki postituses sisalduva väitega, et maalil kujutatud tüdruku näol on tegemist Q-ga ning seetõttu nõuab hageja postituse eemaldamist. Ebaõige faktiväide on ka see, et hageja on ebaõigesti käidelnud isikuandmeid, st rikkunud seadust. Maali kujutise eemaldamist kostja postitusest nõuab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 13 lg-st 1 tulenevalt, mille kohaselt on autoril õigus keelata oma teose kasutamine, sest hageja pole kostjale oma maalist tehtud foto avaldamiseks nõusolekut andnud. Ebakohase väärtushinnanguga on tegemist kostja postituses põhjusel, et kostja kasutab postituses korduvalt väljendit „kunstnik paneb tuima...“, samuti omistab kirjutises tervikuna hageja kohta seaduserikkuja maine, teotades sellega hageja au.
6.Sarnasus Q ja maalil kujutatud tüdruku vahel on juhuslik, maal ei ole tehtud Q järgi ning kui isegi oleks tehtud, siis kostja väide, et hageja oleks sel juhul teeninud raha Q arvel, tundub arusaamatu ja küüniline. Väljend „tuima panema“ on solvav ning hageja palub kostjal selgitada, millisest semantilisest seisukohast lähtub kostja, väites, et väljend „tuima panema“ on põhjendatud. Hageja ei ole maali jagamiseks nõusolekut andnud. Kostja ei kasutanud maali mitte päevakajaliste sündmuste kajastamiseks ega karikatuuris/pastišis, vaid hageja solvamiseks ning alavääristamiseks. Hageja taotleb kogu postituse eemaldamist, sest ebakohaste ning ebaõigete väidete eraldamine tekstist ei ole võimalik. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja on sotsiaalvõrgustikus Facebook sõna võtnud hagejapoolse isikuõiguste rikkumise teemal. Nimelt püüab hageja vähihaigusega võidelnud QQ arvelt raha teenida. Noorest Q-st maali tegemiseks, selle levitamiseks ja maali müügiks pakkumiseks erinevates portaalides hagejal Q vanemate nõusolekut ei ole. Seega ei ole kostja rikkunud autoriõigusi või hagejat laimanud, vaid on täitnud oma moraalset ja eetilist kohustust ajakirjaniku ja SA Z“ ühe asutaja, juhatuse liikme ning peamise eestkõnelejana.
9.Hagejal ei ole kahe vaidlustatud faktiväite ümberlükkamise nõuet, kuivõrd vaidlustatud väited vastavad tõele. Hageja valmistatud maal kujutab QQ ja seda on kinnitanud ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Maal on sisuliselt koopia Q-st tehtud fotost ning vastab tõele, et hageja on maali valmistanud ja seda levitanud ilma Q vanemate nõusolekuta. Ka hageja ise ei ole varem seda eitanud.
2-18-751
10.Hagejal ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet isikuõiguste rikkumisest tulenevalt, kuivõrd vaidlustatud faktiväited vastavad tõele ja vaidlustatud hinnang „paneb tuima“ on põhjendatud. Hageja on ignoreerinud kõiki Q vanemate palveid maali, st ka Q kujutis erinevatest sotsiaalmeediavõrgustikest eemaldada. Hagejal ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ka autoriõiguste väidetavast rikkumisest tulenevalt, kuivõrd maali sellisel vaidlusalusel viisil sotsiaalmeediakontol jagamine ei ole autoriõiguste rikkumine tulenevalt hageja enda antud vastavast loast sotsiaalmeedia kasutustingimuste kaudu või alternatiivselt ja täiendavalt tulenevalt vaba kasutamise eranditest, mis lubab ilma autori nõusolekuta teoste kasutamist nii päevakajaliste sündmuste kajastamiseks kui karikatuuris/pastišis. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 27.01.2020 otsusega hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus muutis Harju Maakohtu 12.02.2018 määrust osaliselt nii, et andis hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist selliselt, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja kahjuks.
12.Hageja käsitluse kohaselt on kostja 23.12.2017 avaldanud internetiaadressil www.facebook.com oma kasutaja „YY“ seinal (ajajoonel) postituses (vt I kd, lk 7-8) järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: 1) „Maalil kujutatud tüdruku näol on tegemist Q-ga“ (väide 1); 2) „Hageja on ebaõigesti käidelnud isikuandmeid, st rikkunud seadust“ (väide 2). Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt avaldatud andmed olid ebaõiged ning andmete ümberlükkamise viisi üle.
13.Hageja nõue väidete ümberlükkamise kohustamiseks jääb rahuldamata. Ülalnimetatud kostja postituses on väide 1 avaldatud järgneval kujul: „Tüdruk on Q, kelle ravi toetab vähiravifond. Maal on tehtud foto järgi.“ Kohus nõustub hagejaga, et väite 1 näol on tegu faktiväitega. Kuna väide 1 on neutraalse iseloomuga ega ole hageja au teotav, lasub selle väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal (võlaõigusseadus (VÕS) § 1047 lg 2). Hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud. Samas on kostja tõendanud, et väide 1 vastab tõele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja maal on ilmselgelt tehtud QQ foto järgi, seda tõendab detailsusaste ja sarnasus, alates näost, karikakrast juustes, juuksesalkudest, käe asendist ning riietusest (vt võrdluseks I kd, lk 80 ja foto I kd, lk 97). Samuti on AKI 29.01.2018 teates märkinud, et QQ on maalil äratuntav ja tegemist on isikuandmetega (vt I kd, lk 98 ja selle pöördel). Lisaks on hageja oma blogi postituses tunnistanud, et tegemist on Q-ga ning ka 10.12.2019 toimunud istungil kinnitanud, et Q maal on tema käes (vt I kd, lk 107; II kd, lk 11). Hageja poolt menetluses esitatud paljasõnalised väited Q ja maalil kujutatud tüdruku sarnasuse juhuslikkuse kohta ning et maal ei ole tehtud Q järgi, ei tõenda vastupidist ning on vastuolus nii asjas esitatud tõendite kui ka hageja enda väidetega.
14.Kostja on avaldanud kõnesolevas postituses väite 2 järgneval kujul: „Kuna tegemist on ka isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega, järgneb kaebus andmekaitseinspektsiooni.“ Kohus nõustub ka siin hagejaga, et väite 2 näol on tegu faktiväitega. Selle väite osas on tõendamiskoormis aga kostjal (VÕS § 1047 lg 2). Kohtu hinnangul on kostja menetluses tõendanud, et väide 2 vastab tõele. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et QQ vanemad ei ole andud alaealise Q isikuandmete töötlemiseks nõusolekut (vt I kd, lk 99-103) ja eksisteeris aktiivne vastuväitmine kõigile tegevustele, mille hageja on toime pannud (vt I kd, lk 104-132).
2-18-751
15.Täidetud ei ole ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 6 lg-s 1 sätestatud eeldused isikuandmete seaduslikuks töötlemiseks.
16.Seoses hageja taotletud andmete ümberlükkamise viisiga märgib kohus järgmist. Esiteks sisaldab hageja taotletud ümberlükkamise viis väidet „raha välja pressinud“, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all (st ei ole hagi aluseks ega esemeks) ning teiseks hinnanguid, mille ümberlükkamist nõuda ei saa ja ka tõeseid väiteid, millised kohus eelnevalt tuvastas. Kui väide „raha välja pressinud“ ei ole esitatud hagi asjaoludes ega nõudes, ei saa selle kohta esitada taotlust ümberlükkamise viisi osas. Sellist väidet ei nähtu ka vaidluse all olevast kostja 23.12.2017 Facebooki postitusest. Väidetavad hilisemad postitused ei puuduta käesolevat asja. Hageja on ümberlükkamise teksti lisanud ka hinnangu „tuima panema“. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda ainult faktiväidete, mitte hinnangute, ümberlükkamist.
17.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata. Maakohus viitas VÕS § 1045 lg 1 p-le 4 ja §-le 1046. Kostja ei ole avaldanud Facebooki 23.12.2017 postituses hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab aga toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Seetõttu ei täida hageja poolt kostjale etteheidetav käitumine hagis toodud asjaoludel normi teokoosseisu. See kehtib kostja poolt postituses esitatud faktiväidete kohta.
18.Erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4309, p 16).
19.Ülalosundatud VÕS § 1046 lg 1 järgi ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Sama lõike teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumisel (VÕS § 1046 lg 2) tuleb seejuures ühelt poolt lähtuda hageja PS §-s 17 sisalduvatest põhiõigustest ning teiselt poolt kostja väljendusvabadusest (PS § 45).
20.Kostja poolt Facebooki 23.12.2017 postituses hageja kohta ülalmainitud hinnangu „Kunstnik paneb tuima“ esitamist kohtu arvates praegusel juhul õigusvastaseks pidada ei saa. Kohus märgib, et „tuima panema“ tähendab slängis kellelegi ära panema, ülbelt vastama, maha tegema (vt www.slang.ee). Sõnapaari „tuima panema“ saab tõlgendada käesoleva tsiviilasja
2-18-751 asjaolusid arvestades ka kui hageja poolt Q huvide ja tema vanemate seisukohtade eiramisena. Asja materjalidest nähtuvalt postitas hageja avalikult oma Facebooki seinale 30.10.2017 QQ kujutisega maali (vt I kd, lk 7-8), märkides juurde, et maali alghind on 1500 eurot (vt I kd, lk 104) ja palve seda võimalikult palju jagada (vt I kd, lk 105) ning võimalusel ka niisama hagejale annetusi teha (vt kd, lk 7-8). Maali on Facebookis jagatud 364 korda (vt I kd, lk 106). Hageja on maali kujutise avaldanud ka oma blogis (vt I kd, lk 107) ja Instagramis (vt I kd, lk 108). Samuti on hageja Q kujutavat maali jaganud Facebooki gruppidesse, millel ei ole maalide või heategevusega mingit puutumist, nt Facebooki grupp „Kõik müügiks“ (vt I kd, lk 109); „Muhedad Eestlased Soomes, Rootsis, Norras&Taanis“; „Vikerkaaretee“; „Nõmme Kaitseks!“; „Viljandi vanakraamiturg“; „Tallinn“ (vt I kd, lk 111); „Eestlased maailmas“ (vt I kd, lk 112); „1,000,000 New York Jets Fans“; „London; New York Time For Art“ (vt I kd, lk 113); „Singles New York City“, CALIFORNIA BUY/SALE/TRADE!“; „New York Art Gallery“; „Art Manhattan – New York“ (vt I kd, lk 114); „Art and Artists“; „London Art Galleries’s“ (vt I kd, lk 115). Nimetatud grupid on rohkete liikmetega (vt I kd, lk 116-131). Veel on hageja kasutanud Q kujutisega maali oma raamatu reklaamiseks ning loosimise läbiviimisel, postituses on kirjas: „Jaga, tule kohale ja võida 500 eurone kingitus“ (vt I kd, lk 132). Kostja on juhtinud hageja tähelepanu rikkumisele juba enne postituse tegemist hageja Q õigusi rikkuva postituse all: „Mitu korda on teie tähelepanu juhitud asjaolule, et teil puudub Q vanemate luba eksponeerida Q oma meelil ning sellega veel ka raha teenida /---/“ (vt I kd, lk 133-136), mis kustutati. Samast nähtub ka, et Q ema on kostjale korduvalt rõhutanud, et neid on hageja tegevus häirinud ja nad on hageja poole korduvalt pöördunud: „/---/ palusime tal meie lapse pilti internetis mitte kasutada.“ Samuti on Q isa pöördunud hageja poole seoses viimase tegevusega, märkides mh, et „Minu lapse autoriõigused kuuluvad Minu perele!“ (vt I kd, lk 99101). Eeltoodut arvestades on kostja hinnang hageja kohta põhjendatud ning kostja ei ole sellise hinnangu andmisel teotanud hageja au, vaid hinnangu on põhjustanud hageja enda tegevus (st vähihaige lapse kujutise ärakasutamine vanemate vastuseisust hoolimata ning seda samal ajal kui koguti annetusi lapse elu päästmiseks). Hageja ei ole käesoleva ajani eemaldanud oma Facebooki postitust, kus Q kujutava maali abil kogub endale annetusi, ning Q maal on siiani müügis erinevates portaalides (vt II kd, lk 190-192).
21.Hagejal puudub mittevaralise kahju hüvitamise nõue ka tulenevalt hageja autoriõiguste rikkumisest. Vaidlus puudub, et hageja postitas avalikult oma Facebooki seinale 30.10.2017 (QQ kujutisega) maali nimega „W“ (vt ka I kd, tl 8, 190-191) ning sama postituse osas tegi omakorda postituse kostja (vt ka I kd, tl 7). Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib autor teose õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda sellega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 kohaselt. Seega on autoriõiguse rikkumise korral võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda vaid VÕS §-des 1043 ja 1045 ette nähtud juhtudel. Seejuures vastutab kostja VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt kahju tekitamise eest deliktiõiguslikult üksnes juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks oli sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine. Autoriõiguse rikkumine on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses omandiga sarnase absoluutse õiguse rikkumisena. Nende õiguste rikkumise korral on seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt üldjuhul piiritletud VÕS-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa. Absoluutsete õiguste rikkumise korral ei näe VÕS § 134 ette mittevaralise kahju hüvitamist, v.a § 134 lg-s 4 sätestatud juhul. Riigikohus on seisukohal, et autoriõigused, sh AutÕS §-s 12 loetletud autori isiklikud õigused, ei ole käsitatavad isiklike õigustena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses, mille rikkumise korral oleks mittevaraline kahju hüvitatav VÕS § 134 lg 2 ja lg 6 alusel. Siiski on võimalik, et autoriõiguse rikkumisega kaasneb ka autori VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 kaitsealasse langevate isiklike õiguste rikkumine, näiteks juhul, kui sellega kaasneb autori au ja väärikuse kahjustamine või tema kohta valeandmete avaldamine
2-18-751 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p-d 21.1. ja 21.2.). Kohus on korduvalt hagejale selgitanud mittevaralise kahju nõudmise eelduseid, mh palunud hagejal täpsustada, millise kostja poolse hageja õiguste rikkumise tõttu nõuab hageja mittevaralist kahju (vt I kd, lk 54-55 pöördel, 144). Hageja midagi konkreetset välja ei toonud. Hageja on üksnes märkinud, et käesolevaks ajaks pole kostja hagejat käsitlevat postitust ega maali fotot eemaldanud, millega on rikkunud hageja autoriõigusi, laimanud hagejat ning kahjustanud tema head nime (vt I kd, lk 58). Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, ei esine VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1046 kaitstud õigushüvede rikkumist, mis õigustaks mittevaralise kahju väljamõistmist VÕS § 134 lg-te 2 ja 6 järgi.
22.Kostja ei ole hageja autoriõigusi rikkunud. Facebooki kasutustingimuste kohaselt oli kostjal õigus kasutada informatsiooni, mille hageja oli ise oma kasutaja seinale lisanud, ei ole kostja hageja autoriõigusi rikkunud. Facebooki kasutustingimused sätestavad: „Kui sa avaldad sisu või informatsiooni kaustades Avalikke seadeid, siis see tähendab, et sa lubad kõigil, sh inimestel kes ei ole Facebookis ligi pääseda ja kasutada seda informatsiooni ja seda sinuga seostada (mh sinu nimi ja profiilipilt).“ (When you publish content or information using the Public setting, it means that you are allowing everyone, including people not on Facebook, to access and use that information, and to associate it with you (i.e. your name and profile picture). Arvutivõrgus kättesaadav https://www.facebook.com/legal/terms). „Avalikud seaded“ tähendab Facebooki tingimustes seda, et kasutaja on valinud postituse tegemisel, et sellele saaks ligi mistahes interneti kasutaja kui tema profiil avaneb. Kuna Facebooki kasutustingimuste kohaselt oli kostjal õigus kasutada informatsiooni, mille hageja oli ise oma kasutaja seinale lisanud, ei ole kostja hageja autoriõigusi rikkunud.
23.Samuti oli kostjal õigus teose kujutis reprodutseerida ajakirjandusliku erandi alusel vastavalt AutÕS §-le 17, sest kasutus ei ole otseses vastuolus algse kasutamisega (s.o jagamine sotsiaalmeedias) ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. Maakohus viitas AutÕS § 19 p-dele 4 ja 7. Kostja on B ajakirjanik (vt I kd, lk 89) ning aktiivse ühiskonna liikmena SA Z üks asutajaid ja ainus juhatuse liige ning peamine eestkõneleja (vt I kd, lk 90-92). Hageja kasutab oma Facebooki kasutajat „YY“ ajakirjanduslike eesmärkide täitmiseks (vt I kd, lk 9596). Ka antud juhul on kostja kinnitanud, et vaidlusaluse kostja postituse tegemine täitis ajakirjanduslikku eesmärki.
24.Kuivõrd kahju tekitamine kostja poolt ei ole aset leidnud, siis jääb rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat eemaldama Facebooki ajajoonelt kostja poolt 23.12.2017 tehtud postitus ja maali kujutis (VÕS § 1055 lg 1).
25.Kostja esitas 10.12.2019 istungil taotluse, et kohus vaataks üle hageja majandusliku seisundi riigi õigusabi saamisel. Hagejale kuulub kaks äriühingut: OÜ C ja MTÜ D (endise ärinimega MTÜ D) (vt II kd, lk 45-49 pöördel). Nimetatud äriühingutel praeguse seisuga maksuvõlad puuduvad, mis olid hageja väidetel aga riigi õigusabi taotlemise (15.01.2018) ajal. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja teenib endale sissetulekut maalitud teoste müümisega (vt nt I kd, lk 10, 104-132) ning kogub endale siiani annetusi (vt II kd, lk 190-192), kuid ei ole avalikustanud selliste tegevustega seotud sissetulekut. Usutav ei ole, et hageja jagab niivõrd suures summas väidetavalt võõrast raha ja nn heategijat ei nimeta isegi mitte kohtule ning et müüb maha oma kaks maali 220 000 euroga, kuid hiljem hakkab väitma, et tema ei teeninudki midagi nendelt. Veel on hageja avaldanud raamatu ning selle reklaamimisel avaldatud postituses lubanud kingituseks 500 eurot (vt I kd, lk 132). Juba riigi õigusabi saamise taotluse esitamisel ületasid hageja vältimatud püsikulutused (1 kuu kohta) kordades tema igakuist väidetavat netosissetulekut (vt I kd, lk 16-17). Maakohus viitas riigi õigusabi seaduse
2-18-751 (RÕS) § 17 lg-le 1, § 25 lg-le 3 ja §-le 29 ning märkis, et kohus saab praegusel juhul arvestada hageja majandusliku seisundi kohta esitatud uut teavet, et muuta 12.02.2018 määrust osaliselt nii, et hagejale antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist selliselt, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja (hageja) kahjuks. Apellatsioonkaebus
26.Hageja esitas 25.02.2020 kaevatava otsuse peale kaks apellatsioonkaebust, millest ühe on allkirjastanud hageja lepinguline esindaja ja teise hageja ise. Ringkonnakohus käsitleb neid ühe kaebusena. palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja hulgaliselt täiendavat materjali.
27.Hageja
28.Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt lisaks välja ka preventiivse kahjuhüvitise. Hageja vaidlustab ka järgnevad väited: „Alates 30. oktoobrist seisab kunstnik XX avalikul FB seinal postitus, kus müüakse maali ühest tüdrukust.” “Point on aga selles, et Q vanemad ei ole andnud XX-le luba oma tütart maalida, veel vähem temaga raha teenida.“ „Nii Q vanemad kui ka mina oleme korduvalt pöördunud XX poole palvega selline tegevus lõpetada /---/.“
29.Hagiavaldus on põhjendatud. Hagiavalduses välja toodud kahte väidet tuleks käsitleda ühtse tervikuna, mitte hinnata neid eraldi (VÕS § 1047 lg 2 rikkumine).
30.AKI teade ei ole kohane tõend, kohane tõend oleks AKI poolt välja antud haldusakt.
31.Maali näol on tegemist originaalteosega. Isegi kui maalil kujutatud isik on kellegagi sarnane, ei saa väita, et tegemist on koopiaga. See, kas tegemist on koopiaga, tuleb tuvastada ekspertiisi käigus. Kohus ei saa tugineda siseveendumusele, sest kohus ei ole kunsti alal asjatundja. Tõendatud ei ole, et maalil on kujutatud Q. Maalil olev kujutis erineb fotol olevast kujutisest.
32.Maakohtu poolt viidatud blogis ei ole avaldatud, kes on maalil kujutatud. Seega on maakohus andnud blogile kui tõendile ebaõige hinnangu.
33.Ebaõige on maakohtu tuginemine sellele, et istungil on hageja öelnud, et Q maal on tema käes, tegemist on kontekstis väljarebitud lausega. Tegemist ei ole vande all antud ütlustega. Samuti on Q maal kasutatav käesolevas asjas käibefraasina.
34.Q vanematel ei ole õigust keelata oma tütre maalimist avalikes huvides, sest Q on avaliku elu tegelane ning lisaks ikoonilise staatusega. Arvestades, et maakohus on seda teemat käsitlenud, esitas hageja täiendavad tõendid selle kohta, et Q on avaliku elu tegelane.
35.Kostja on rikkunud hageja autoriõigusi. Maakohus viitas ebaõigesti Facebooki kasutajatingimustele, kuna kostjal ei olnud ligipääsu hageja kontole (hageja on kostja ära blokkinud). Hageja on kirjutanud oma Facebooki kasutajakonto info alla, et tema kasutajakontol olev materjal on autoriõigustega kaitstud. Maakohtu tuginemine AutÕS § 19 lg8
2-18-751 le 4 on ebaõige, kuna käesolevas asjas ei selgu, milles seisneb kostja postituse aktuaalsus ja päevakajalisus. Kostja ei tegutsenud ajakirjanikuna.
36.Maakohus on andnud ebaõige hinnangu pooltevahelistele kompromissläbirääkimistele.
37.Kohus on ebaõigesti hinnanud riigi õigusabi andmise aluseid kostja taotluse alusel (RÕS § 17 lg 1 rikkumine). Maalide müük ja heategevusüritus ei olnud omavahel seotud. Raha, mis heategevusaktisooniga jagati, ei olnud hageja raha. Maalide omandiõigus ei kuulunud maalide müümise hetkel hagejale. Asjaolu, kas hageja on äriühingu juhatuse liige või osanik, ei lükka ümber riigi õigusabi saamise eeldusi. Lisaks ei ole hageja OÜ C omanik alates 05.03.2019 ning MTÜ D eesmärgiks ei ole tulu teenimine. Äriühingu maksuvõla puudumine ei ole samastatav juhatuse liikme majandusliku seisundiga. Maakohtu poolt viidatud tõendid (I kd, lk 104-132) ei tõenda, et hageja tegeleb maali müümisega. Hageja poolt annetuste kogumine on jäänud kolme aasta tagusesse aega. Hageja majanduslik ja tervislik seisund on käesolevaks hetkeks halvenenud. Vastustaja seisukoht
38.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palus mitte menetleda apellatsioonkaebust osas, millega hagi muudetakse. Kostja palus jätta hageja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
40.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
41.Hageja on lisanud apellatsioonkaebusele hulgaliselt materjale QQ kujutisega foto meedias avaldamise ja Facebookis jagamise kohta ning meedias avaldatud artiklite väljavõtteid, tõendamaks, et Q on avaliku elu tegelane. Hageja taotleb nende uute tõenditena vastuvõtmist. Hageja põhjendab sellise taotluse apellatsioonimenetluses esitamist järgmiselt: Maakohus on käsitlenud QQ kui avalikkusele tuntud isikut, kellest avalikkus on teada saanud läbi kohtuotsuses viidatud allikate. Arvestades asjaolu, et maakohus on seda teemat käsitlenud, esitab hageja selle asjaolu kohta täiendavaid tõendeid. Kuna seda temaatikat ei ole varem käsitletud kui kohtuotsuses, siis esitab hageja oma tõendid käesolevas menetlusetapis.
42.TsMS § 652 lg 1 p 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks uusi faktilise asjaolusid niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses põhjendama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Kostja vaidleb uute tõendite vastuvõtmisele vastu.
2-18-751 Kolleegium jätab apellatsioonkaebusele lisatud uued tõendid asja materjali juurde võtmata. Täidetud ei ole TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldus, et asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
43.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu, mida maakohtu on otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
44.Hageja on hagiavalduses vaidlustanud kaks eristatavat faktiväidet: 1) Hageja valmistatud maal kujutab QQ ja 2) Hageja on Q kujutavat maali levitanud ilma Q vanemate nõusolekuta. Maakohus käsitles põhjendatult neid mõlemaid.
45.Hageja valmistatud maal kujutab QQ kes on maalil selgelt äratuntav. Maal on ilmselgelt tehtud QQ foto järgi ( I kd, lk 80 ja 97). Ka Andmekaitse Inspektsioon on 29.01.2018 vastuses märkinud, et QQ on maalil äratuntav ja tegemist on isikuandmetega ( I kd, lk 98 ja pöördel). AKI vastus Q ema pöördumisele on kirjalik tõend, millele maakohus on õigesti tuginenud. Hageja on ka ise oma blogi postituses tunnistanud, et tegemist on Q-ga (I kd, lk 107). Ebaõige on hageja seisukoht, et blogis ei ole avaldatud, kes on maalil kujutatud. Q maal ei ole kasutatav käibefraasina. Hageja poolt menetluses esitatud paljasõnalised väited, et maal ei ole tehtud Q järgi ning Q foto ja maalil kujutatud tüdruku sarnasus on juhuslik, ei tõenda vastupidist ning on vastuolus nii asjas esitatud tõendite kui ka hageja enda väidetega.
46.Hageja on Q kujutavat maali levitanud ilma Q vanemate nõusolekuta. Kostja poolt esitatud kirjavahetusest nähtub, et QQ vanemad ei ole andnud alaealise Q isikuandmete töötlemiseks nõusolekut (I kd, lk 99-103). Q vanemad pöördusid ka Andmekaitse Inspektsiooni poole kaebusega, mille järgi kasutab hageja Q fotost tehtud maali omakasu eesmärgil ning Q vanemate nõusolekuta ( I kd, lk 98). Hageja ei ole vastupidist tõendanud.
47.Lisaks eeltoodud väidetele vaidlustab hageja hinnangut „kunstnik paneb tuima“. Maakohus leidis õigesti, et see on väärtushinnang. Kostja on selgitanud ja esitanud tõendeid selle kohta, miks hageja tegevust vähi seljatanud QQ kujutisega maali kasutamisel võib nimetada „tuima panemiseks“. QQ-l avastati haruldane haigus, mille ravi haigekassa ei rahastanud. SA Z", Eesti vähihaigete laste vanemate liidu ja "B" abil koguti annetusi Q raviks. Q vanemad nõustusid avalikkusele oma lapse lugu rääkima ainult vähihaiguse seljatamiseks ning teiste vähihaigete aitamiseks. Teistel isikutel, kes lähtuvad omakasust, ei ole Q vanemad kunagi lubanud oma tütre kujutist kasutada. Hageja on ignoreerinud Q vanemate palveid Q kujutisega maali erinevatest sotsiaalmeediavõrgustikest eemaldada. Hageja kasutab Q kujutist isikliku kasu teenimiseks. Hageja on valmistanud Q kujutisega maali ja avaldanud selle oma Facebooki leheküljel, jaganud erinevatel Facebooki lehekülgedel, Instagramis ja blogis, pakkunud maali
2-18-751 müügiks, kasutanud maali eesmärgil, et koguda endale annetusi ja tulu, kasutanud enda raamatu reklaamiseks ning loosimise läbiviimisel ( I kd, lk 104-109, 11-115, 132).
48.Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga, et käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades saab sõnapaari „tuima panema“ tõlgendada hageja poolt Q huvide ja tema vanemate seisukohtade eiramise tähenduses. Kostja ei ole sellise hinnangu andmisel teotanud hageja au, vaid hinnangu on põhjustanud hageja enda tegevus. Arvestades hageja käitumist vähihaige lapse kujutise ärakasutamisel ja seda vanemate vastuseisust hoolimata, on ringkonnakohtu hinnangul sellise väljendi kasutamine põhjendatud ja seda ei saa pidada õigusvastaseks VÕS § 1046 lg 1 alusel.
49.Ebaõiged on hageja väiteid selle kohta, et ta püüdis Q maali müüa ja enda kasuks teenima panna alles pärast kostja tehtud postitust. Hagi lisaks olevast kostja postitusest nähtub, et hageja palub Q maali abil omale annetusi teha juba varem ( I kd, lk 8). Ka üleskutse Q kujutist jagada ja 500 eurot võita, samuti reklaami oma raamatule, tegi hageja varem (07.12.2017), see on enne kostja vaidlusalust postitust (( I kd, lk 132).
50.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti rahuldamata väidete ümberlükkamise nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude isikuõiguste rikkumisest tulenevalt, kuivõrd vaidlustatud faktiväidet vastavad tõele ja vaidlustatud väärtushinnang ei ole õigusvastane.
51.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue ei kuulu rahuldamisele ka autoriõiguste rikkumisest tulenevalt. Maali kujutise vaidlusalusel viisil sotsiaalmeediakontol jagamine ei ole autoriõiguste rikkumine tulenevalt hageja enda antud vastavast loast sotsiaalmeedia kasutustingimuste kaudu. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja postitas kõigepealt 30.10.2017 avalikult oma Facebooki seinale foto QQ kujutisega maalist nimega „W“ ( I kd, lk 8 ja 190191). Sama postituse osas tegi omakorda postituse kostja (I kd, lk 7). Seda, et kostja nägi algset hageja 30.10.2017 positutust s.o see oli kostja jaoks avalik, tõendab ka kostja poolt hageja postituse alla kirjutatud kommentaar palvega lõpetada vähihaiguse seljatanud väikse tüdruku kujutise ärakasutamine (I kd, lk 133). Seega ei vasta tõele hageja apellatsioonkaebuse väited selle kohta nagu ei oleks kostja jaoks hageja Q maali kujutav postitus kunagi olnud avalik. Kostjal oli sellele ligipääs nagu ka kõigile teistel ja seega oli kostjal õigus Facebooki kaustajatingimuste alusel kasutada seda informatsiooni ja seostada seda hagejaga.
52.Maakohus jättis õigesti rahuldamata kostja postituse teksti eemaldamise nõude, kuivõrd see ei sisalda hageja kohta ebakohaseid või ebaõigeid väited.
53.Maakohus on kooskõlas RÕS § 17 lg-ga 1 analüüsinud, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks. Maakohus on ka õigesti leidnud, et antud juhul on hagejal riigi õigusabi hüvitamiskohustus juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja (hageja) kahjuks. Selline selgitus on vastavuses seaduses sätestatuga. TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-10-55382, p 18).
54.Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud uued väited, mille lubatavust pole hageja esile toonud ega põhjendanud, jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
2-18-751
55.Ebaõige on hageja etteheide, et talle ei ole teada antud, et kohtunik Meeli Kauri asemel arutab tsiviilasja edasi kohtunik Kristiina Kruusel. Maakohus on seda teinud 01.11.2018 ekirjaga menetlusosaliste sh hageja esindajale ( I kd, lk 151). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
56.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
57.Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Krista Kirspuu, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.