T. R. hagi T. T. vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Facebooki postituse ja maali kujutise eemaldamiseks
Tsiviilasja hind
10 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja T. R. (isikukood xxx) Hageja määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid, e-post [email protected]) Kostja T. T. (isikukood xxx) Kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk ja vandeadvokaadi abi Maarja Pild (Advokaadibüroo
1.Muuta Harju Maakohtu 12. veebruari 2018 määrust osaliselt nii, et anda T. R.le riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist selliselt, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja (T. R.) kahjuks.
2.Jätta T. R. hagi T. T. vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Facebooki postituse ja maali kujutise eemaldamiseks rahuldamata.
2-18-751
Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud T. R. kanda.
2.Mõista T. R.lt riigituludesse välja 600 euro suurune riigilõiv, mille tasumisest oli T. R. vabastatud, ja T. R.le riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu 1135,20 eurot, kokku 1735,20 eurot. T. R.l tuleb tasuda 1735,20 eurot riigituludesse käesoleva otsuse jõustumisest alates kuue (6) kuu jooksul vastavalt otsusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
3.Maakohus määrab (ülejäänud) menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.T. R. (hageja) esitas 15.01.2018 Harju Maakohtule hagi T. T. (kostja) vastu, milles palus, arvestades hagi hilisemat (26.03.2018) täpsustust, kohustada kostjat lükkama ümber xxx avaldatud väited hageja ebaseadusliku tegevuse kohta internetiaadressil www.facebook.com, tasuma hagejale mittevaralise kahju hüvitise kohtu poolt määratud ulatuses ning kohustada kostjat eemaldama internetiaadressil www.facebook.com ajajoonelt xxx kell 23.10 tehtud postituse ja maali kujutise. 18.09.2018 täpsustas hageja andmete ümberlükkamise nõuet ning märkis, et kostja peaks oma Facebooki kontol avaldama järgmise sisuga kirja: „Mina, T. T., teatan siinjuures, et minu xxx ja hilisemates postitustes avaldatud väited selle kohta, et kunstnik T. R. on rikkunud seadust sellega, et pole küsinud A. vanemate nõusolekut maali „W“ maalimiseks, samuti selle kohta, et T. R. on minult raha välja pressinud, olid ebaõiged, sest 1) seadus ei nõua sellisel juhul nõusoleku taotlemist/andmist; 2) T. R. pole minult raha välja pressinud. Seega pole T. R. poolt tegemist isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega ja tema poolt nn „tuima panemine“ on põhjendatud. Tunnistan, et pingutasin antud juhul pisut üle. Lugupidamisega T. T..“ Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt postitas kostja xxx kell 23.10 oma www.facebook.com ajajoonele foto hageja maalist „W“ (õliteos, mis on maalitud lõuendile mõõtudega 50 x 70 cm) ja lisas selle juurde järgmise postituse: „Kunstnik paneb tuima! Alates 30. oktoobrist seisab kunstnik
2-18-751 T. R. avalikul FB seinal postitus, kus müüakse maali ühest tüdrukust. Tüdruk on A., kelle ravi toetab vähiravifond. Maal on tehtud foto järgi. Point on aga selles, et A. vanemad ei ole andnud T. R.le luba oma tütart maalida, veel vähem temaga raha teenida. Nii A. vanemad kui ka mina oleme korduvalt pöördunud T. R. poole palvega selline tegevus lõpetada aga kunstnik paneb järjekindlalt tuima. Süüdistab meid enda kiusamises, ähvardas täna mind kohtuga ning on FBs blokeerinud nii minu kui ka A. vanemad. A. vanemaid - kes keskenduvad hetkel lastehaiglas oma tütre ravile - on R. ähvardanud politseiga, “ahistamise” eest. Kuna tegemist on ka isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega, järgneb kaebus andmekaitseinspektsiooni. Aga kunstnik paneb ikka edasi tuima. Teda lihtsalt ei koti. Kirjutab, et tal on raha vaja. Kas kellelegi on mõni hea idee, kuidas niisugustega käituma peaks?“ Järgnevalt saatis hageja oma telefoninumbrilt xxx kostja telefoninumbrile xxxalljärgneva tekstiga SMS-i: „Tere T., kontekstis, milles sa kasutad minu maalitud teost, keelan ma sul seda kasutada ja nõuan, et sa võtaksid minu teose enda fb seinalt otsekohe maha, vastasel juhul kaeban sind kohtusse ja nõuan sinult moraalse kahju hyvitamist. Sinu tegutsemist ootan otsekohe. Kui hommikuks pole sa lõpetanud minu teose kasutamist minule mittesobivas kontekstis ja minu loata, siis kohtume kohtus, mõnusat jõulu sullegi, T. R..“ Kuna kostja ei reageerinud hageja nõudmisele, siis otsustas hageja saata kostjale digitaalselt allkirjastatud kirja, milles nõudis, et kostja lõpetaks hageja laimamise ja lükkaks avalikult ümber teda laimava sisuga postituse. Hageja andis kostjale aega kuni 12.01.2018 maksta talle kompensatsiooni õliteose „W” ebaseadusliku kasutamise ja hageja autoriõiguste rikkumise eest ning maksta talle kompensatsiooni hagejat laimava informatsiooni eest. 08.01.2018 kell 17.41 saatis hageja kostja telefoninumbrile xxx järgmise SMS-i: „T., sa paned tuima. Nõuan sinult juba korduvalt, et lõpetaksid minu õlimaalist tehtud foto kasutamise ilma minu nõusolekuta ja minule mitte meeldivas kontekstis enda facebooki ajajoonel. Sa rikud antud juhul autoriõiguse seadust. Samuti nõuan korduvalt, et lõpetaksid mind laimava valeinfo kajastamise enda facebooki ajajoonel. Samuti tuletan meelde, et sul on antud tegevuste eest võimalik mulle kahjutasu maksta kuni selle nädala lõpuni, ehk 12. jaanuarini 2018. aastal, peale seda pöördun enda õiguste kaitsmiseks kohtusse.“ Käesolevaks ajaks pole kostja hagejat käsitletavat postitust ega maali fotot eemaldanud, millega on rikkunud hageja autoriõigusi, laimanud hagejat ning kahjustanud tema head nime ja mainet. Ebaõige faktiväitega on tegemist kostja Facebooki postituses sisalduva väitega, et maalil kujutatud tüdruku näol on tegemist A. ning seetõttu nõuab hageja postituse eemaldamist. Ebaõige faktiväide on ka see, et hageja on ebaõigesti käidelnud isikuandmeid, st rikkunud seadust. Maali kujutise eemaldamist kostja postitusest nõuab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 13 lg-st 1 tulenevalt, mille kohaselt on autoril õigus keelata oma teose kasutamine, sest hageja pole kostjale oma maalist tehtud foto avaldamiseks nõusolekut andnud. Ebakohase väärtushinnanguga on tegemist kostja postituses põhjusel, et kostja kasutab postituses korduvalt väljendit „kunstnik paneb tuima...“, samuti omistab kirjutises tervikuna hageja kohta seaduserikkuja maine, teotades sellega hageja au. Õigusvastasus antud juhul on eriti ilmne, sest kostja näol on tegemist isikuga, kes peaks tundma isikuandmete kaitset reguleerivaid õigusakte ning teadma, et isikuandmete mitteõiguspärase käitlemisega ei ole antud maali valmistamise puhul tegemist.
3.Sarnasus A. ja maalil kujutatud tüdruku vahel on juhuslik, maal pole tehtud A. järgi ning kui isegi oleks tehtud, siis kostja väide, et hageja oleks sel juhul teeninud raha A. arvel, tundub arusaamatu ja küüniline. Väljend „tuima panema“ on hageja jaoks solvav ning hageja palub kostjal selgitada, millisest semantilisest seisukohast lähtub kostja, väites, et väljend
2-18-751 „tuima panema“ on põhjendatud. Hageja ei ole maali jagamiseks nõusolekut andnud. Kostja ei kasutanud maali mitte päevakajaliste sündmuste kajastamiseks ega karikatuuris/pastišis, vaid hageja solvamiseks ning alavääristamiseks. Hageja taotleb kogu postituse eemaldamist, sest ebakohaste ning ebaõigete väidete eraldamine tekstist pole võimalik.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
5.Kostja on sotsiaalvõrgustikus Facebook sõna võtnud hagejapoolse isikuõiguste rikkumise teemal. Nimelt püüab hageja vähihaigusega võidelnud A. S. arvelt raha teenida. Noorest A. maali tegemiseks, selle levitamiseks ja maali müügiks pakkumiseks erinevates portaalides, hagejal A. vanemate nõusolekut ei ole. Seega erinevalt hageja poolt väidetust ei ole kostja rikkunud autoriõigusi või hagejat laimanud, vaid on täitnud oma moraalset ja eetilist kohustust ajakirjaniku ja SA Z“ ühe asutaja, juhatuse liikme ning peamise eestkõnelejana.
5.1.Hagejal ei ole kahe vaidlustatud faktiväite ümberlükkamise nõuet, kuivõrd vaidlustatud väited vastavad tõele. Hageja valmistatud maal kujutab A. S. ja seda on kinnitanud ka Andmekaitse Inspektsioon. Maal on sisuliselt koopia A. tehtud fotost ning vastab tõele, et hageja on maali valmistanud ja seda levitanud ilma A. vanemate nõusolekuta. Ka hageja ise ei ole varem seda eitanud.
5.2.Hagejal ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet isikuõiguste rikkumisest tulenevalt, kuivõrd vaidlustatud faktiväited vastavad tõele ja vaidlustatud hinnang „paneb tuima“ on põhjendatud. Hageja on ignoreerinud kõiki A. vanemate palveid maali ja st ka A. kujutis erinevatest sotsiaalmeediavõrgustikest eemaldada. Hagejal ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ka autoriõiguste väidetavast rikkumisest tulenevalt, kuivõrd maali sellisel vaidlusalusel viisil sotsiaalmeediakontol jagamine ei ole autoriõiguste rikkumine tulenevalt hageja enda antud vastavast loast sotsiaalmeedia kasutustingimuste kaudu või alternatiivselt ja täiendavalt tulenevalt vaba kasutamise eranditest, mis lubab ilma autori nõusolekuta teoste kasutamist nii päevakajaliste sündmuste kajastamiseks kui karikatuuris/pastišis.
5.3.Hagejal ei ole kogu kostja postituse teksti eemaldamise nõuet, kuivõrd esiteks see ei sisalda hageja kohta ebakohaseid või ebaõigeid väited. Teiseks ja alternatiivselt Eesti kohtute (mh Riigikohus) ja Euroopa Inimõiguste Kohtute seisukoha järgi on nõue ebaproportsionaalne, kui kostjal tuleb mh eemaldada ka tekst, mis ei sisalda hageja õigusi rikkuvaid väiteid. Seega ei saaks hageja nõuda kogu postituse teksti eemaldamist, mis sisaldab ka väiteid, mis hageja isikuõigusi ei riiva. Postituse teksti tervikuna ei ole hageja vaidlustanud. Hagejal ei ole maali kujutise eemaldamise nõuet autoriõiguse seaduse alusel.
6.Hageja ümberlükkamise nõuet ei võimalik rahuldada. Esiteks see sisaldab väited, mis ei ole antud asjas vaidluse all; teiseks sisaldab ümberlükkamise tekst hinnanguid; ning kolmandaks tõeseid väiteid. Esmalt, uus sõnastus sisaldab väiteid seoses „väljapressimisega“, mis aga ei ole hagi aluseks ja seega ei ole hagejal selles osas nõudeid. Antud juhul ei ole vaidluse aluseks kostja hilisemad postitused vaid üksnes xxx Facebooki postitus. Hageja on hagiavalduses xxx postituse osas vaidlustanud kaks faktiväidet: a) justkui ei vastaks tõele, et maalil on kujutatud A.; b) hageja on töödelnud A. isikuandmed ilma tema vanemate nõusolekuta. Hagejal on võimalik ümberlükkamist nõuda ainult väidete osas, mis on reaalselt avaldatud ning mida käesolevas menetluses vaidlustatakse. Käesoleva menetluse aluseks ei
2-18-751 ole väide sellest, et kostja on nimetanud hagejat „väljapressijaks“. Hageja ei ole esitanud hagiavalduses ei hagi eset ega alust seoses sellega nagu oleks väide „väljapressija“ vaidluse all. Seega arvestades, et „väljapressimise“ väide ei ole hagi aluseks ning selle kohta puuduvad toimikus tõendid, siis ei ole hagejal selles osas nõudeid. Igal juhul oleks tegemist ka väärtushinnanguga, mida ei ole võimalik ümber lükata VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Teiseks, uus sõnastus sisaldab väiteid, mis on hinnangud ehk „Isikuandmete nõusolekuta töötlemise“ väide on hinnang ning isegi kui kohus peaks lugema selle faktiväiteks, siis see vastab tõele. Kostja on põhjendanud „isikuandmete nõusolekuta töötlemise“ väite osas, et esiteks oli avaldatud: „Kuna tegemist on ka isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega, järgneb kaebus andmekaitseinspektsiooni.“, et tegemist on õigusliku hinnanuga olukorrale ning ka juhul kui kohus peaks lugema väite faktiväiteks, siis vastab see tõele. Hageja ei ole A. vanematelt A. maali jagamiseks internetis A. vanemate nõusolekut saanud. Selge on see, et A. kujutava maali ehk tema isikuandmete jagamiseks interneti erinevates portaalides on vaja isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 järgi õiguslikku alust, milleks ei saa antud juhul olla muu kui nõusolek. Töötlus peab vastama ka artikkel 5 sätestatud põhimõtetele, millele see käesoleval juhul ei vasta. Hageja ei ole endiselt ka 02.12.2019 seisuga eemaldanud Facebooki postitust, kus A. kujutava maali abil kogub endale annetusi. Menetluse vältel on A. kujutav maal erinevates portaalides müügis. Seega „isikuandmete nõusolekuta töötlemise“ väide on hinnang, mille ümberlükkamist ei ole võimalik nõuda ning isegi kui kohus peaks lugema selle faktiväiteks, siis see vastab tõele. Hageja on ümberlükkamise nõude teksti lisanud ka hinnangu „tuima panema“. Hagejal ei ole hinnangu ümberlükkamise nõuet. Seega ei ole hagejal ümberlükkamise nõuet, kuivõrd nõude tekst sisaldab selgelt hinnangulisi väiteid.
6.1.Hagejal ei ole võimalik nõuda kogu postituse teksti eemaldamist, kuivõrd see ka hüpoteetiliselt ei riku tervikuna hageja õigusi. Tõele ei vasta hageja väide nagu oleks kogu postituse eemaldamine põhjendatud, kuivõrd ebakohaste ning ebaõigete väidete eraldamine postituse tekstist pole võimalik. Esiteks on EIK selgitanud, et kohane meede on avaldatud väära teksti juures paranduse avaldamine, mis ei oleks antud juhul võimatu. Teiseks võimaldab Facebook ka postitusi nende autoril muuta, seega ei vasta igal juhul tõele hageja väide nagu poleks väidete eemaldamine tehniliselt võimalik. Seega jääb kostja selle juurde, et ebaõigeid väiteid ei ole avaldatud ning alternatiivselt on proportsionaalseks meetmeks paranduse avaldamine ning seega kogu, mh õiguspärast, sisu hõlmava postituse eemaldamiseks kohustamine on lubamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Esmalt lahendab kohus kostja menetlusliku taotluse. Kostja esitas 10.12.2019 toimunud kohtuistungil taotluse koos tõenditega, et kohus vaataks üle hageja majandusliku seisundi riigi õigusabi saamisel. Kostja tõi välja, et 01.11.2019 jagas hageja Facebooki postitust, kuidas on võimalik saada 40 000 eurot (vt tõendid II kd, tl 1-2). Lisaks avaldas hageja kohtule samal istungil, et kõige kallimalt on tema maal müüdud maha 120 000 euroga, Chartis on mõlemad maalid ülevalt, üks 100 000 eurot ja teine 120 000 eurot ning mõlemad on selle reaalse hinnaga maha müüdud (oktoobrikuus 2019. a) (vt II kd, tl 12, 20-21). Hageja selgituste kohaselt aga ei teeninud nende maalide pealt mitte tema, vaid tegemist oli heategevusüritusega ning see raha, mida hageja postituses jagab, ei ole tema raha. Hageja tõendeid oma väidete kinnitamiseks ei esitanud, kuid esitas oma majandusliku seisundi tõendamiseks üürilepingu lõpetamise teate, Eesti Töötukassa 15.04.2019 otsuse töövõime hindamise kohta, Sotsiaalkindlustusameti kirja ning oma pangakontode väljavõtted (vt II kd, tl 25-38 pöördel). Kohus on teinud elektroonilise järelepärimise äriregistri teabesüsteemi, millest nähtub, et hagejale kuuluvad kaks äriühingut: OÜ S ja MTÜ T (endise ärinimega MTÜ O) (vt II kd, tl 45-49 pöördel). Nimetatud äriühingutel praeguse seisuga maksuvõlad
2-18-751 puuduvad, mis olid hageja väidetel aga riigi õigusabi taotlemise (15.01.2018) ajal. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja teenib endale sissetulekut maalitud toeste müümisega (vt nt I kd, tl 10, 104-132) ning kogub endale siiani annetusi (vt II kd, tl 190-192), kuid ei ole avalikustanud selliste tegevustega seotud enda sissetulekut. Usutav ei ole, et hageja jagab niivõrd suures summas väidetavalt võõrast raha ja nn heategijat ei nimeta isegi mitte kohtule ning et müüb maha oma kaks maali 220 000 euroga, kuid hiljem hakkab väitma, et tema ei teeninudki midagi nendelt. Veel on hageja avaldanud raamatu ning selle reklaamimisel avaldatud postituses lubanud kingituseks 500 eurot (vt I kd, tl 132). Lisaks märgib kohus, et juba riigi õigusabi saamise taotluse esitamisel ületasid hageja vältimatud püsikulutused (1 kuu kohta) kordades tema igakuist väidetavat netosissetulekut (vt I kd, tl 16-17). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. RÕS § 25 lg 3 ja § 29 järgi võib hiljem muuta ka seda, kas riigi õigusabi saajale antakse riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega või mitte. Kuna maakohtu menetlus on lõppstaadiumis, ei pea kohus vajalikuks lõpetada hagejale riigi õigusabi andmist. Kui hageja otsustab maakohtu otsuse edasi kaevata, saab ringkonnakohus ise otsustada, kas säilitada ka seal hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja. Küll aga saab maakohus praegusel juhul arvestada hageja majandusliku seisundi kohta esitatud uut teavet, et muuta 12.02.2018 määrust osaliselt nii, et hagejale antakse riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist selliselt, et hüvitamiskohustus on üksnes juhul, kui lahend kohtumenetluses tehakse riigi õigusabi saaja (hageja) kahjuks.
8.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei ole otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega (TsMS § 436 lg 7).
10.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded ebaõigete väidete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ning Facebooki postituse ja maali kujutise eemaldamiseks. Kohus käsitleb alljärgnevalt esmalt nõuet ebaõigete väidete ümberlükkamiseks (I), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (II) ning Facebooki postituse ja maali kujutise eemaldamise nõuet (III). Lõpetuseks teeb kohus vajalikud menetluslikud otsustused
(IV).
I
11.Hageja nõue ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt võib isik ebaõigete andmete avaldamise korral nõuda andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Osundatud normi kohase nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine (seda
2-18-751 tuleb eristada VÕS §-st 1043 tulenevast kahju hüvitamise nõudest). Hageja käsitluse kohaselt on kostja xxx avaldanud internetiaadressil www.facebook.com oma kasutaja „T. T.“ seinal (ajajoonel) postituses (vt I kd, tl 7-8) järgmisi ebaõigeid faktiväiteid: 1) „Maalil kujutatud tüdruku näol on tegemist A.“ (väide 1); 2) „Hageja on ebaõigesti käidelnud isikuandmeid, st rikkunud seadust“ (väide 2).
12.Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja avaldas xxx oma Facebookis kõnealuse postituse. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on Eesti Ekspressi ajakirjanik (vt ka I kd, tl 89) ning Sihtasutuse (SA) Z üks asutajaid ja ainus juhatuse liige (vt ka I kd, tl 90, 91). SA Z on Eesti esimene eraalgatuslik vähiravi toetusfond, mis toetab annetustest kogunevate vahenditega nende vähipatsientide ravi, kelle ravikulusid ei kompenseeri Eesti Haigekassa (vt I kd, tl 92 ja selle pöördel). Asja materjalidest nähtuvalt on teiste hulgas fondi toel vähi seljatanud ka A. S., kellel avastati haruldane närviraku vähk neuroblastoom 2016. a novembris. Ravimi x hind oli 172 000 eurot, mida haigekassa keeldus hüvitamisest. SA Z, Eesti vähihaigete laste vanemate liidu ja „Pealtnägija“ abil pöörduti avalikkuse poole ning A. S. raviks laekus 2017. a oktoobris sihtotstarbelisi annetusi enam kui 200 000 euro ulatuses, annetajaid oli üle 8000 (vt I kd, tl 93-94 pöördel). Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja olnud A. S. vanematele tugiisikuks. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja poolt avaldatud andmed olid ebaõiged ning andmete ümberlükkamise viisi üle.
13.Ülalnimetatud kostja postituses on väide 1 avaldatud järgneval kujul: „Tüdruk on A., kelle ravi toetab vähiravifond. Maal on tehtud foto järgi.“ Kohus nõustub hagejaga, et väite 1 näol on tegu faktiväitega, st selle väite tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses põhimõtteliselt tõendatav (vt nt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 17; 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8013, p 36). Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada avaldatud andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja (kostja) faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja (kostja) oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kui aga hageja nõuab VÕS § 1047 lg 4 alusel selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta, kuid rikuvad muul viisil hageja isiklikku õigust VÕS § 1045 lg 1 p 4 tähenduses, lasub temal endal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse tõendamise koormis. Kuna väide 1 on praegusel juhul neutraalse iseloomuga ega ei ole hageja au teotav, lasub selle väite ebaõigsuse tõendamiskoormis hagejal. Hageja oma tõendamiskoormist täitnud ei ole. Samas on kostja tõendanud, et väide 1 vastab tõele. Kohus nõustub kostjaga, et hageja maal on ilmselgelt tehtud A. S. foto järgi, st detailsusaste ja sarnasus alates näost, karikakrast juustes, juuksesalkudest, käe asendist ning riietusest (vt võrdluseks I kd, tl 80 ja foto I kd, tl 97). Samuti on Andmekaitse Inspektsioon 29.01.2018 teates märkinud, et A. S. on maalil äratuntav ja tegemist on isikuandmetega (vt I kd, tl 98 ja selle pöördel). Lisaks on hageja oma blogi postituses tunnistanud, et tegemist on A. ning ka 10.12.2019 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et A. maal on tema käes (vt I kd, tl 107; II kd, tl 11). Hageja poolt menetluses esitatud paljasõnalised väited A. ja maalil kujutatud tüdruku sarnasuse juhuslikkuse kohta ning et maal ei ole tehtud A. järgi, ei tõenda vastupidist ning on vastuolus nii asjas esitatud tõendite kui ka hageja enda väidetega.
2-18-751
14.Kostja on avaldanud kõnesolevas postituses väite 2 järgneval kujul: „Kuna tegemist on ka isikuandmete ilma nõusolekuta käitlemisega, järgneb kaebus andmekaitseinspektsiooni.“ Kohus nõustub ka siin hagejaga, et väite 2 näol on tegu faktiväitega. Selle väite osas on tõendamiskoormis aga kostjal (VÕS § 1047 lg 2). Kohtu hinnangul on kostja menetluses tõendanud, et väide 2 vastab tõele. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et A. S. vanemad ei ole andud alaealise A. isikuandmete töötlemiseks nõusolekut (vt I kd, tl 99-103). A. S. isa A. S. on hagejale selgitanud: „Täna on meie pere häiritud mõttest, et A. pildi all kutsud inimesi oma tööd ostma. Hetkel ei soovi kelleagagi võidelda või vaielda Meil on piisavalt tegemist, et A. toeks olla. Soovime, et see pilt ei satuks kellegi võõra seinale!“ Samuti on A. vanemad pöördunud Andmekaitse Inspektsiooni poole kaebusega hageja peale, mille järgi kasutab hageja A. fotost tehtud maali omakasu eesmärgil ning A. vanemate nõusolekuta (vt I kd, tl 98 ja selle pöördel). A. vanemad ei ole andnud nõusolekut tema kujutisega maali valmistamiseks; selle avaldamiseks hageja Facebooki lehekülgedel; A. kujutisega maali jagamiseks erinevatel Facebooki lehekülgedel, Instagramis ja hageja blogis; A. kujutisega maali müügiks pakkumiseks; A. kujutisega maali kasutamiseks eesmärgil, et koguda annetusi ja tulu hagejale; A. kujutisega maali kasutamiseks hageja raamatu reklaamiseks ning loosimise läbiviimisel. Seega puudus lapse vanemate nõusolek ja eksisteeris aktiivne vastuväitmine kõigile eelnevatele tegevustele, mille hageja on toime pannud (vt I kd, tl 104-132). Vaidlusaluse postituse ajal kehtinud isikuandmete seaduse (IKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, mis vormis nad on. Menetluse kestel on kehtima hakanud ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus), mille artikkel 6 lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. Praegusel juhul eelnimetatud tingimused täidetud ei ole, seega ei ole ka hageja poolt lapse isikuandmete töötlemine seaduslik.
15.Seoses hageja taotletud andmete ümberlükkamise viisiga märgib kohus järgmist. Esiteks sisaldab hageja taotletud ümberlükkamise viis väidet „raha välja pressinud“, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all (st ei ole hagi aluseks ega esemeks) ning teiseks hinnanguid, mille ümberlükkamist nõuda ei saa ja ka tõeseid väiteid, millised kohus eelnevaga tuvastas. Kohus selgitab, et kui väide „raha välja pressinud“ ei ole esitatud hagi asjaoludes ega nõudes, ei saa selle kohta esitada taotlust ümberlükkamise viisi osas. Sellist väidet ei nähtu ka vaidluse all olevast kostja xxx Facebooki postitusest. Väidetavad hilisemad postitused ei puuduta käesolevat asja. Hageja on ümberlükkamise teksti lisanud ka hinnangu „tuima
2-18-751 panema“. Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 4 võimaldab nõuda ainult faktiväidete, mitte hinnangute, ümberlükkamist.
16.Kokkuvõttes jätab kohus hageja nõude väidete ümberlükkamiseks kohustamiseks rahuldamata. II
17.Edasiselt käsitleb kohus kostja vastu esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. VÕS
53.ptk 1. jaos sätestatust tulenevalt on süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seejuures toimub loetletud elementide olemasolu tuvastamine etapiviisiliselt, eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne (vt Võlaõigusseadus III.
8.ja 10. osa (§-d 619-916 ja 1005-1067). Kommenteeritud väljaanne. Koostajad: P. Varul jt. Tallinn 2009, lk 630-631). Objektiivse teokoosseisu juures peab hageja tõendama, et kostja põhjustas oma teoga kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on materiaalõiguslikult kvalifitseeritavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuetena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega seonduvalt tuleks teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt ka VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1046 lg-s 1 sätestatule on au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
18.Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt peab kahju olemasolu ja suurust tõendama kahjustatud isik. Isikliku õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel tuleb kohtul siiski silmas pidada, et mittevaralise (e moraalse) kahju mõistel on kaks väärtushinnangulist aspekti: isiklik ja ühiskondlik. Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (vt nt Riigikohtu 17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Mittevaralise kahju puhul, kus kahjuks on isiku hingelised kannatused, ei ole kahju tekkimine kolmandate isikute poolt seega üheselt kontrollitav, küll saab hageja põhistada temale tekkinud negatiivseid tagajärgi.
19.Objektiivse teokoosseisu osas heidab hageja kostjale sisuliselt ette Facebooki xxx postituses kajastatud faktiväidete 1 ja 2 ning väärtushinnangu „xxx“ avaldamist, samuti autoriõiguste rikkumist. Nagu kohus on juba ülalpool märkinud, ei ole kostja avaldanud Facebooki xxx postituses hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid. Isiku au teotamine VÕS § 1046 lg 1 tähenduses eeldab aga toimingut, mis kahjustab isiku mainet avalikkuse ees, teiste sõnadega nõuab au teotamine au teotava informatsiooni avalikustamist kui teotunnust. Seetõttu ei täida hageja poolt kostjale etteheidetav käitumine hagis toodud asjaoludel normi teokoosseisu. See kehtib kostja poolt postituses esitatud faktiväidete kohta.
20.Kohus selgitab, et erinevalt faktiväitest väljendub väärtushinnang (väärtusotsustus) isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas
2-18-751 halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt nt Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Ebakohase väärtushinnanguna võib mõista väärtushinnanguid (väärtusotsustusi), mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne (vt nt Riigikohtu 10.06.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 16).
21.Ülalosundatud VÕS § 1046 lg 1 järgi ei pruugi teise isiku mainet kahjustavate hinnangute andmine (objektiivse teokoosseisu poolest teise isiku õigust rikkuv tegu) olla veel õigusvastane. Sama lõike teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt täiendavalt väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki, rikkumise põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumise kriteeriumid on toodud VÕS § 1046 lg-s 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse kaalumisel (VÕS § 1046 lg 2) tuleb seejuures ühelt poolt lähtuda hageja PS §-s 17 sisalduvatest põhiõigustest ning teiselt poolt kostja väljendusvabadusest (PS § 45).
22.Kostja poolt Facebooki 23.12.2017 postituses hageja kohta ülalmainitud hinnangu „xxx“ esitamist kohtu arvates praegusel juhul õigusvastaseks pidada ei saa. Kohus märgib, et „tuima panema“ tähendab slängis kellelegi ära panema, ülbelt vastama, maha tegema (vt www.slang.ee). Kohtu hinnangul saab sõnapaari „tuima panema“ tõlgendada käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades ka kui hageja poolt A. huvide ja tema vanemate seisukohtade eiramisena. Asja materjalidest nähtuvalt postitas hageja avalikult oma Facebooki seinale 30.10.2017 A. S. kujutisega maali (vt I kd, tl 7-8), märkides juurde, et maali alghind on 1500 eurot (vt I kd, tl 104) ja palve seda võimalikult palju jagada (vt I kd, tl 105) ning võimalusel ka niisama hagejale annetusi teha (vt kd, tl 7-8). Maali on Facebookis jagatud 364 korda (vt I kd, tl 106). Hageja on maali kujutise avaldanud ka oma blogis (vt I kd, tl 107) ja Instagramis (vt I kd, tl 108). Samuti on hageja A. kujutavat maali jaganud Facebooki gruppidesse, millel ei ole maalide või heategevusega mingit puutumist, nt Facebooki grupp „Kõik müügiks“ (vt I kd, tl 109), kus mh müüakse autovaruosi, aluspesu, kellasid jms (vt I kd, tl 110); „Muhedad Eestlased Soomes, Rootsis, Norras&Taanis“; „Vikerkaaretee“; „Nõmme Kaitseks!“; „Viljandi vanakraamiturg“; „Tallinn“ (vt I kd, tl 111); „Eestlased maailmas“ (vt I kd, tl 112); „1,000,000 New York Jets Fans“; „London; New York Time For Art“ (vt I kd, tl 113); „Singles New York City“, CALIFORNIA BUY/SALE/TRADE!“; „New York Art Gallery“; „Art Manhattan – New York“ (vt I kd, tl 114); „Art and Artists“; „London Art Galleries’s“ (vt I kd, tl 115). Nimetatud grupid on rohkete liikmetega (vt I kd, tl 116-131). Veel on hageja kasutanud A. kujutisega maali oma raamatu reklaamiseks ning loosimise läbiviimisel, postituses on kirjas: „Jaga, tule kohale ja võida 500 eurone kingitus“ (vt I kd, tl 132). Kostja on juhtinud hageja tähelepanu rikkumisele juba enne postituse tegemist hageja A. õigusi rikkuva postituse all: „Mitu korda on teie tähelepanu juhitud asjaolule, et teil puudub A.i vanemate luba eksponeerida A. oma meelil ning sellega veel ka raha teenida /---/“ (vt I kd, tl 133-136), mis kustutati. Samast nähtub ka, et A. ema M. L. on kostjale korduvalt rõhutanud, et neid on hageja tegevus häirinud ja nad on hageja poole korduvalt pöördunud: „/---/ palusime tal meie lapse pilti internetis mitte kasutada.“ Samuti on A.i. isa pöördunud hageja poole seoses viimase tegevusega, märkides mh, et „Minu lapse autoriõigused kuuluvad Minu perele!“ (vt I kd, tl 99-101). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kostja hinnang hageja kohta
2-18-751 on põhjendatud ning kostja ei ole sellise hinnangu andmisel teotanud hageja au, vaid hinnangu on põhjustanud hageja enda tegevus (st vähihaige lapse kujutise ärakasutamine vanemate vastuseisust hoolimata ning seda samal ajal kui koguti annetusi lapse elu päästmiseks). Kohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole ka käesoleva ajani eemaldanud oma Facebooki postitust, kus A. kujutava maali abil kogub endale annetusi, ning A. maal on siiani müügis erinevates portaalides (vt II kd, tl 190-192).
23.Arvestades eeltoodut, ei pea kohus vajalikuks tuvastada kostja käitumise õigusvastasust ega süüd (st kolmeastmelise delikti üldkoosseisu teiste elementide esinemist).
24.Edasi käsitleb kohus vaidlusküsimust, kas kostja on hageja autoriõigusi rikkunud. Vaidlus puudub, et hageja postitas avalikult oma Facebooki seinale xxx (A. S. kujutisega) maali nimega „W“ (vt ka I kd, tl 8, 190-191) ning sama postituse osas tegi omakorda postituse kostja (vt ka I kd, tl 7). Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib autor teose õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda sellega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1043 kohaselt. Seega on autoriõiguse rikkumise korral võimalik mittevaralise kahju hüvitamist nõuda vaid VÕS §-des 1043 ja 1045 ette nähtud juhtudel. Seejuures vastutab kostja VÕS § 127 lg-st 2 tulenevalt kahju tekitamise eest deliktiõiguslikult üksnes juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärgiks oli sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine. Autoriõiguse rikkumine on käsitatav VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses omandiga sarnase absoluutse õiguse rikkumisena. Nende õiguste rikkumise korral on seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõtte kohaselt üldjuhul piiritletud VÕS-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa. Absoluutsete õiguste rikkumise korral ei näe VÕS § 134 ette mittevaralise kahju hüvitamist, v.a § 134 lg-s 4 sätestatud juhul. Riigikohus on seisukohal, et autoriõigused, sh AutÕS §-s 12 loetletud autori isiklikud õigused, ei ole käsitatavad isiklike õigustena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses, mille rikkumise korral oleks mittevaraline kahju hüvitatav VÕS § 134 lg 2 ja lg 6 alusel. Siiski on võimalik, et autoriõiguse rikkumisega kaasneb ka autori VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 kaitsealasse langevate isiklike õiguste rikkumine, näiteks juhul, kui sellega kaasneb autori au ja väärikuse kahjustamine või tema kohta valeandmete avaldamine (vt Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-56641, p-d
21.1.ja 21.2.). Kohus on korduvalt hagejale selgitanud mittevaralise kahju nõudmise eelduseid, mh palunud hagejal täpsustada, millise kostja poolse hageja õiguste rikkumise tõttu nõuab hageja mittevaralist kahju (vt I kd, tl 54-55 pöördel, 144). Hageja midagi konkreetset välja ei toonud. Hageja on üksnes märkinud, et käesolevaks ajaks pole kostja hagejat käsitlevat postitust ega maali fotot eemaldanud, millega on rikkunud hageja autoriõigusi, laimanud hagejat ning kahjustanud tema head nime (vt I kd, tl 58). Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, leiab kohus, et käesolevas asjas ei esine VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1046 kaitstud õigushüvede rikkumist, mis õigustaks mittevaralise kahju väljamõistmist VÕS § 134 lg-te 2 ja 6 järgi.
25.Veel märgib kohus, et Facebooki kasutustingimused sätestavad: „Kui sa avaldad sisu või informatsiooni kaustades Avalikke seadeid, siis see tähendab, et sa lubad kõigil, sh inimestel kes ei ole Facebookis ligi pääseda ja kasutada seda informatsiooni ja seda sinuga seostada (mh sinu nimi ja profiilipilt).“ (When you publish content or information using the Public setting, it means that you are allowing everyone, including people not on Facebook, to access and use that information, and to associate it with you (i.e. your name and profile picture). Arvutivõrgus kättesaadav https://www.facebook.com/legal/terms). „Avalikud seaded“ tähendab Facebooki tingimustes seda, et kasutaja on valinud postituse tegemisel, et sellele saaks ligi tahes milline interneti kasutaja kui tema profiil avab. Kuna Facebooki
2-18-751 kasutustingimuste kohaselt oli kostjal õigus kasutada informatsiooni, mille hageja oli ise oma kasutaja seinale lisanud, ei ole kostja hageja autoriõigusi rikkunud. Samuti võib nõustuda kostjaga, et kostjal oli õigus teose kujutis reprodutseerida ajakirjandusliku erandi alusel vastavalt AutÕS §-le 17, mis sätestab, et erandina käesoleva seaduse §-dest 13–15, kuid tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teost kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult §-des 18–254 otsesõnu ettenähtud juhtudel. Antud juhul on täidetud eelnimetatud tingimused, kuna kasutus ei ole otseses vastuolus algse kasutamisega (s.o jagamine sotsiaalmeedias) ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve. AutÕS § 19 p 4 järgi on lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Kostja on Eesti Ekspressi ajakirjanik (vt I kd, tl 89) ning aktiivse ühiskonna liikmena SA Z üks asutajaid ja ainus juhatuse liige ning peamine eestkõneleja (vt I kd, tl 90-92). Hageja kasutab oma Facebooki kasutajat „T. T.“ ajakirjanduslike eesmärkide täitmiseks (vt I kd, tl 95-96). Ka antud juhul on kostja kinnitanud, et vaidlusaluse kostja postituse tegemine täitis ajakirjanduslikku eesmärki. Lisaks on AutÕS § 19 p 7 kohaselt lubatud autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine karikatuuris, paroodias ja pastišis sel eesmärgil motiveeritud mahus. Seega avaldas kostja kooskõlas ajakirjanduserandiga postituse autoriõigusi rikkumata.
26.Kokkuvõttes jätab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. III
27.Hageja on palunud kohustada kostjat eemaldama Facebooki ajajoonelt kostja poolt xxx tehtud postituse ja maali kujutise. VÕS § 1055 lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt nt Riigikohtu 09.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; 09.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 32-1-166-12, p 10; 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). VÕS § 1046 lg 1 kaitseb isikut muuhulgas tema nime, kujutise ning muude isikuandmete õigustamatu kasutamise eest. Nagu kohus on eelnevalt aga järeldanud, ei ole kahju tekitamine kostja poolt praegusel juhul üldse aset leidnud.
28.Ülalmärgitut arvestades ei saa kohtu hinnangul käsitletavat hageja nõuet rahulda. IV
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
2-18-751 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab otsusega hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta asjas hageja kanda.
30.Hageja on palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kohus ei nõustu hagejaga seisukohaga, et praeguses asjas tuleks kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mille järgi on võimalik jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja pakkunud hagejale korduvalt väga mõistlike tingimustega kompromissi sõlmimise võimalust, mille korral jääksid menetluskulud poolte endi kanda, kuid hageja on sellest keeldunud ning asunud kostjalt hoopis kompromissi eest küsima hinda 30 000 eurot, millele võib lisanduda veel 10 000 eurot (vt II kd, tl 10-12, 59-61 pöördel). Kohtu hinnangul on hageja selline käitumine taunitav, eriti veel arvestades asjaoluga, et ta siiani ekspluateerib ilma vanemate nõusolekuta vaidluse all olnud lapse kujutist (maali), mis on seadusevastane tegevus.
31.Kohus rahuldas 12.02.2018 määrusega hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning andis hagejale riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtus. Samuti rahuldas kohus 02.04.2018 määrusega hageja menetlusabi taotluse hagiavalduse esitamiselt 600 euro suurusest riigilõivust vabastamise. Kohus määras 12.12.2018 määrusega Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ vandeadvokaat Mati Senkeli poolt hagejale osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 360 eurot ning 14.01.2020 määrusega Advokaadibüroo Objarter ja Partnerid OÜ vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas poolt hagejale osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 775,20 eurot. TsMS § 190 lg 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks (vt ka Riigikohtu 17.12.2018 määrus tsiviilasjas nr 210-55382, p 18). Kohus leiab, et hagejalt tuleb riigituludesse välja mõista 600 euro suurune riigilõiv, mille tasumisest hageja oli vabastatud. Lisaks tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista ka hageja riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu 1135,20 eurot. Seega tuleb hagejal kokku riigituludesse tasuda 1735,20 eurot. Kohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku seisundit, tuleb hagejal TsMS § 190 lg 7 järgi raha riigituludesse tasuda kuue kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
32.Maakohus määrab (ülejäänud) menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2).
33.TsMS § 178 lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-18-751 /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.