X hagi AS Õhtuleht Kirjastus vastu autoriõiguste rikkumise eest kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2233,75 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja riigi õigusabi vandeadvokaadi abi [email protected])
korras määratud Robert Suir
esindaja: (e-post:
Kostja: AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223, asukoht Narva mnt 13, 10151, Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Männiko (e-post: [email protected]) Asja arutamine
Mari
TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AS-lt Õhtulehe Kirjastus X kasuks kahju hüvitis 400 eurot.
3.Välja mõista AS-lt Õhtulehe Kirjastus X kasuks alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (08.04.2019) põhinõudelt summas 400 eurot sisse nõutavaks muutunud viivised summas 67,59 eurot ja alates 09.04.2021 viivised põhinõudelt summas 400 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja tegi enda maaliteosest „Eestimaa ingel“ foto. 13. septembril 2018. aastal kell 11.08 avaldas kostja artikli, milles kasutas eelviidatud hageja fotot hageja eelviidatud maaliteosest hageja nõusolekuta. Kostja on avaldanud eelviidatud artikli tasulisena veebilehel, millel on muuhulgas ka reklaam ning tasulises paberväljaandes. Hagejaga suhtlusvõrgustikus Facebook oleva konto kaudu kontakteerumise korral oleks selgunud, et hageja autoriõiguse rikkumise tasu on 1000,00 eurot iga kooskõlastamata juhtumi eest.
2.Hagejale kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud.
3.Kostja, üle-eestilise levikuga meelelahutusliku ajalehe Õhtuleht väljaandja, esitas hageja maaliteose üldsusele suunatud artiklites omamata selleks õigust ja kasutades selleks nõusolekuta ka hageja fotot enda maaliteosest. Paberväljaandes kasutas kostja hageja maaliteost suuremahulise meelelahutusliku kollaaži tegemiseks, omamata selleks nõusolekut. Kostja kollaaži paigutuse tõttu oli hageja allkiri tema teosel peidetud.
4.Kostja rikkumise tagajärjel said hageja kui autori au ja väärikus haavatud. Hageja on puudega inimene ja omab ühiskonnas niigi nõrka ja kaitset vajavat seisundit. Hageja foto enda maaliteosest sai avaldatud kostja poolt ärilisel eesmärgil nii paberkandjal kui veebis, millega takistati hagejal endal ainuisikuliselt juhtida oma maaliteose levikut, valida enda teose esitamiseks meelepärane meediakanal, ning otsustada oma teose esitamise konteksti ja tingimuste, sealhulgas allkirja õige kasutamise ja teose nägemise tasulisuse üle.
15.novembril 2018. aastal vastas kostja hagejale, et hageja „maali reprodutseerimine artiklite juures on kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4, mille järgi võib autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teost ajakirjanduses reprodutseerida ja üldsusele suunata motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele“. Kostja viitas hageja ja kolmanda isiku vahelisele vaidlusele, mille ajendiks oli hageja maal, ning selgitas, et eelviidatud artiklid kajastavadki seda vaidlust ning et hageja foto hageja maalist „avaldamine artikli juures vastab AutÕS § 19 punkti 4 nõuetele ehk reprodutseerimine on toimunud motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses ning vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele“.
6.Kostja kasutatud vastuväide ei saa õigustada hageja isiklike autoriõiguste rikkumist kostja poolt. Kostja tsiteeris oma 15. novembri 2018. aasta vastuväites AutÕS §-i 19 p 4 puudulikult. AutÕS § 19 p 4 kohustuslikud ja käesolevas asjas täitmata eeldused on muuhulgas järgmised: kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud kohustuslik äranäitamine; teos peab olema kajastatavate päevasündmuste käigus nähtud või kuuldud; üldsusele suunamine peab olema motiveeritud mahus ja ulatuses.
7.Käesolevas asjas oli kostja kõnealuse artikli eesmärk ikkagi informeerida üldsust sellest, et kahe isiku vahel on tekkinud ja on ikka veel lahendamata kohtuvaidlus. Kohane ja seadusega kooskõlas olev käitumine oleks seega olnud avaldada vaidluspooltest foto, mille oleks pidanud vahetult tegema kostja enda reporter, näiteks kohtumajas. Analoogia korras võib heaks näiteks tuua ERR fotograaf-operaatori L ERR-is avaldatud fotot artiklis, mille puhul oleks olnud samamoodi mõeldamatu kui ERR oleks lisanud täisteksti Postimehe artiklist, olgugi et viimane oli ERR-is kajastatava kohtuvaidluse ajendiks ja olgugi et ERR lugejaid oleks see võinud huvitada. Käesolevas asjas on aga kostja, kantuna soovist teha nii informatiivne kui ka meelelahutuslik artikkel samal ajal, reprodutseerinud kajastatava sündmuse ajendiks olnud hageja maaliteos täismahus ja on teinud seda nõusolekuta kasutades hageja fotot ning osana
meelelahutuslikust kollaažist. AutÕS § 19 lg 4 ei ole oma sõnastusest ega eesmärgist tulenevalt mõeldud meelelahutusliku ajakirjanduse toetamiseks.
8.Seda enam, vaieldav on kahe suhteliselt vähetuntud eraisiku vahel oleva kohtuvaidluse päevakajalisus, olgugi et hageja jaoks oli kajastatud kohtuvaidlus ja selle õiglane kajastamine kahtlemata oluline. Hageja on seisukohal, et kostja suuremahulise kollaaži eesmärk oli ikkagi meelelahutuslik ning oli suunatud lugeja tähelepanu haaramisele selle asemel, et taotleda üldsuse informeerimise eesmärki. Kui kostja ei oleks seda kollaaži kasutanud, ei oleks artikli informatiivne sisu, et toimumas on kohtuvaidlus, mitte kuidagi halvenenud.
9.Kahjuhüvitise kindlaksmääramisel hüpoteetilise litsentsitasuna ei ole vajalik täpselt kindlaks teha seda, kas ja kui palju isik rikkumisega teenis (RKTKo 2-14-56641, p 20). Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse arvestamisel VÕS § 127 lg 6 tähenduses tuleb lähtuda konkreetsest teosest ja selle kasutusõiguse väärtusest (RKTKo 2-14-56641, p 20). Tähtsust ei ole sellel, kas isikule oleks olnud kättesaadav ka mõni teine sarnane teos ning milline oleks olnud selle kasutamise eest makstav hind (RKTKo 2-14-56641, p 20). Autoril on ainuõigus otsustada, kas, kellel ja millise tasu eest ta lubab oma teost kasutada (RKTKo 2-14-56641, p 20). Lähtudes Euroopa Kohtu 17. märtsi 2016. aasta lahendis C-99/15 Liffers direktiivi 2004/48/EÜ art 13 lg 1 p b tõlgendamise kohta antud juhistest, on üheks VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võetavaks asjaoluks lisaks tasu suurusele, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa õiguse kasutamiseks, ka autorile tegelikult tekkinud mittevaraline kahju, kuivõrd hüpoteetiline litsentsitasu seda eelduslikult ei hõlma (RKTKo 2-1456641, p 21.5).
10.Hageja palub kostjalt välja mõista 2000,00 eurot hageja kasuks, viivis perioodi 14.09.2018 kuni 26.02.2019 eest 72,77 eurot ja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 27.02.2019 kuni võla tasumiseni hageja kasuks. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.
12.Hageja avaldab asjaolu, et ta avaldas oma Facebooki (FB) seinal enda maalitud pildist tehtud foto. Kostja avaldas 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ (edaspidi artikkel). Artikli juures avaldati kõrvuti Y originaalfoto ja selle järgi maalitud pilt, mille väidetavalt on maalinud hageja. Maalist tehtud foto, mis on avaldatud hageja FB seinal, on väidetavalt teinud hageja. Seda faktilist asjaolu ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on pildist tehtud foto autor. Nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiskoormis on hagejal.
13.Hagiavalduse kohaselt on hageja FB seinal tingimused, millistel lubab hageja oma avalikul FB kontol olevat materjali kasutada. Kostja ei ole viidatud tingimustega tutvunud ega nendega nõustunud. Sellist asjaolu ei ole hageja tõendanud.
14.30.10.2017 postitas hageja oma avalikul FB seinal foto maalist, millel on kujutatud Y. Pilt on maalitud Y foto järgi, mille pildistas Y ema W ja mille autoriõigused kuuluvad Wle. W kinnitab, et ta ei ole hagejale andnud õigust foto kasutamiseks. Y foto avaldati 24.10.2017 ETV saates „Pealtnägija“, milles käsitleti Y rasket võitlust vähiga ja kutsuti üles tema ravi toetama. „Pealtnägijas“ kasutati Y fotot W nõusolekul.
15.Hageja maalis pildi W tehtud foto järgi ning hagejal ei olnud W luba tema tehtud ja autoriõigusega kaitstud foto kasutamiseks. Hageja maalitud pilt ei ole originaalteos, sest see ei ole algupärane. Tegemist on W teosest tuletatud teosega.
16.Vastavalt AutÕS § 35 lõikele 2 võib tuletatud teose loomine toimuda ainult AutÕS VII peatükis (teose kasutamine) ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. AutÕS §
46 lg 1 järgi ei lubata teose kasutamist teiste isikute poolt teisiti kui autori varaliste õiguste üleandmise või autori antud loa alusel. W kinnitab, et ta ei ole hagejale andnud õigust Y fotot kasutada.
17.Autoriõigused tuletatud teosele tekivad üksnes juhul, kui tuletatud teos on loodud kooskõlas AutÕSiga ning originaalteose autori autoriõiguseid järgides. Et hageja lõi tuletatud teose W autoriõigusi ja Y isikuõigusi rikkudes (hagejal ei olnud nõusolekut ei foto kasutamiseks ega Y isikuandmete töötlemiseks), ei saanud hagejal tekkida autoriõigust AutÕS tähenduses.
18.Praegusel juhul on hageja W teost ebaseaduslikult reprodutseerinud ning tema maalitud pilt ei ole autoriõigusega kaitstud. Kuivõrd maalitud pildile ei laiene autoriõigus, siis ei laiene autoriõigus ka maalitud pildist tehtud fotole, mis on tuletatud teosest tuletatud teos. Kuivõrd hagejal puudus õigus teosest tuletatud teose loomiseks, siis puudus tal ka õigus ebaseaduslikult tuletatud teose täiendavaks reprodutseerimiseks fotografeerimise teel.
19.Isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt W autoriõigusi rikkudes loodud tuletatud teos on autoriõigusega kaitstud, siis on nimetatud tuletatud teosest tehtud fotot kasutatud artiklis motiveeritud mahus.
20.AutÕS § 10 punkti 4 kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.
21.Y fotost maalitud pildi juures on ära näidatud autori nimi. Artikli juures avaldati neli fotot. Kaks fotot vaidlevatest pooltest, üks W tehtud foto Yst ning hageja tehtud foto tema poolt W tehtud fotost maalitud pildist. Hageja tehtud foto maalist ei olnud avaldatud teistest fotodest suuremana ning fotod kokku hõlmasid vähem kui poole artikli mahust.
22.Põhjendamatud ja kohtupraktikast mittetulenevad on hageja selgitused, nagu oleks vaidlusaluse foto kujutamine artikli juures ebatavaline. Pigem vastupidi, kui vaidluse sisu on vaidluse esemega illustreeritav, siis pigem eelistatakse uudise esemelist näitlikustamist.
23.Hageja on ebamõistlikult ja praktikaga vastuolus olevalt andnud põhjendamatult kitsa tõlgenduse AutÕS § 19 punktis 4 sisustatud määratlusele päevasündmus. Riigikohus on sisustanud määratlust päevasündmus järgmiselt: /.../ ühe või teise sündmuse tunnistamine päevasündmuseks jääb ajalehe väljaandja otsustada. Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ehk 24 tunni ja eelmise ajalehe ilmumisega. Kolleegium leiab, et seadus sätestab ajalise piirangu selles mõttes, et lubamatu on avaldada selliste teoste reproduktsioone, mida artikli autor ei tajunud vahetult artiklis kajastatava sündmuse käigus. Samas möönab kolleegium, et päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu. Samas lahendis märgib RK, et päevasündmuse kajastamisel ei tohiks avaldatud teoste reproduktsioonid ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu.
24.Praegusel juhul ei ole hageja maalitud pildist tehtud foto artikli põhimotiiv ega moodusta artiklist suuremat mahtu kui informatsiooni edasiandmiseks vajalik.
25.Praeguses vaidluses maali kujutamist seoses hageja ja Q vahel toimuva tsiviilvaidlusega ei saa võrrelda kunstinäituse avamist käsitleva uudisega. Artiklis käsitleti poolte seisukohti seoses pildi tegemise ning selle müümisega, samuti Y vanemate soovimatust, et nende vähihaigest lapsest ilma loata tehtud pilti müüakse. Y käekäigu vastu tunneb üldsus elavat huvi, seega käsitleti lisaks tema haigusele meedias ka tema tervenemist ja kooliminekut.
26.Asjaolu, et hageja püüab haigest lapsest ebaseaduslikult tehtud pildi müümisega kasu teenida ning kaebab ajakirjaniku, kes selle kohta sõna võtab, kohtusse, on aktuaalne
päevasündmus. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja Q vahel on Y fotost maalitud pildi teemal tsiviilvaidlus (tsiviilasi 2-18-751).
27.Eelnevat arvesse võttes on isegi juhul, kui hageja tehtud foto oleks kaitstud autoriõigusega, foto avaldamine kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4 ning hageja autoriõigusi ei oleks rikutud.
28.Kostja ei ole nõustunud hageja kehtestatud tüüptingimustega hageja maalitud piltide ja/või tehtud teoste kasutamisel
29.Hagiavalduse kohaselt on kostja rikkunud hageja autoriõigusi ning hageja nõuab sellest tulenevalt kahjuhüvitist, mille suuruse määramist hageja ei põhjenda, vaid leiab, et kahjuhüvitise suurus võiks/peaks olema võrdne tasuga, mille sätestas hageja oma teoste kasutamiseks tingimustes, millega kostja ei ole nõustunud. Teoreetiliselt võiks FB seinal olevaid tingimusi käsitleda tüüptingimustena.
30.Tegemist on tüüptingimustega, kuivõrd need on hageja välja töötatud, nendes ei ole osapooled eraldi läbi rääkinud ning kasutaja ei ole võimeline mõjutama tingimuste sisu.
31.VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
32.Facebooki üldtingimuste kohaselt on Facebookis avalikul seinal avaldatud info vabalt kasutatav ning seetõttu puudub eeldus, et hageja Facebooki avalikul seinal olev info võiks või saaks olla tasuline.
33.Hageja FB lehel Y fotost maalitud pildi nägemiseks ei pea hageja tüüptingimustega tutvuma ega nendega nõustuma.
34.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tüüptingimused saavad lepingu osaks ainult juhul, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitab ja teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada (vt Riigikohtu 24. november 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12 ja 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-211, p 13). Seetõttu ei ole nõude aluseks olevad üldtingimused hageja maalitud pildist tehtud foto avaldamisel hüvitise määramise aluseks igegi juhul, kui hageja maalitud pilt või sellest tehtud foto oleks autoriõigusega kaitstavad. Kohtuotsuse põhjendused
35.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
36.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ja viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 30.10.2017 postitas hageja oma avalikul Facebooki seinal foto enda maalist „Eestimaa ingel“ (II kd tl 15). Kostja avaldas 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ (edaspidi artikkel). Nimetatud artikkel avaldati kostja tasulisel veebilehel ja tasulises paberväljaandes (I kd tl 9-15,17).
37.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja loodud maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y, kas nimetatud maal on maalitud hageja poolt Y ema W poolt tehtud foto järgi, kas hageja poolt loodud maali „Eestimaa ingel“ näol on tegemist autoriõigusega kaitstava teosega, mida kostja on kasutanud ilma hageja loata. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja rikkus hageja kui autori varalisi õigusi ning kas ta on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju.
38.Hageja on palunud kostjalt välja mõista autoriõiguse rikkumisega tekitatud kahju summas 2000 eurot ja viivised.
39.Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtu kõigepealt tuvastada kas ja milliseid hageja kui autori õigusi on kostja poolt rikutud.
40.AutÕS § 4 lg 1 kohaselt tekib autoriõigus kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teoseks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. AutÕS § 4 lg 3 p 11 järgi on maaliteosed teosed, millele tekib autoriõigus. AutÕS § 4 lg 6 sätestab, et teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lausub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
41.Hageja väidab, et tema maalil „Eestimaa ingel“ ei ole kujutatud Y ja hageja maal ei ole tehtud Y foto järgi. Samuti leiab hageja, et Y vanematel ei ole mitte mingisugust õigust keelata oma tütre maalimist avalikes huvides, sest Y on avaliku elu tegelane. Kostja väidab, et hageja poolt maalitud pildil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y ja hageja maalis pildi Y ema W tehtud foto järgi.
42.Kohus leiab, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y. Kui võrrelda hageja maalil kujutatud tüdrukut ja Y ema W poolt tehtud fotol olevat tüdrukut, siis need tüdrukud on äravahetamiseni sarnased. Asjaolu, et hageja maalil ja W poolt tehtud fotol on keskne objekt erineva suurusega ja teoste taustad on erinevad, ei tähenda seda, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ kujutatud tüdruk ei ole Y.
43.Hageja väitel tema maalitud teos „Eestimaa ingel“ näol on tegemist originaalteosega. Kostja väitel hagejal ei olnud W luba tema tehtud ja autoriõigusega kaitstud foto kasutamiseks. Kostja väitel hageja maalitud pilt ei ole originaalteos, sest hageja maalis pildi W foto järgi, mille autoriõigused kuuluvad Wle ning hagejal ei olnud W luba tema tehtud autoriõigusega kaitstud foto kasutamiseks. Hageja maalitud pilt ei ole originaalteos, sest see ei ole algupärane. Tegemist on W teostest tuletatud teosega. Samuti väidab kostja, et pole tõendatud, et hageja poolt maalitud pildist tehtud foto autor on hageja.
44.AutÕS § 4 lg 3 p 21 sätestab, et tuletatud teos on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus“. Seega on tuletatud teose näol tegemist teosega, mis põhineb mõnel teisel autoriõigusega kaitstud tööl või sisaldab osa teisest tööst. Tuletatud teoseks nimetatakse ka teose uut versiooni. Tuletatud teosed on muuhulgas raamatute tõlked, muusika ümbertöötlused, foto põhjal tehtud joonistused või skulptuurid ning muud kunsti ümbertöötlused. Tuletatud teos peab sisaldama olulises osas teise teose väljendusviisi. „Olulise osa“ standardit või määratlust ei ole. Seega tuleb lähtuda tavalisest keskmisest inimesest, st kas tavalisele keskmisele inimesele tundub, et teos on loodud teise teose alusel või mitte. Seejuures tuleb vaadelda mõlema teose väljendusviisi, mitte ideid, millel teosed põhinevad, sest AutÕS § 5 p 1 kohaselt ideed ei kuulu AutÕS kaitse alla.
45.Võrreldes Y ema W poolt tehtud fotot ja hageja maali „Eestimaa ingel“ asub kohus seisukohale, et hageja maali näol on tegemist W poolt tehtud fotost tuletatud teosega AutÕS § 4 lg p 21 tähenduses. Vaidlust pole selles, et hageja ja Y ei ole kunagi kohtunud ja Y ei ole hagejale kunagi maalimiseks poseerinud. Y asend fotol, tema juustes olev lilleõigus, juuksesalkude asetus
ei anna kahtlust, ei hageja maal on joonistatud foto järgi. Asjaolu, et foto ja maali taustad on erinevad ning Y keha on maalil kujutatud vähem kui fotol, ei tähenda seda, et hageja maal ei põhineks Y W poolt tehtud fotol.
46.AutÕS § 35 lg 1 sätestab, et teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. Vastavalt AutÕS § 35 lõikele 2 võib tuletatud teose loomine, sealhulgas jutustava teose ümbertöötamine draamateoseks või stsenaariumiks, draamateose või stsenaariumi ümbertöötamine jutustavaks teoseks, draamateose ümbertöötamine stsenaariumiks ja stsenaariumi ümbertöötamine draamateoseks, võib toimuda ainult käesoleva seaduse VII peatükis ettenähtud korras ja algse teose looja autoriõigusi järgides. AutÕS § 35 lg 3 kohaselt isikul, kes on loonud teise autori teose (algse teose) alusel uue, loominguliselt iseseisva ja algsest teosest sõltumatu teose, tekib autoriõigus sellele teosele. Sellisel juhul tuleb ära näidata algse teose autori nimi, teose pealkiri (nimetus) ja allikas, kus teos on avaldatud.
47.Kohus leiab, et hageja on loonud Y ema poolt loodud foto alusel uue, loominguliselt iseseiva ja algsest teosest sõltumatu teose. Seda kinnitab asjaolu, et We teos on foto, aga hageja poolt loodud teose näol on tegemist õlimaaliga. Seega on hagejal kui maali „Eestimaa ingel“ loojal autoriõigus nimetatud maalile AutÕS § 35 lg alusel.
48.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et „Eestimaa ingel“ maalimiseks oli tal Yst tehtud foto autori W nõusolek. Samuti ei ole hageja oma maalil ära näidanud algse teose autori nime, teose pealkirja ja allikat, kus see foto on avaldatud. Seega on kohtu hinnangul hageja toime pandud autoriõiguse rikkumise ning Wl kui antud foto autoril, kelle õigusi on rikutud, on õigus nõuda teose levitamise lõpetamist ning kahju hüvitamist. Tegemist on aga hageja ja W vahelise õigussuhtega, mis kohtu hinnangul ei puuduta hageja ja kostja vahelist õigussuhet.
49.Kostja on väitnud, et tõendamist pole leidnud, et hageja on tema maalist „ Eestimaa ingel“ tehtud foto autor. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et foto hageja maalist „ Eestimaa ingel“ on avaldatud hageja Facebooki kontol. Hageja on kohtule esitanud nimetatud foto originaali (II kt tl 27). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud foto autoriks ei ole hageja. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja maalist „Eestimaa ingel“ tehtud foto autoriks on hageja.
Edasi käsitleb kohus kas kostja on hageja autoriõigusi rikkunud.
51.AutÕS § 7 lg 1 kohaselt autoriõigus teosele tekib teose loomisega. AutÕS § lg-te 1 ja kohaselt autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis. AutÕS § 9 lg 1 sätestab, et teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks loetakse muu hulgas teose trükis väljaandmist, teose eksemplaride panemist müügile, jaotamist, laenutamist, rentimist ja muul viisil tasuta või tasu eest kasutada andmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.
52.AutÕS § 11 lg 1 sätestab, et teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori varalisi õigusi reguleerib AutÕS § 13, mille lõige 1 näeb ette, et autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest, välja arvatud AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Samas sättes on täpsemalt loetletud autorile kuuluvad varalised õigused. AutÕS § 13 lg 1 p 1 järgi kuulub autorile õigus oma teost reprodutseerida ning reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil.
53.Kostja väidab, et kostja poolt on toimunud hageja teose „Eestimaa Ingel“ kasutamine on kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4.
54.AutÕS § 19 p 4 näeb ette, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.
55.AutÕS § 19 p 4 allikas on Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooni (RT II 1994,16, 49) artikkel 10bis lg 2, mille järgi määrab konventsiooniga ühinenud riik kindlaks tingimused, mille kohaselt võib päevasündmuste kajastamiseks fotograafia, kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel reprodutseerida ja teha üldsusele kättesaadavaks kirjandus- ja kunstiteoseid, mida nähti või kuuldi nende sündmuste käigus, informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Konventsiooni säte rõhutab eeskätt, et tegemist peab olema teosega, „mida nähti või kuuldi“ kajastatavate sündmuste käigus, ning et reprodutseerimine peab olema informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahus. Samuti selgitab konventsiooni säte, et reprodutseerimine peab toimuma päevasündmuste kajastamiseks ning ainult fotograafia, kinematograafia, raadio ja televisiooni või üldsusele kaabli kaudu edastamise teel. Nimetatud säte lisandus konventsiooni 1948. aastal Brüsselis vastuvõetud muudatuste käigus. Õigupoolest on kõnealuse erandi mõtteks algusest peale olnud kvaliteetse žurnalistika hõlbustamine: kui toimub päevakajaline sündmus, siis kohale saab ilmuda reporter, kes saab vahetult kajastada seda sündmust ning jätta fotole või lindile või salvestisele ka väikse osa autoriõigusega kaitstud teosest.
56.Seega peab kohus tuvastavama, kas kostja poolt tasulisel veebilehel ja tasulise paberväljaandes 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ hageja maalist „Eestimaa ingel“ hageja poolt tehtud foto avaldamisega rikuti AutÕS § 19 lg 4, st kohus peab tuvastama, kas tegemist oli päevakajalise sündmuse kajastamisega ja kajastatava päevasündmuse käigus on avaldatud reproduktsioon ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse vajadusele.
57.Kohus ei nõustu hageja väidega, et kostja ei saanud hageja teose kasutamisel tugineda AutÕS § 19 lg-le 4, sest tegemist oli meelelahutusliku artikliga ja oli suunatud lugeja tähelepanu haaramisele, selle asemel, et taotleda üldsuse informeerimise eesmärki. Kohtu hinnangul saab tugineda vaba kasutamise tingimusele siis, kui tegemist on ajakirjanduse poolt teose kasutamisega seoses mõne päevakajalise teema käsitlemisega ning teose kasutamine on kooskõlas informeerimise vajadusega. Riigikohus on leidnud, et see, mida pidada päevakajaliseks, on igakordse tõlgendamise küsimus ning päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellaajaliselt ööpäeva ja väljaande ilmumisega (RK TKo 3-2-1-167-04, p 31, 32). Päevasündmuseks võib olla ka ajalooline sündmus, kui selle kohta on ilmnenud mõni uus asjaolu (samas, p 32). Oluline on, et kasutatud teosed ja nende ulatus ei oleks uudises domineerivaks ning kasutatud teosed ei tohi domineerida uudise sisu üle (samas, p 33).
58.Käesoleval juhul 13.09.2018 ilmunus artiklis „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ käsitleti poolte seisukohti seoses hageja poolt Yst pildi tegemise ja selle müümisega, samuti Y vanemate soovimatust, et nende vähihaigest lapsest ilma loata tehtud pilti müüakse. Seega oli tegemist kohtu arvates päevakajalise teemaga ja kuna artikli teemaks oligi käesoleva kohtuvaidlusega seotud pildi maalimine, siis oli kohtu arvates õigustatud sellest maalist tehtud foto avaldamine artikli juures.
59.Kostja leiab, et hageja poolt loodud teosest „Eestimaa ingel“ tehtud foto on kasutatud artiklis motiveeritud mahus. Y fotost maalitud pildi juures on ära näidatud autori nimi. Artikli juures avaldati neli fotot. Kaks fotot vaidlevatest pooltest, üks W tehtud foto Yst ning hageja tehtud foto tema poolt W tehtud fotost maalitud pildist. Hageja tehtud foto maalist ei olnud avaldatud teistest fotodest suuremana ning fotod kokku hõlmasid vähem kui poole artikli mahust.
Artiklis käsitleti poolte seisukohti seoses pildi tegemise ja selle müümisega, samuti Y vanemate soovimatust, et nende vähihaigest lapsest ilma loata tehtud pilti müüakse.
60.Analüüsides kohtule esitatud tõendeid asub kohus seisukohale, et kostja avalikustas hageja foto oma veebiväljaandes 13.08.2019 artikli juures motiveeritud mahus, kuid kostja paberväljaandes avaldas kostja hageja foto rohkem kui 10 korda suuremana kui W poolt tehtud foto. Seega moodustas hageja foto keskse ja pilkupüüdva osa kostja paberväljaandes avaldatud artiklist. Kohus ei nõustu kostja seiskohaga, et hageja maalitud pildist tehtud foto ei ole artikli põhimotiiv ega moodusta artiklist suuremat mahtu kui informatsiooni edasiandmiseks vajalik. Kohtule esitatud kostja paberlehe väljavõttest nähtuvalt on kostja avaldanud hageja poolt tehtud foto artikli põhimotiivina (I kd tlk 17). Kohus leiab, et informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades ei saa olla proportsionaalne hageja teosest reproduktsiooni avaldamine mahus, mis domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Päevasündmuse kajastamisel ei tohi avaldatud teose reproduktsioon ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu. Kindlasti ei või reproduktsioon moodustad lehekülje põhimotiivi (vt RK otsus ts asjas nr 3-2-1167-04, p 33). Kui veebiväljaandes oli kostja poolt avaldatud fotol märgitud hageja autorina, siis paberväljaandes avaldas kostja hageja maaliteosest suuremahulise kollaaži, kus hageja kui autori nime oli peidetud.
61.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt tasulises paberväljaandes 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ hageja maalist „Eestimaa ingel“ hageja poolt tehtud foto avaldamisega rikuti AutÕS § 19 lg 4, sest nimetatud foto ei ole avaldatud ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse vajadusele, samuti ei olnud avaldatud andmeid hageja kui foto autori kohta. Kostja poolt hageja foto veebiväljaandes 13.08.2019 artikli juures on avaldatud kooskõlas AutÕS § 19 lg-ga 4.
Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja vastab hagejale tekkinud kahju eest.
63.Kahju tekitamine autoriõiguste rikkumise teel on VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt eelduslikult õigusvastane. Kahju tekitaja võib vastutusest vabaneda, kui ta tõendab omal valikul kas VÕS § 1045 lg-s 2 sätestatud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, VÕS § 1050 lg 1 kohaselt käibekohustuse (välise hoolsuse) järgimist või füüsilisest isikust kahju tekitaja korral ka VÕS § 1050 lg-s 2 ning § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude esinemist. Kuna kostja on juriidiline isiku, ei saa nad vabaneda vastutusest VÕS § 1050 lg-s 2 ja § 1052 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vastutust välistavate subjektiivsete asjaolude tõttu.
64.Riigikohtu hinnangul saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja § 1050 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu 10. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 26; 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15; 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-13, p 10). Küll aga võib kahju tekitaja vabaneda vastutusest, kui ta tõendab, et ta järgis temalt oodatavat objektiivset hoolsuskohustust ehk käibekohustust. Riigikohus on üldist käibekohustust sisustanud isiku kohustusena tegutseda oma õigusi kasutades viisil, mis ei kahjusta teisi isikuid, ning teha kõik mõistlikult vajalik selleks, et teised isikud ei saaks tema tegevuse tagajärjel kahjustada (vt 3-2-1-73-13, p 10; 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 10). Kostjal lasus seega kohustus võtta kasutusele abinõud, mille rakendamist võib keskmiselt vastavas tegevusvaldkonnas tegutsevalt isikult mõistlikult oodata, et hoida ära enda tegevuses teiste isikute õiguste, sh autoriõiguste rikkumine.
65.Kohus leiab, et kostja tegu on süüline VÕS § 1050 mõttes. VÕS § 1050 sätestatud süü mõiste omab kahesugust tähendust- objektiivset, mis eeldab käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist ning subjektiivset, mis eeldab isiku võimet aru saada oma teo õigusvastasust. Kostja näol on tegemist ajakirjandus väljaandjaga. Keskmine ajakirjandusväljaandja ei saa enesele lubada kunstiteosest värvifoto avaldamist ilma kontrollimata, kas olemas on foto avaldamiseks autori
luba. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei käitunud vähemalt sama hoolsalt nagu keskmine väljaandja. Seega on kostja rikkumine süüline.
Hageja on palunud kostjalt välja mõista varalise kahju summas 2000 eurot.
67.AutÕS § 817 lg 1 kohaselt võib autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt VÕS §-le 1043.
68.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja pani toime õigusvastase teo VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõistes, sest kostja rikkus hageja kui autori varalisi õigusi. Kostja pani oma teo toime süüliselt VÕS § 1050 lg 1 mõistes, sest ei ole tõendanud oma süü puudumist.
69.VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks.
70.VÕS § 127 lg 6 alusel tuleb kahju hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtuda hüpoteetilisest litsentsitasust, sest tegelikku kahju suurust tuvastada ei ole võimalik. Hüpoteetilise litsentsitasu suuruse määramisel lähtutakse selle tasu suurusest, mida rikkuja oleks pidanud maksma, kui ta oleks hankinud loa teose kasutamiseks. VÕS § 127 lg 6 mõistes ei oma tähtsust see, kas või kui palju rikkuja ise rikkumisega tulu teenis.
71.Hageja väitel on tema teose kasutamise tasu 1000 eurot. Hageja Facebooki lehel avaldatud teate kohaselt on tal õigus nõuda tema loominguliste materjalide levitajalt või kasutajalt 1000 eurot iga kooskõlastamata tema poolt kirjutatud loomingulise teksti või tema loodud maali foto eest, või muude hageja loodud materjalide levitamise reeglite rikkumise eest (I kd tl 203). 25.09.2020 kirjaga selgitas kohus hagejale, et ta peab tõendama hüpoteetilise litsentsitasu suurust (II kd tl 80).
72.Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja tegeleb aktiivselt maalimisega, tema teosed on üleval rahvusvahelises online-kunstigaleriis Saatchi Art, hageja osaleb ka erinevatel konkurssidel, hageja teosed on avaldatud Ameerika Ühendriikides ilmuvasse kunstiajakirja American Art Collector ja ta on osalenud Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitusel (II kd tlk 89-95, 121). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja teoste avaldamise eest internetis või ajakirjandusväljaandes oleks hagejale kunagi makstud ning keegi oleks ostnud hagejalt tema teoseid hinnaga 1000 eurot.
73.Samas on kohus seisukohal, et asjaolu, et hagejal ei ole õnnestunud müüa oma teoseid tema poolt soovitava hinnaga ei tähenda seda, et kostja võis avaldada hageja teose oma paberväljaandes ilma hageja nõusolekuta ja hagejale selle eest tasu maksmata.
74.Hageja on märkinud, et kostja rikkumise tagajärjel said hageja kui autori au ja väärikus haavatud; hageja on puudega inimene ja omab ühiskonnas niigi nõrka ja kaitset vajavat seisundit. Hageja leiab, et ta on kannatanud kostja kõnealuse rikkumise tõttu talle tegelikult tekkinud mittevaralist kahju. Kui kostja ei oleks õigusvastaselt avaldanud hageja maaliteost oma ajalehes, vaid oleks kirjeldanud informatsioonilistel eesmärkidel üksnes kohtuvaidluse kulgu, siis oleks kostja ajalehe lugejal olnud võimalik iseseisvalt otsida hageja maalikunsti teoseid kohtadest, kus hageja ise neid Internetis levitab, ja tutvuda hageja maalikunsti kogu valikuga ning jõuda lõppkokkuvõttes õiglasele järeldusele – hageja ei ole mitte pahatahtlik piltide kopeerija (nagu
temast jättis mulje kostja oma artikliga), vaid hagejal on palju originaalset loomingut omapärases stiilis.
75.Riigikohus on 29.11.2017. a lahendi tsiviilasjas nr 21456641 p-s 21.5 selgitanud, et lähtudes asjas Liffers direktiivi 2004/48/EÜ art 13 lg 1 p b tõlgendamise kohta antud juhistest, leiab kolleegium, et üheks VÕS § 127 lg 6 alusel kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võetavaks asjaoluks on lisaks tasu suurusele, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa õiguse kasutamiseks, ka autorile tegelikult tekkinud mittevaraline kahju, kuivõrd hüpoteetiline litsentsitasu seda eelduslikult ei hõlma.
76.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks VÕS § 127 lg 6 alusel hüvitis summas 400 eurot. Kohus leiab, et 200 eurot võib lugeda käesoleval juhul hüpoteetiliseks litsentsitasuks, mida kostja oleks pidanud maksma hagejale hageja teosest „Eestimaa Ingel“ tehtud foto 13.09.2018 ilmunud Õhtulehe paberväljaande avaldamise eest. Tegemist on kohtu hinnangul käesoleval juhu õiglase hüvitisega. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 200 eurot hüvitisena hageja kasuks seoses hageja hingeliste kannatustega, mis on põhjustatud kostja poolt hageja maalist tehtud foto avaldamisega. Kostja poolt hageja maalist foto avaldamisel loodi negatiivne kuvand hageja poolt loodud teostest, et hageja on pahatahtlik piltide kopeerija. Kohus on eelnevalt aga tuvastanud, et hageja poolt tehtud maali näol on tegemist tuletatud teosega AutÕS § 4 lg 3 p 21 tähenduses.
77.Hageja on palunud kostjalt väljamõistetavatelt rahalistelt kohustustelt välja mõista viivitusintress alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras kuni põhikohustuse täitmiseni.
82.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg-s 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
83.Kohus on eelnevalt välja mõistnud kostjalt hageja kasuks kahju hüvitise summas 400 eurot. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viivise nõudele.
84.Kohus mõistab kostjalt alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni (08.04.2019) põhinõudelt summas 400 eurot välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutnud viivised summas 67,59 eurot (viivitatud päevi kokku 772, viivisesumma päevas 0,087432 eurot) ja alates 09.04.2021 viivised põhinõudelt summas 400 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
78.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult poolte endi kanda. Kuna kohus on hagi
rahuldanud osaliselt ja hageja näol on tegemist puudega isikuga, kellel kohus on andnud käesolevas asjas menetlusabi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta poolte menetluskulud täielikult poolte endi anda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2022. a otsusega nr 2-1818240.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.