Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi AS Õhtuleht Kirjastus vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AS Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebus X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
AS Õhtuleht Kirjastus kaebuse hind 432 eurot X kaebuse hind 1728 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja esindajad ringkonnakohtus riigi õigusabi korras vandeadvokaat Robert Suir Kostja AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood 10678223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mari Männiko Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2021 otsus osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 8. aprilli 2021 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Jätta X hagi AS Õhtuleht Kirjastus vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata. 4.2 Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda, välja arvatud X-le osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
5.Võtta asja materjalide juurde X poolt 17. augustil 2022 esitatud tõendid.
6.Keelduda X poolt 29. augustil 2022 esitatud seisukoha ja tõendite asja materjalide juurde võtmisest.
7.Muuta AS Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebuse hinda ja määrata apellatsioonkaebuse hinnaks 432 eurot.
8.Rahuldada AS Õhtuleht Kirjastus apellatsioonkaebus.
9.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
10.Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada jõustunud kohtuotsuses X nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada X isikukoodi. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 03.12.2018 Harju Maakohtule hagi AS Õhtuleht Kirjastus (kostja) vastu autoriõiguse rikkumise eest kahju hüvitamise nõudes. 26.02.2019 hagi tervikteksti kohaselt palus hageja kostjalt välja mõista 2000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 14.09.2018 – 26.02.2019 eest 72,77 eurot ning tulevikus tekkiva viivise.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi hageja enda maaliteosest „Eestimaa ingel“ foto. 13.09.2018 avaldas kostja artikli, milles kasutas fotot hageja nõusolekuta. Kostja on avaldanud eelviidatud artikli tasulisena veebilehel ning tasulises paberväljaandes. Hagejaga suhtlusvõrgustikus Facebook oleva konto kaudu kontakteerumise korral oleks selgunud, et hageja autoriõiguse rikkumise tasu on 1000 eurot. Hagejale kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada.
3.Kostja esitas hageja maaliteose artiklites omamata selleks õigust. Paberväljaandes kasutas kostja hageja maaliteost suuremahulise meelelahutusliku kollaaži tegemiseks. Kostja kollaaži paigutuse tõttu oli hageja allkiri tema teosel peidetud.
4.Kostja rikkumise tagajärjel sai hageja kui autori au ja väärikus haavatud. Hageja on puudega inimene ja omab ühiskonnas niigi nõrka ja kaitset vajavat seisundit. Hageja foto maaliteosest avaldati kostja poolt ärilisel eesmärgil nii paberkandjal kui veebis, millega takistati hagejal endal ainuisikuliselt juhtida oma maaliteose levikut.
5.Kostja on hagejale teatanud, et hageja maali reprodutseerimine artiklite juures on kooskõlas autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 19 p-ga 4. Kostja väide ei ole põhjendatud, kuna AutÕS § 19 p-i 4 järgsed tingimused ei ole täidetud.
6.Kahjuhüvitise mõistlik suurus on 2000 eurot. Vastus hagile
7.Kostja ei tunnistanud hagi. 30.10.2017 postitas hageja oma avalikul Facebooki seinal foto maalist, millel on kujutatud Y. Pilt on maalitud Y foto järgi, mille pildistas Y ema W ja mille autoriõigused kuuluvad W-le. W kinnitab, et ta ei ole hagejale andnud õigust foto kasutamiseks. Y foto avaldati 24.10.2017 ETV saates „Pealtnägija“, milles käsitleti Y rasket võitlust vähiga ja kutsuti üles tema ravi toetama.
8.Hageja maalitud pilt on tuletatud teos W fotost. Vastavalt AutÕS § 35 lõikele 2 võib tuletatud teose loomine toimuda ainult algse teose looja autoriõigusi järgides. Hagejal ei olnud nõusolekut foto kasutamiseks ja Y isikuandmete töötlemiseks. Kuna hageja lõi tuletatud teose W autoriõigusi ja Y isikuõigusi rikkudes, ei saanud hagejal tekkida autoriõigust.
9.Isegi kui asuda seisukohale, et hageja poolt W autoriõigusi rikkudes loodud tuletatud teos on autoriõigusega kaitstud, siis on nimetatud tuletatud teosest tehtud fotot kasutatud artiklis motiveeritud mahus ja vastavalt AutÕS § 19 p 4 tingimustele. Kostja avaldas 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja Q vahel on Y fotost maalitud pildi teemal tsiviilvaidlus (tsiviilasi 2-18-751). Asjaolu, et hageja püüab haigest lapsest ebaseaduslikult tehtud maali müümisega kasu teenida ning kaebab ajakirjaniku, kes selle kohta sõna võtab, kohtusse, on aktuaalne päevasündmus. Foto hageja loodud maalist ei moodusta artiklist suuremat mahtu kui informatsiooni edasiandmiseks vajalik.
10.Kostja ei ole nõustunud hageja kehtestatud tüüptingimustega hageja maalitud piltide ja teoste kasutamisel.
11.Facebooki üldtingimuste kohaselt on Facebookis avalikul seinal avaldatud info vabalt kasutatav.
Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohtu 08.04.2021 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 400 eurot, viivise alates 27.02.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 67,59 eurot ja viivise protsendina alates 09.04.2021. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
13.Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 30.10.2017 postitas hageja oma avalikul Facebooki seinal foto enda maalist „Eestimaa ingel“ (II kd tl 15). Kostja avaldas 13.09.2018 artikli „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“. Nimetatud artikkel avaldati kostja tasulisel veebilehel ja tasulises paberväljaandes (I kd tl 9-15,17).
14.Maakohus leidis, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y. Kui võrrelda hageja maalil kujutatud tüdrukut ja Y ema W poolt tehtud fotol olevat tüdrukut, siis need tüdrukud on äravahetamiseni sarnased. Asjaolu, et hageja maalil ja W poolt tehtud fotol on keskne objekt erineva suurusega ja teoste taustad on erinevad, ei tähenda seda, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ kujutatud tüdruk ei ole Y.
15.AutÕS § 4 lg 3 p 21 sätestab, et tuletatud teos on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus. Seega on tuletatud teose näol tegemist teosega, mis põhineb mõnel teisel autoriõigusega kaitstud tööl või sisaldab osa teisest tööst. Tuletatud teosed on muuhulgas raamatute tõlked, muusika ümbertöötlused, foto põhjal tehtud joonistused või skulptuurid ning muud kunsti ümbertöötlused.
16.Võrreldes W poolt tehtud fotot ja hageja maali „Eestimaa ingel“ asus kohus seisukohale, et hageja maali näol on tegemist W poolt tehtud fotost tuletatud teosega AutÕS § 4 lg 3 p 21 tähenduses. Vaidlust pole selles, et hageja ja Y ei ole kunagi kohtunud ja Y ei ole hagejale kunagi maalimiseks poseerinud. Y asend fotol, tema juustes olev lilleõis, juuksesalkude asetus ei jäta kahtlust, ei hageja maal on joonistatud foto järgi. Asjaolu, et foto ja maali taustad on erinevad ning Y keha on maalil kujutatud vähem kui fotol, ei tähenda seda, et hageja maal ei põhineks W poolt tehtud fotol.
17.Kohus leidis, et hageja on loonud Y ema W poolt loodud foto alusel uue, loominguliselt iseseiva ja algsest teosest sõltumatu teose. Seda kinnitab asjaolu, et W teos on foto, aga hageja poolt loodud teose näol on tegemist õlimaaliga. AutÕS § 35 lg 1 sätestab, et teise autori teosest tuletatud teose autoril tekib autoriõigus oma teosele. Seega on hagejal kui maali „Eestimaa ingel“ loojal autoriõigus nimetatud maalile AutÕS § 35 lg 1 alusel.
18.Hageja ei ole esitanud tõendeid, et maali „Eestimaa ingel“ maalimiseks oli tal Y-st tehtud foto autori W nõusolek. Samuti ei ole hageja oma maalil ära näidanud algse teose autori nime, teose pealkirja ja allikat, kus see foto on avaldatud. Seega on kohtu hinnangul hageja toime pannud autoriõiguse rikkumise. Tegemist on aga hageja ja W vahelise õigussuhtega, mis kohtu hinnangul ei puuduta hageja ja kostja vahelist õigussuhet.
19.Kostja on väitnud, et tõendamist pole leidnud, et hageja on tema maalist „ Eestimaa ingel“ tehtud foto autor. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et foto hageja maalist „ Eestimaa ingel“ on avaldatud hageja Facebooki kontol. Hageja on kohtule esitanud nimetatud foto originaali. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et hageja maalist „Eestimaa ingel“ tehtud foto autoriks on hageja.
20.Kostja väidab, et kostja poolt hageja teose „Eestimaa Ingel“ kasutamine on kooskõlas AutÕS § 19 punktiga 4, mis sätestab, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele.
21.Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja ei saanud hageja teose kasutamisel tugineda AutÕS § 19 lg-le 4, sest tegemist oli meelelahutusliku artikliga. Kohtu hinnangul saab tugineda vaba kasutamise tingimusele siis, kui tegemist on ajakirjanduse poolt teose kasutamisega seoses mõne päevakajalise teema käsitlemisega ning teose kasutamine on kooskõlas informeerimise vajadusega. Käesoleval juhul 13.09.2018 ilmunud artiklis „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ käsitleti poolte seisukohti seoses hageja poolt Y-st pildi tegemise ja selle müümisega, samuti Y vanemate soovimatust, et nende vähihaigest lapsest ilma loata tehtud pilti müüakse. Seega oli tegemist päevakajalise teemaga ja kuna artikli teemaks oligi käesoleva kohtuvaidlusega seotud pildi maalimine, siis oli kohtu arvates õigustatud sellest maalist tehtud foto avaldamine artikli juures.
22.Analüüsides kohtule esitatud tõendeid asus kohus seisukohale, et kostja avalikustas hageja foto oma veebiväljaandes 13.08.2019 artikli juures motiveeritud mahus, kuid paberväljaandes avaldas kostja hageja foto rohkem kui 10 korda suuremana kui W poolt tehtud foto. Seega moodustas hageja foto keskse ja pilkupüüdva osa kostja paberväljaandes avaldatud artiklist. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja maalitud pildist tehtud foto ei ole artikli põhimotiiv ega moodusta artiklist suuremat mahtu kui informatsiooni edasiandmiseks vajalik. Kohus leidis, et informatsiooni edastamise eesmärki silmas pidades ei saa olla proportsionaalne hageja teosest reproduktsiooni avaldamine mahus, mis domineerib selgelt päevasündmust kajastava artikli üle. Päevasündmuse kajastamisel ei tohi avaldatud teose reproduktsioon ületada informatiivsete eesmärkidega põhjendatud mahtu. Kui veebiväljaandes oli kostja poolt avaldatud fotol märgitud hageja autorina, siis paberväljaandes avaldas kostja hageja maaliteosest suuremahulise kollaaži, kus hageja kui autori nimi oli peidetud.
23.Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja poolt paberväljaandes hageja maalist „Eestimaa ingel“ hageja poolt tehtud foto avaldamisega rikuti AutÕS § 19 p-i 4, sest nimetatud foto ei ole avaldatud ulatuses ja vormis, mis vastas päevasündmuse vajadusele, samuti ei olnud avaldatud andmeid hageja kui foto autori kohta. Veebiväljaandes oli foto maalist avaldatud kooskõlas AutÕS § 19 p-ga 4.
24.Kahju tekitamine autorõiguste rikkumise teel on VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 tulenevalt eelduslikult õigusvastane. Kostja tegu on süüline VÕS § 1050 lg 1 mõttes. AutÕS § 817 lg 1 ja VÕS § 1043 kohaselt võib hageja nõuda kahju hüvitamist.
25.Hageja Facebooki lehel avaldatud teate kohaselt on tal õigus nõuda tema loominguliste materjalide levitajalt või kasutajalt 1000 eurot iga kooskõlastamata tema poolt kirjutatud loomingulise teksti või tema loodud maali foto eest, või muude hageja loodud materjalide levitamise reeglite rikkumise eest (I kd tl 203). Kohus leidis, et hageja poolt kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et hageja tegeleb aktiivselt maalimisega, tema teosed on üleval rahvusvahelises online-kunstigaleriis Saatchi Art, hageja osaleb ka erinevatel konkurssidel, hageja teosed on avaldatud Ameerika Ühendriikides ilmuvas kunstiajakirjas American Art Collector ja ta on osalenud Eesti Kunstnike Liidu Kevadnäitusel. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja teoste avaldamise eest internetis või ajakirjandusväljaandes oleks hagejale kunagi makstud ning keegi oleks ostnud hagejalt tema teoseid hinnaga 1000 eurot. Samas oli kohus seisukohal, et asjaolu, et hagejal ei ole õnnestunud müüa oma teoseid tema poolt soovitava hinnaga ei tähenda seda, et kostja võis avaldada hageja teose oma paberväljaandes ilma hageja nõusolekuta ja hagejale selle eest tasu maksmata.
26.Hageja on märkinud, et kostja rikkumise tagajärjel sai hageja kui autori au ja väärikus haavatud; hageja on puudega inimene ja omab ühiskonnas niigi nõrka ja kaitset vajavat seisundit. Kui kostja ei oleks õigusvastaselt avaldanud hageja maaliteost oma ajalehes, vaid oleks kirjeldanud informatsioonilistel eesmärkidel üksnes kohtuvaidluse kulgu, siis oleks kostja ajalehe lugejal olnud võimalik iseseisvalt otsida hageja maalikunsti teoseid kohtadest, kus hageja ise neid Internetis levitab, ja tutvuda hageja maalikunsti kogu valikuga ning jõuda järeldusele, et hageja ei ole pahatahtlik piltide kopeerija, vaid hagejal on palju originaalset loomingut omapärases stiilis. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks VÕS § 127 lg 6 alusel hüvitis summas 400 eurot. Kohus leidis, et 200 eurot võib lugeda käesoleval juhul hüpoteetiliseks litsentsitasuks, mida kostja oleks pidanud maksma hagejale hageja teosest „Eestimaa Ingel“ tehtud foto paberväljaandes avaldamise eest. Tegemist on kohtu hinnangul käesoleval juhul õiglase hüvitisega. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 200 eurot hüvitisena seoses hageja hingeliste kannatustega, mis on põhjustatud kostja poolt hageja maalist tehtud foto avaldamisega. Kostja poolt hageja maalist foto avaldamisel loodi negatiivne kuvand hageja poolt loodud teostest, et hageja on pahatahtlik piltide kopeerija. Kohus on eelnevalt aga tuvastanud, et hageja poolt tehtud maali näol on tegemist tuletatud teosega AutÕS § 4 lg 3 p 21 tähenduses. Samuti mõistis kohus välja viivise. Kostja apellatsioonkaebus
27.Maakohtu otsusele esitas 07.05.2021 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda.
28.Hageja maalitud pilt ei ole algupärane ega ka tuletatud teos AutÕS § 35 mõttes. Hageja on W fotot pelgalt kopeerinud. Hageja maal ei ole eraldiseisvaks teoseks ning sellele ei laiene autoriõigus.
29.Juhul, kui maal oleks käsitletav tuletatud teosena, siis on see tehtud AutÕS § 35 lg 2 ja lg 3 sätestatut rikkudes. W on kinnitanud, et ta ei ole andnud hagejale õigust Y-st tehtud fotot kasutada. Lisaks autoriõiguste rikkumisele toimus antud juhul ka Y isikukujutise lubamatu kasutamine ning tema isikuandmete ebaseaduslik töötlemine.
30.Maakohus oleks antud juhul pidanud võlaõigusseaduse §-st 6 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 138 tulenevalt jätma hageja hagi igal juhul rahuldamata, kuna hageja õiguste teostamine oleks vastuolus heade kommetega.
31.Õhtulehe paberväljaandes avaldatud foto on avaldatud kooskõlas AutÕS § 19 p-ga 4 ehk ajakirjanduslikul eesmärgil ja motiveeritud mahus ning AutÕS-s sätestatud vaba kasutamise erandi eelduseid järgides. Praegusel juhul on kunstiteos ise vaidluse esemeks. Tegu ei ole vaidluse kõrvalteema ega illustratsiooniga, vaid artiklis käsitleti vaidlusaluse maali valmimise eetilisust, kooskõla seadustega ning vähihaige lapse isikukujutise ärakasutamist lapse vanemate seaduslikke õigusi ja palveid ignoreerides. Hageja maalitud maal on artikli keskne ja põhimotiiv. Arvestades seda, et artiklis avaldatud kollaažis olid lisaks maalile ka hageja foto, Q foto ja maali aluseks olnud W originaalteos, siis ei ole hageja maali avaldatud suuremas mahus, kui see on päevasündmuse kajastamiseks vajalik.
32.Ebaõige on maakohtu järeldus, et Õhtulehe artiklis ei ole hagejat kõnealuse maali autorina kajastatud. Foto ülemises vasakus servas on kiri, et hageja tegi väikesest Y-st foto järgi õlimaali. Seega on kostja täitnud AutÕS § 19 p-st 4 tuleneva kohustuse teose autori nime avaldamiseks.
33.Maakohus ei motiveerinud otsuses kostjalt hageja kasuks väljamõistetud varalise ega mittevaralise kahjuhüvitise suuruse kujunemist. Kuivõrd hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, kas üldse ja millise litsentsitasu eest on hageja oma teose (teoste) kasutamist litsentseerinud, siis tuleb antud juhul lähtuda „hüpoteetilise litsentsitasu“ suuruse kindlaks määramisel selles valdkonnas rakendatavate tavapäraste litsentsitasude suurustest. Seda ei ole maakohus otsuse tegemisel aga teinud, jättes tähelepanuta kõik kostja poolt kohtule esitatud sellekohased tõendid. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja väited selle kohta, et vastavalt Facebooki kasutustingimustele on Facebookis avalikul seinal avaldatud informatsioon vabalt kasutatav ning seetõttu puudub eeldus, et hageja Facebooki avalikul seinal olev info võiks olla tasuline.
Hageja apellatsioonkaebus
34.Maakohtu otsusele esitas 10.05.2021 apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt jäeti välja mõistmata kahjuhüvitis 1600 euro ulatuses ning viivis sellelt summalt alates 27.02.2019. Hageja palub tühistatud osas hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud
palus hageja jätta kostja kanda. Hageja palus kohustada kostjat tasuma hageja kasuks väljamõistetav kahjuhüvitis MTÜ Teehead arveldusarvele.
35.Kohus on lubamatult astunud eksperdi rolli ja asunud ise võrdlema hageja maaliteose „Eestimaa ingel“ ja lapse sarnasusi. Käesolevas asjas ei ole tuletatud teose olemasolu tuvastamiseks hagi esitatud. Hageja jaoks on üllatav, et kohus tuvastas autoriõiguse rikkumise hageja poolt, ilma et sellist nõuet oleks hageja vastu esitatud. Hageja maaliteos „Eestimaa ingel“ ei ole tuletatud teos. Hageja ei ole maaliteost luues kellegi autoriõigusi rikkunud. Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja õliteos „Eestimaa ingel” on koopia W fotost, samuti järeldas maakohus ebaõigesti, et hageja on maalinud oma teosel Y. Isegi kui hageja maaliteos oleks olnud tuletatud teos, ei omaks see praktilist mõju poolte võlasuhtele. Nii tuletatud teose autoril kui ka algse teose autoril on autoriõigused.
36.Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostja võis tugineda AutÕS § 19 p-le 4, kuigi kostja artikli puhul oli tegemist meelelahutusliku artikliga, mis oli suunatud lugeja tähelepanu haaramisele, selle asemel, et taotleda üldsuse informeerimise eesmärki. AutÕS § 19 pealkiri viitab selgelt informatsioonilistele eesmärkidele, mitte meelelahutuslikele eesmärkidele. Vaba kasutuse võimaldamiseks pidi hageja teos olema päevasündmuse kajastamise käigus kostja poolt vahetult nähtud. Samuti jõudis maakohus ebaõigele järeldusele, et kostja poolt hageja foto avaldamine veebiväljaandes on toimunud motiveeritud mahus.
37.Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127 lg 6 esimest lauset teise lause asemel. Kohus jättis ebaõigesti tuvastamata hüpoteetilise litsentsitasu. Hageja on korduvalt põhjendanud ja tõendanud, et tema tasu oleks olnud 1000 eurot igakordse kasutamise eest. Maakohus pole hagejalt uurinud informatsiooni selle kohta, millise hinnaga on keegi hagejalt maale ostnud. Vastused apellatsioonkaebustele
38.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
39.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja p 21). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse.
40.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja maalil „Eestimaa ingel“ on kujutatud Y. W fotol oleva tüdruku ja hageja maalil kujutatud tüdruku sarnasus on ilmne. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja on maali loonud W foto
järgi. Vaidlus puudub, et Y ei ole hagejale maalimiseks poseerinud ning nad ei ole kunagi kohtunud. Samas oli foto Y-st varem avaldatud meedias. Maakohus märkis õigesti, et Y asend fotol, tema juustes olev lilleõis ja juuksesalkade asetus ei jäta kahtlust, et hageja maal on loodud foto järgi. Samuti kinnitab seda Y vasaku käe asend. Foto ja maali tausta erinevus, erinevus isiku kujutamise ulatuses, samuti hageja poolt 19.03.2020 seisukohas esitatud väited muude erinevuste kohta ja hageja esitatud tõendid, ei muuda kohtu veendumust, et hageja maal põhineb W poolt tehtud fotol. Põhjendamatu on hageja väide, et foto ja maali võrdlemiseks oleks olnud vaja määrata ekspertiis. Sellist kohustust tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene. Nagu eelnevalt märgitud, fotol ja maalil kujutatud tüdruku sarnasus on ilmne. Maakohus leidis, et hageja maali näol on tegemist W fotost tuletatud teosega AutÕS § 4 lg 3 p 21 tähenduses, mida kinnitab ka see, et W teos on foto, hageja teos aga õlimaal. Kostja on apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja maalile ei laiene autoriõigused, kuna selle puhul ei ole tegemist üldse teosega. Kolleegium jätab selle väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, kuna nimetatud väidet ei ole kostja maakohtus esitanud. Kostja on maakohtus tuginenud sellele, et hageja maal on tuletatud teos, kuid maalile ei laiene autoriõigused, sest rikutud on algse teose autori õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluses esitatud väited ja tõendid ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale, et hageja maali puhul on tegemist tuletatud teosega. Ebaõige on hageja seisukoht, et selle tuvastamine eeldas tuvastushagi esitamist. AutÕS § 35 lg 1 kohaselt tekib tuletatud teise autoril autoriõigus oma teosele. Vastavalt AutÕS § 35 lg-le 2 ja 3 tuleb küll tuletatud teose puhul järgida algse teose looja õigusi, kuid see puudutab hageja ja W vahelist õigussuhet, mitte poolte vahelist õigussuhet. Ka kostja väide Y isikuõiguste rikkumise kohta ei puuduta hageja ja kostja vahelist õigussuhet.
41.Pooled vaidlevad, kas kostjal oli õigus avaldada maalist tehtud foto vaba kasutamise erandi alusel. Artikli avaldamise ajal kehtinud AutÕS § 19 p 4 sätestas, et autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega on lubatud päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud või kuuldud teose ajakirjanduses reprodutseerimine ja üldsusele suunamine motiveeritud mahus, vormis ja ulatuses, mis vastab päevasündmuste kajastamise vajadusele. Kehtivas autoriõiguse seaduse redaktsioonis on eeltoodud vaba kasutamise erand sätestatud AuÕS § 19 lg 1 p-s 4. Lisaks on vaba kasutamise erandi eelduseks tingimus, et teose kasutamine ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).
42.Kostja avaldatud artiklis „Leppimatu tüli ümber Y pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ käsitleti vaidlusalust maali ning väiteid isikute õiguste ja nende rikkumiste kohta, mis puudutasid maali loomist, selle müümist ja maalist tehtud foto avaldamist Facebookis. Samuti käsitleti artiklis hageja ja Q vahelist kohtuvaidlust, mis
puudutas Q poolt sama foto jagamist Facebookis ja maaliga seonduvalt Q poolt Facebookis esitatud väiteid. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et artiklis kajastatu puhul oli tegemist päevakajalise teemaga. Kuna maal, maalist tehtud foto avaldamine Facebookis ning eeltooduga seonduvad erimeelsused ja kohtuvaidlus olidki artikli põhisisuks, siis saab maalist tehtud ja Facebookis avaldatud foto kasutamist artiklis käesoleval juhul pidada päevasündmuste kajastamisel sündmuste käigus nähtud teose reprodutseerimiseks AutÕS § 19 p 4 tähenduses.
43.Maakohus leidis, et maalist tehtud foto avaldamisel paberlehes ei olnud foto avaldatud ulatuses, mis vastaks päevasündmuse kajastamise vajadusele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Maakohus on paberlehe artikli hindamisel viidanud kohtutoimiku I köites lk 17 asuvale artikli väljavõttele, kuid sellel leheküljel ei ole artikkel esitatud terviklikult kujul – väljavõte sisaldab peamiselt fotosid, artikli teksti aga vähesel määral. Kostja on esitanud paberlehes ilmunud artikli terviklikul kujul ringkonnakohtule (II kd tl 169). Kuigi hageja maalist tehtud foto on avaldatud suuremana kui foto Y-st, hagejast ja Qst, tuleb arvestada, et hageja maal on artiklis keskne teema, st artiklis käsitletud küsimused on seotud hageja maaliga. Artikli teksti osa ja ülejäänud kolm fotot hõlmavad kogumis artiklist oluliselt suurema osa kui foto hageja maalist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületa kostja paberlehes avaldatud foto hageja maalist päevasündmuse kajastamiseks vajaminevat mahtu. Kostja veebiväljaandes avaldatud artiklis moodustab foto hageja maalist võrreldes artikli muu osaga väiksema osa kui paberväljaandes avaldatud artikli puhul. Ka veebiväljaande artiklis avaldatud foto hageja maalist ei ületa päevasündmuse kajastamiseks vajaminevat mahtu.
44.Tulenevalt AutÕS § 19 p-st 4 tuleb teose kasutamisel märkida ära ka autori nimi. Maakohus leidis, et paberlehes avaldatud artiklis ei olnud märgitud hageja kui autori nime. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. Artiklis on märgitud, et maali autor on hageja. Ka veebiartiklist nähtub, et hageja on maali autoriks.
45.Eeltoodust tulenevalt on kostja järginud artiklis (nii veebi- kui paberväljaandes) foto avaldamisel AutÕS § 19 p 4 nõudeid. Samuti ei ole foto avaldamine artiklis vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17).
46.Kuna foto kasutamine kostja poolt vastas autoriõiguse seaduses sätestatud teose vaba kasutamise erandi tingimustele, siis ei esine kostja tegevuses õigusvastasust ja hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Arvestades, et autoriõiguse seaduses sätestatud vaba kasutamise erandi tingimused on täidetud, siis puudub käesolevas asjas vajadus hinnata küsimust, kas kostjal oli oma ajakirjandusväljaandes õigus fotot vabalt kasutada ka Facebooki kasutustingimuste kohaselt. Kuna hagejal puudub kostja vastu kahju hüvitamise nõue, siis puudub vajadus hinnata seda, kas hageja kahju hüvitamise nõue võib olla vastuolus hea usu põhimõttega.
47.Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
48.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.06.2022 määrusega muuhulgas vastu võtmata hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud Vähiravifondi postitused Facebooki keskkonnas koos kommentaaridega. 10.08.2022 seisukohas märkis hageja, et nimetatud tõendid tulnuks vastu võtta. Sõnaselget vastuväidet TsMS § 333 lg 1 tähenduses hageja ringkonnakohtule ei esitanud. Sellest hoolimata märgib kolleegium, et ringkonnakohus jääb selle juurde, et nimetatud tõendite vastuvõtmisest keeldumine oli põhjendatud vastavalt 14.06.2022 määruses esitatud argumentidele.
49.TsMS § 136 lg 4 tulenevalt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 133 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 137 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Kostja on apellatsioonkaebuses märkinud kaebuse hinnaks 499,59 eurot. Sama hinna on ringkonnakohus märkinud 24.05.2021 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määruses. Nimetatud hind ei ole õige. Kostja vaidlustas maakohtu otsust osas, milles temalt mõisteti välja põhivõlg 400 eurot ja viivis alates 27.02.2019. Seega on kostja apellatsioonkaebuse hinnaks 432 eurot (põhivõlg 400 eurot + viivis ühe aasta eest 32 eurot). Kostja on tasunud riigilõivu 100 eurot, mis oligi sellelt hinnalt tasutav riigilõiv.
50.Hageja taotles, et ringkonnakohus märgiks jõustunud kohtuotsuses hageja nime initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustaks hageja isikuandmeid (isikukood, sünniaeg jne). TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Lähtudes eeltoodud taotlusest peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata, et jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel arvutivõrgus asendada hageja nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja isikukoodi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
51.Koos vastuväitega kostja menetluskulude nimekirjale esitas hageja 17.08.2022 täiendavad tõendid, millega soovib põhistada oma taotlust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ja tõendada oma vastuväiteid kostja menetluskulude suurusele. Kohus andis kostjale võimaluse tõendite vastuvõtmise osas oma seisukoht esitada. Kostja vaidles 29.08.2022 seisukohas tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest keeldumise alused puuduvad ning 17.08.2022 esitatud tõendid tuleb võtta asja materjalide juurde (TsMS § 238 lg 1).
52.Hageja esitas omakorda 29.08.2022 seisukoha kostja 29.08.2022 seisukohale ja lisaks esitas hageja täiendavad tõendid. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus andis 14.06.2022 kirjas võimaluse esitada vastuväited vastaspoole menetluskulude nimekirjale kuni 17.08.2022. Seega on hageja 29.08.2022 seisukoht ja tõendid esitatud hilinemisega ning ringkonnakohus keeldub nende vastuvõtmisest. Asjaolu, et kostja esitas 29.08.2022 seisukoha hageja poolt 17.08.2022 esitatud tõendite vastuvõtmisele, ei anna alust lugeda hageja 29.08.2022 seisukohta ja tõendeid tähtaegselt esitatuks.
53.TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et hageja hagi jääb täielikult rahuldamata ning käesoleva vaidluse asjaolud ei ole sellised, mis annaksid aluse väita, et menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Ka hageja tervislik seisund ei ole asjaoluks, mille pinnalt saaks antud juhul asuda seisukohale, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane.
54.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1), välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (Harju Maakohtu 29.01.2019 määrusega anti hagejale riigi õigusabi hüvitamise kohustuseta).
55.Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
56.Maakohus vabastas 15.03.2019 määrusega hageja riigilõivu tasumisest summas 250 eurot. Ringkonnakohus vabastas 15.07.2021 määrusega hageja riigilõivu tasumisest summas 225 eurot. Kuna menetluskulud peab rahaliselt kindlaks määrama maakohus, siis on põhjendatud, et hagejalt riigilõivu riigi kasuks väljamõistmise küsimuse lahendab samuti maakohus (TsMS § 179, § 190).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.