NorEst Invest OÜ hagi Altmonte Kaubandus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase ja Agrochema Eesti OÜ vastu nõude tunnustamiseks Altmonte Kaubandus AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 määrus Tagatis menetluskulude katteks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NorEst Invest OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Määruskaebuse esitaja (hageja): NorEst Invest OÜ (registrikood 12224443); lepinguline esindaja Silver Eensaar Vastustajad (kostjad): I. Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase II. Agrochema Eesti OÜ (registrikood 11139178), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. augusti 2020 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse ei ole edasikaevatav Riigikohtule (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 196 lg 4 teine lause).
ASJAOLUD
1.NorEst Invest OÜ (hageja) esitas 31. märtsil 2020 hagi Altmonte Kaubandus AS-i (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase (kostja I) ja Agrochema Eesti OÜ (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks Altmonte Kaubandus AS-i (pankrotis) pankrotimenetluses.
Kostja II esitas 4. mail 2020 kohtule taotluse kohustada hagejat andma kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatise 3600 eurot. Taotluse kohaselt põhineb hagis esitatud nõue näilikul tehingul. Hageja 2018. a majandusaasta aruanne ei toeta hageja ja kostja I vahel lepingu sõlmimist, sest aruandest nähtuvalt ei oleks hageja olnud suuteline lepingut täitma ehk tasuma 2000 tonni herneste eest 476 000 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti ei nähtu aruandest väidetavat leppetrahvi nõuet 113 000 eurot ega väidetavat leppetrahvi nõude osalist laekumist summas 37 000 eurot. Eeltoodust johtuvalt on kostjal II alus arvata, et hagejalt on kostja II menetluskulude sissenõudmine juhul, kui hagi jääb rahuldamata, suure tõenäosusega raskendatud. Arvestades antud asja keerukust ja mahtu on põhjendatud nõuda hagejalt tagatist 3600 eurot. Kui hageja kostja II eeldatavate menetluskulude katteks kohtu määratud tähtajal tagatist ei anna, taotles kostja II hagi läbi vaatamata jätmist.
3.Hageja ei nõustunud kostja II taotlusega ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja nõue põhineb dokumentaalsetel tõenditel ning kuulub tunnustamisele. Kostja II hinnang hageja nõude perspektiivituse osas ei ole aluseks tagatise nõudmiseks. Hageja 2018. a majandusaasta aruandest nähtuvalt on hagejal rahalisi vahendeid 65 088 eurot. Hageja märkis, et omab kinnitatud majandusaasta aruande kohaselt piisavalt vara, et täita kõik käesolevast vaidlusest tekkida võivad kulud. Taotluses välja toodud 25-tunnine ajakulu on põhistamata ja näidatud tegelikust kulust kunstlikult suuremana.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 27. augusti 2020 määrusega kostja II taotluse osaliselt ja kohustas hagejat andma kostja II eeldavate menetluskulude katteks tagatise summas 2448 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates. Tagatise tähtpäevaks andmata jätmisel jätab kohus hagiavalduse kostja II taotlusel läbi vaatamata. Maakohtu hinnangul on tagatise nõudmise eeldused, mis tulenevad TsMS § 196 lg 1 p-st 3, täidetud. Äriregistrist nähtuvalt on hageja asutatud 24. jaanuaril 2012 ja ettevõtte põhitegevusalaks on muude kindlate kaupade vahendamine. 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli majandusaasta lõpul hageja bilansimaht 164 360 eurot, müügitulu suurus 9000 eurot ja aruandeaasta kahjum 1728 eurot. Ettevõttes oli üks töötaja, kellele arvestati töötasu 3423 eurot. Hageja ei ole äriregistrile 2019. a majandusaasta aruannet esitanud, samas selle esitamise tähtaeg on 31. oktoober 2020. Seega ei ole hageja 2019. a majandustegevus äriregistri andmetel kontrollitav. Hageja ise ei ole oma praeguse majandusliku seisundi kohta tõendeid esitanud. E-krediidiinfo andmetel on perioodil 01.03.2020 kuni 31.05.2020 hageja maksustatav käive 0 eurot. 2020. a II kvartalis puudub info riiklike maksude tasumise kohta, samuti puudub 30. juuni
2020 seisuga info töötajate kohta. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu asjaolule, et hagejal käesoleval ajal tegelik majandustegevus puudub. Hageja ise ei ole kohtumenetluses vastupidist tõendanud. Eeltoodu annab kohtu arvates aluse eeldada, et hagejalt kostja II eeldatavate menetluskulude sissenõudmine võib osutuda hageja majandusliku seisundi tõttu ilmselt raskendatuks. Kohtu arvates ei tõenda hagejal piisavate rahaliste vahendite olemasolu lepingulise esindaja kaasamine ja viimase poolt hageja eest riigilõivu tasumine. Tagatise nõudmine ei ole välistatud ka TsMS § 196 lg 2 esimese lause järgi, kuna hagejal ei ole registritesse kantud vara. Eeltoodust lähtudes leidis kohus, et antud asjas ei saa välistada, et juhul, kui hagiavaldus jäetakse rahuldamata, võivad hagejal tekkida raskused väljamõistetavate menetluskulude tasumisega. Kohus leidis, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 196 lg-s 21 sätestatud asjaolusid. Kuigi hagejal on põhiseadusest tulenev õigus kohtulikule kaitsele, on kostjal II õigus nõuda hagi esitamisega tekitatud menetluskulude hüvitamist eeldusel, et hagi jääb rahuldamata. Ka hageja ise ei ole oma 17. juuni 2020 vastuses välja toonud, et tagatise andmine oleks täielikult välistatud hagejale raskete tagajärgede kaasnemise tõttu või, et tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Kohus leidis, et tagatise andmise taotlus kostja II eeldatavate menetluskulude katteks on põhjendatud osaliselt. Kohus märkis, et tagatise andmise määramine on kohtu kaalutlusotsus, kus kohus peab arvestama mõlema poole huvidega. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust (nõude tunnustamise hagi), keerukust (keskmisest keerukam, kostjad vaidlevad hagile vastu), kohtuvaidluse asjaolusid (nõude aluseks olev leping ei vasta kostjate hinnangul tegelikkusele, vaid eesmärgiks on tekitada hagejale pankrotimenetluses fiktiivne nõue), mahtu (hageja nõue vajab tõendamist, kusjuures juba on taotletud A.A. ülekuulamist tunnistajana) ning kostja II lepingulise esindaja tunnitasu suurust (144 eurot tunnis koos käibemaksuga), oli kohus seisukohal, et kostja II taotletud tagatise suurus ei ole mõistlik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul võib käesoleva tsiviilasja maakohtus menetlemiseks kuluv mõistlik aeg (arvestamata siinjuures kostja II poolt juba esitatud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega) olla ligikaudu 17 tundi (sh hageja seisukohtadele kirjalike vastuväidete esitamine, kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine), mis teeb kostja II eeldatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2448 eurot (17 × 144), kattes eelduslikult kostja II esindajakulu maakohtus. Samas ei ole kohtu hinnangul kohtu määratav tagatis sellises suuruses, mis takistaks hagejal oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta taotlus rahuldamata või alternatiivselt määrata menetluskulude tagatis tasumisele proportsionaalselt eeldatavate menetluskuludega osade kaupa maksimaalselt 432 eurot iga menetlusetapi kohta, kuid mitte rohkem kui 864 eurot. Hageja on seisukohal, et kohus on normi vääralt tõlgendanud ning lähtunud hageja majandusliku seisu hindamisel vaid kostja esitatud ebaõigetest ja alusetutest väidetest. Hageja on jätkuvalt tegutsev äriühing, millel puuduvad mistahes maksehäired ning täitmata kohustused. Hageja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, algatatud pankrotimenetlust ega ole toimunud ega käimas täitemenetlust. Asjas on esitatud tõendid, millest nähtub, et hageja on piisavalt kapitaliseeritud ettevõte. Hageja on selgitanud, et tema ettevõtlus ei seisne teenuste osutamises, vaid investeerimistegevuses ja tulevikuõigustega kauplemises, millest ei teki pidevat käivet käibemaksuseaduse mõttes. Hageja on esitanud seaduses nõutud majandusaasta aruanded ning omab piisavalt vara, et enda kohustusi täita.
Hageja leiab, et tagatise määramine on tema suhtes ebaõiglane. Hageja arvates on ebaproportsionaalselt suur rahaline kohustus, mis seatakse talle eeldusena, et hagi üldse menetletakse, käsitletav takistusena õiglasele kohtumenetlusele. Kui sellise kohustuse suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseadusvastase kohustusega. Hageja on seisukohal, et ka 17-tunnise töötasu nõudmine ületab reaalselt tulevikus kuluvat aega sellises menetlusfaasis. Põhjendatud kuluks saaks lugeda ehk 1h ettevalmistust, 2h istungi läbi viimiseks, seega kogu eelduslik kulu menetlusetapi kohta 3 tundi. Kui peaks tekkima vajadus kirjalike seisukohtade esitamiseks, võib selleks kuluda hageja hinnangul veel kuni 3 tundi. Hageja on seisukohal, et proportsionaalne ja õiglane oleks tagatise tasumine osade kaupa proportsionaalselt eeldatava kuluva ajaga jooksvalt vastavalt menetluse arengule igas menetlusetapis, s.o 3 tunni kaupa (seisukohad, kohtuistung jne).
6.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kostja II palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II on selgitanud, et kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmine on põhjendatud, kuna hagejal puuduvad perspektiivsed nõuded. Olgugi, et hagi perspektiivikus ei ole seadusandja poolt kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse rahuldamata jätmise alusena tsiviilkohtumenetluse seadustikus expressis verbis välja toodud, on ilmne, et perspektiivitu nõude puhul ettevõtte osas, kellel puudub majandustegevus, on temale negatiivse kohtulahendi korral kostja II eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselgelt oluliselt raskendatud. Kostja II jääb seisukoha juurde, et hageja 2018. a majandusaasta aruanne ei toeta hageja ja võlgniku vahel lepingu sõlmimist. Hageja majandustegevuse puudumine ei luba arvata, et hagejal on menetluskulude katteks piisavalt vara.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.
8.Kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise taotluse lahendamisel tuleb lisaks kontrollimisele, kas TsMS § 196 lg 1 järgi võib hagejalt tagatist nõuda, hinnata ka seda, kas tagatise nõudmine on välistatud TsMS § 196 lg 2 kohaselt. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, peab kohus võtma seisukoha, kas tagatise võiks nõudmata jätta TsMS § 196 lg 21 alusel (vt Riigikohtu 2. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Tagatise andmise määramine kostja eeldatavate menetluskulude katteks on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Tagatise määramisel menetluskulude katteks tuleb seega lahendada küsimus, kas hagejalt kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatise nõudmise eeldused on TsMS § 196 lg 1 p 3 järgi täidetud või kas tagatise võiks jätta määramata TsMS § 196 lg 21 alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, mille kohaselt on hagejalt menetluskulude katteks tagatise nõudmine põhjendatud. Maakohus on vastavaid järeldusi vaidlustatud määruses asjakohaselt ja piisavas ulatuses põhjendanud ning ei ole ületanud diskrestiooni piire.
9.Määruskaebuse kohaselt ei ole tagatise nõudmine põhjendatud, kuna kostja II ei ole tõendanud, et täidetud oleksid TsMS § 196 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja II vajalikul määral põhistanud, et eeldatavate menetluskulude sissenõudmine hagejalt on ilmselt raskendatud, kuna tal puudub piisav vara kulude tasumiseks. Ekslik on hageja seisukoht, et TsMS § 196 lg 1 p 3 ei kohaldu põhjusel, et tema suhtes pole välja kuulutatud pankrotti, algatatud pankrotimenetlust ega täitemenetlust. TsMS § 196 lg 1 p-s 3 esitatud loetelu pole ammendav, sätte kohaldamiseks on oluline hinnata eelkõige hageja majanduslikku seisundit. Olukorras, kus kostja II on põhistanud TsMS § 196 lg 1 p-s 3 sätestatud eelduste olemasolu, oleks hageja pidanud põhistama või tõendama, et temalt menetluskulude sissenõudmine ei ole raskendatud. Samas ei ole sellistele asjaoludele või tõenditele, mis võimaldaksid asuda hageja majandusliku olukorra osas maakohtust erinevale seisukohale, määruskaebuses viidatud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et hageja majandusliku seisundi tõttu on kostja II eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, st TsMS § 196 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused tagatise nõudmiseks on täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleks piisavalt vara kostja II menetluskulude katteks, mis välistaks TsMS § 196 lg 2 kohaselt tagatise andmise.
10.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, nagu oleks tagatise nõudmine tema suhtes ebaõiglane ja ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 196 lg 21 kohaldamiseks peaksid esinema mingid täiendavad, erandlikud asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul taolisi asjaolusid hageja puhul ei esine. Kohtumenetlusega kaasnevad paratamatult menetluskulud ning TsMS § 196 alusel tagatise andmise määramisel on eesmärgiks kaitsta just kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Eelmärgitut arvestades ei pea kostja II kandma riski, et tema eeldatavad menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise korral täielikult hüvitamata. Ringkonnakohus märgib, et kostja II eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramine ei piira hageja õigust edasi kaevata ebaproportsionaalselt. Kui hageja hagi täies ulatuses rahuldatakse, siis kuulub tagatis hagejale tagastamisele, kui hageja menetluse kaotab, siis on ta osa kulutusi tagatisega kaetud.
11.Hageja väitel on menetluskulud 17 tunni ulatuses ülemäärased. Ringkonnakohus vastava seisukohaga ei nõustu. Kulude hindamisel tuleb arvestada, millises ulatuses on need kogumina mõistlikud ja põhjendatud ning tuleks TsMS § 175 lg 1 järgi hagejalt välja mõista, kui kostja menetluskulud jäetaks hageja kanda (vt nt Riigikohtu 2. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). Ringkonnakohtu arvates on maakohtu järeldused kostja II eeldatavate lepingulise esindaja menetluskulude hindamisel põhjendatud. Maakohus ei ole diskretsiooni piire tagatise suuruse määramisel ületanud.
12.Ringkonnakohus märgib hageja määruskaebuses esitatud alternatiivse taotluse osas järgmist. Hageja on alternatiivselt palunud määrata menetluskulude deposiit tasumisele proportsionaalselt eeldatavate menetluskuludega osade kaupa maksimaalselt 432 eurot iga menetlusetapi kohta, kuid mitte rohkem kui 864 eurot. Sisuliselt on hageja esitanud taotluse määrata tagatise tasumine osade kaupa TsMS § 196 lg 21 järgi, kuid sidudes tagatise andme kohustuse iga menetlusetapi kohta ja seda arvestusega 3 tunni kaupa. Ringkonnakohus ei pea hageja esitatud taotluse rahuldamist võimalikuks. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tagatis summas 2448 eurot ei ole niivõrd suur, et selle tasumine tuleks määrata
osade kaupa. Teiseks pole ringkonnakohtu hinnangul võimalik siduda tagatise andmise kohustus iga eeldatava menetlusetapiga. Sellisel viisil on tagatise tasumine liiga aeganõudev ning pole mõistlik. Samuti ei ole hageja määruskaebuses väitnud, et tal on majandusliku seisu tõttu ilmselt raskendatud 2448 euro korraga tasumine.
13.Tagatise nõudmise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.