1.Võtta vastu Osaühing BEFINNA (pankrotis) pankrotihaldur H.I loobumine hagist Port Invest OÜ vastu nõude tunnustamiseks P. P. (pankrotis) pankrotimenetluses. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-2160.
2.Jätta menetluskulud Port Invest OÜ kanda.
3.Määrata Osaühing BEFINNA (pankrotis) pankrotihaldur H.I menetluskulude rahaliseks suuruseks riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1350 eurot, kokku 1500 eurot, mis mõista välja Port Invest OÜ-lt Osaühing BEFINNA (pankrotis) pankrotivarasse.
8.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Osaühing BEFINNA (pankrotis; edaspidi Befinna) pankrotihaldur H.I (hageja) 08.02.2019 hagi Port Invest OÜ (kostja) vastu P. P. (pankrotis; edaspidi P. P. ) pankrotimenetluses nõude summas 366 720 eurot tunnustamiseks II rahuldamisjärgi nõudena (I kd lk 2-6, 72).
2.16.10.2020 esitas hageja taotluse lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja loobub hagist, sest hagiavalduses selgelt väljendatud nõue on kostjast tulenevalt rahuldatud, s.o saavutatud nõude tunnustamine P. P. pankrotimenetluses. Kostja vastuväide hageja nõudele on menetluse kestel ära langenud. 11.01.2019 nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja hageja nõudele P. P. pankrotimenetluses täies ulatuses vastuväite, mistõttu oli hageja sunnitud esitama kostja vastu hagi nõude tunnustamiseks. Ükski teine võlausaldaja ega ka P. P. pankrotihaldur hageja nõudele vastuväidet ei esitanud. Pankrotiseaduse ( ) § 103 lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata; kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Tulenevalt Riigikohtu praktikast ja Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2020 otsusest, millega tunnistati kehtetuks kostja poolt P. P. pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks olev kostja ja P. P. vaheline tagatise kokkulepe, ei ole õigustatud kostja nõude sundtäitmine, sest vastavat tehingut ennast õiguslikus mõttes enam ei eksisteeri. Järelikult puudub kostjal nõue P. P. pankrotimenetluses ning kostja osalemine P. P. pankrotimenetluses on lõppenud. Seega loetakse hageja nõue § 103 lg 8 järgi tunnustatuks kohtulahendit tegemata. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja palub määrata kindlaks endale hüvitatavad menetluskulud summas 5430 eurot, mõista need kostjalt enda kasuks välja ning kohustada kostjat tasuma ka viivist. Hüvitatavaks menetluskuluks on õigusabikulu 5280 eurot (44 t * 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks; hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist) ja 1⁄2 riigilõivust, s.o 150 eurot. Hageja palub tagastada endale riigilõivu 150 eurot.
3.Kohus andis kostjale seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamiseks seitse päeva kirja kättesaamisest. Kohus saatis kostja seaduslikule esindajale 22.10.2020 e-kirja aadressil ning märkis, et loeb kirja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 järgi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel, kui isik ei kinnita kirja kättesaamist varem. Kostja on avaldanud eelnimetatud e-posti aadressi kohtule käesolevas menetluses ning saatnud sellelt kohtule ka menetlusdokumente (nt II kd lk 47-49, 58). TsMS § 3141 lg 2 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. TsMS § 3141 lg 2 alusel loeb kohus kirja kostjale kättetoimetatuks 28.10.2020. Seega oli viimane päev vastamiseks 04.11.2020. Hageja 16.10.2020 taotluse sai kostja kätte e-toimiku kaudu 27.10.2020. Kostja ei ole vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja loobumine hagist tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on
lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
5.TsMS § 168 lg-te 4, 5, § 162 lg 4 alusel ja hagist loobumise asjaolusid arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
6.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
6.1.TsMS § 132 lg 4 p 9, riigilõivuseaduse § 59 lg 4 alusel tuli hagilt tasuda riigilõivu 300 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud (I kd lk 1). TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4 alusel on hagejal hagist loobumise tõttu õigus taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist. Eeltoodut arvestades tuleb määrata hagejale hüvitatavaks menetluskuluks riigilõiv 150 eurot.
6.2.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulu 5280 eurot ning hagejat esindas menetluses perioodil 21.01.2019–16.10.2020 OÜ Magis Õigusbüroo, kes on teinud toiminguid 44 t ulatuses. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Riigikohus on selgitanud, et tsiviilkohtumenetluses hüvitatakse õigusabikulud üksnes juhul, kui tegemist on seaduses sätestatud hüvitatavate kuludega, eelkõige lepingulise esindaja kuludega (vt nt Riigikohtu 16.10.2019 määrus kohtuasjas nr 2-15-12032, p 13). Hagejat esindas menetluses alates 28.01.2020 TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja Johannes Moor (II kd lk 11, 12, 16), kes on äriregistri andmetel mh Magis Õigusbüroo OÜ (rk 12806180) juhatuse liige. Toimiku materjalidest ei nähtu, et enne seda oleks hagejal menetluses olnud lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja järgi on 21.01.–28.10.2019 tehtud toiminguid kokku 27 t ulatuses. Kuna sel perioodil hagejal menetluses lepingulist esindajat ei olnud, ei kuulu nimetatud kulu hüvitamisele. 27.–28.01.2020 kulus esindajal 3 t nõupidamisele kliendiga, kohtunõude täitmisele ja kohtumäärusega tutvumisele. 11.–26.03.2020 tutvus esindaja kohtunõudega, koostas seisukoha ja analüüsis dokumente 5 t. Perioodi 01.04.– 12.05.2020 ajakulu kohtunõudega tutvumisele, taotluse koostamisele ja esitamisele, kliendiga nõupidamisele, kostja taotlusega tutvumisele, edasise tegevuse analüüsile, hageja seisukoha koostamisele ja esitamisele oli 3 t. 16.10.2020 hagist loobumise taotluse koostamisele kulus 2,5 t. Arvestades asja keskmist keerukust, tutvumist vajanud ning hageja esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus eeltoodud ajakulu põhjendatuks kokku 13,5 t asemel 10 t ulatuses. 08.09.2020 kohtutoimiku komplekteerimise ja istungiks valmistumise ajakulu peab kohus põhjendatuks 3 t asemel 1 t. Vastaspool ei pea hüvitama toimiku komplekteerimise ajakulu, samuti oli esindaja juba eelnevalt asjaoludega piisavalt tutvunud. 09.09.2020 istungil osalemise ajakulu on 0,5 t asemel põhjendatud 0,25 t, istungi algusajaks oli määratud 13.00 ning istung lõppes 13.15 (II kd lk 60). Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik kokku 11,25 t ulatuses. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 1350 eurot (11,25 t * 120 eurot / t).
6.3.Menetluskulude jaotust arvestades tuleb mõista kostjalt Befinna pankrotivarasse välja menetluskulu kokku 1500 eurot (150+1350). PankrS § 541 lg 1 II lause näeb ette, et halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.4.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta rahuldamata õigusabikulu 3930 eurot (5280-1350) osas.
6.5.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda Befinna pankrotivarasse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
7.TsMS § 150 lg 2 p 2, lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.