ABCD Partners OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu rahalises nõudes TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD Partners OÜ vastu rahalises nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebused
Kaebuse hind
ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebuse hind 0 eurot TEHNOTOP OÜ apellatsioonkaebuse hind 16 606,23 eurot
ja
TEHNOTOP
OÜ
Menetlusosalised ja nende Hageja ABCD Partners OÜ (registrikood 12399289), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja TEHNOTOP OÜ (registrikood 11931049), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov, seaduslik esindaja Sergei Bussel Menetluse liik
05. oktoober 2020, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus osas, milles ABCD Partners OÜ hagi rahuldati. Teha selles osas uus otsus, millega jätta ABCD Partners OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu täielikult rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus osas, milles TEHNOTOP OÜ vastuhagi jäeti rahuldamata. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD Partners OÜ vastu osaliselt. Välja mõista ABCD Partners OÜ-lt TEHNOTOP OÜ kasuks põhivõlg 14 872,14 eurot ja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Tühistada Harju Maakohtu 25. oktoobri 2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 4.1 Jätta ABCD Partners OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu täielikult rahuldamata. 4.2 Rahuldada TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD Partners OÜ vastu osaliselt. 4.3 Välja mõista ABCD Partners OÜ-lt TEHNOTOP OÜ kasuks põhivõlg 14 872,14 eurot ja viivis põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni. 4.4 Jätta maakohtu menetluskulud 98 % ulatuses ABCD Partners OÜ kanda ja 2 % ulatuses TEHNOTOP OÜ kanda.
5.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 98 % ulatuses ABCD Partners OÜ kanda ja 2 % ulatuses TEHNOTOP OÜ kanda.
6.Jätta ABCD Partners OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.TEHNOTOP OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ABCD Partners OÜ (hageja) esitas 19.02.2019 Harju Maakohtule hagi TEHNOTOP OÜ (kostja) vastu võla 15 841,12 euro nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 15.11.2017 ostu-müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale iseteeninduse autopesula seadmed (pesula). Vara müügihinnaks leppisid pooled kokku 24 000 eurot käibemaksuga. Kostja on hageja esitatud arvete alusel tasunud vara hinnast 12 000 eurot käibemaksuga. Kuna hageja hilines pesula tarnimisega, siis lepiti kokku, et hageja alandab pesula hinda 3500 euro võrra, st et lepingujärgne hind pidi olema 16 500 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 19 800 eurot. Seega jäi kostjal tasuda veel 7800 eurot (19800-12000).
3.Kostja palus hagejal pesula paigaldada ning paigaldamise kulud kokku olid 1441,20 eurot. Kostja ei ole hagejale tasunud pesula lõplikku hinda ega selle paigaldamise kulusid. Lisaks paigaldas hageja pesulale kostja palvel hüdrofori, mille paigaldamise kulud oli 110 eurot ning uued mündivõtjad 327,92 euro eest. Viimaste kulude eest pole kostja samuti tasunud. Pesula ning lisatarvikute paigaldamisega seotud kulude eest nõuab hageja kostjalt 9679,12
eurot (7800+1441,20+110+327,92). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist summas 6162 eurot 19.02.2019 seisuga. Arve summas 7800 eurot tasumise tähtaeg oli 14.09.2018. Lepingu p 2.6 kohaselt tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,5% päevas. Vastuhagi ja vastuväited hagile
4.Kostja esitas 06.03.2019 kohtule vastuhagi, milles nõuab pesula müügihinna 12 000 euro ja kahjuhüvitise 3376,14 euro hüvitamist, kokku seega 15 376,14 eurot. Samuti palub kostja hagejalt välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 06.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
5.Vastuhagi kohaselt müüs hageja kostjale kasutatud autopesula, millel oli hulgaliselt puudusi ning mis ei tööta talvistes ilmastikutingimustes. Seejuures oli hageja ise enne lepingu sõlmimist kinnitanud, et pesula sobib kasutamiseks ka talvisel ajal ning soovitanud paigaldada pesula välja. Kostja sai pesulaga kliente teenindada vaid üksikutel kordadel, umbes 1-2 klienti päevas. Uurimaks pesula puudusi, palkas kostja riiklikult tunnustatud eksperdi M.P. Ekspert tuvastas pesulal mitu puudust. Olulisima puudusena selgus, et temperatuuri langemisel alla nulli ei saa pesula üldse töötada ehk ei ole talvisel ajal kasutatav, kuna sellel puudub piisav küttesüsteem ja lisaks külmumisevastane süsteem.
6.Tuginedes ekspertarvamusele esitas kostja hagejale 04.01.2019 avalduse lepingust tagamiseks ning nõudis tasutud müügihinna tagastamist ja kahju hüvitamist. 17.01.2019 teavitas hageja, et ei tunnista kostja taganemisavaldust. Kostja on välja selgitanud, et pesula puuduste kõrvaldamine ei ole majanduslikult mõistlik, kuna vajalik oleks pesula põhjalik ümberprojekteerimine ja soojustamine väljastpoolt, mis vähendab pesula tööpinda ega võimalda teenindada kahte autot korraga. Lisaks kaasnevad sellega ebamõistlikud kulud. Kostja ei pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega rikkumise kõrvaldamiseks. Kostjal on õigus nõuda lepingu alusel tasutud müügihinna summas 12 000 eurot tagastamist. Lisaks on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kostja kahjuhüvitis 3376,14 eurot moodustub järgmiselt: 2496 eurot ekspertiisikulud, 528 eurot õigusabikulud ning 352,40 eurot kindlustuskulud perioodi 04.09.2018 – 04.03.2019 eest.
7.Hagejal ei ole õigust nõuda tasumata müügihinna osa, kuna pesula ei ole kohaselt tarnitud ning pesula ei tööta. Pooled ei allkirjastanud ka pesula üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja on lepingust kehtivalt taganenud, seega toimub lepingu tagasitäitmine. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue. Lisaks ei ole viivisenõuet esitatud mõistliku aja jooksul. Viivis on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada. Samuti pole hagejal õigust nõuda autopesula ja hüdrofori paigaldamise ning mündivõtjate vahetamise kulude hüvitamist. Lepingueelsetest läbirääkimistest tulenes selgelt, et pesula paigaldamine ja transport oli pesula hinna sees. Hüdrofori paigaldamine toimus hageja ettepanekul ning ei teeninud kostja huve. Pesula mündivõtjate vahetus kujutas endast puuduse kõrvaldamist. Vastuväited vastuhagile
8.Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.
9.Kostjale müüdud pesula töötas ka varasemalt välitingimustes, seega ei olnud hagejal alust arvata, et pesula ei hakka samamoodi töötama tänaval peale seda, kui selle ostab kostja. Hageja kõrvaldas kostja osundatud puudused. Hageja on seisukohal, et pesula oli töökorras ja vastas lepingutingimustele ning kostja ei ole tõendanud, et hageja müüs kostjale mittetöötava
seadme. Kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda. Lepingu p 6.1 kohaselt loetakse lepingu allkirjastamisel ostu-müügi tehing teostatuks ning kostjal ei ole õigust ostust taganeda. Seega on kostja taganemisavaldus algusest peale kehtetu. Taganemisavalduse eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole lepingut rikkunud. Hagejale pole antud ka täiendavat tähtaega võimalike puuduste kõrvaldamiseks. Kostja valitud õiguskaitsevahend on ebaproportsionaalne, kuna pesulat on võimalik kasutada.
10.Hageja on seisukohal, et kuna tegemist on kasutatud seadmega, siis oleks kostjale pidanud olema selge, et seadmel võib esineda rikkeid. Lepingu kohaselt oli kostjal võimalik lasta pesula enne lepingu sõlmimist üle vaadata. Pesula müügihind ei olnud kõrgendatud ning vastas seadmete seisundile müügi ajal. Kostja poolt esitatud eksperdiarvamus on koostatud ebapädeva eksperdi poolt ning ekspertiis on tehtud oluliste puudustega. Ekspert on vääralt järeldanud, et pesulas ei ole paigaldatud küttesüsteemi. Pesulas on küttesüsteem olemas. Ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et paigaldatud küttesüsteem ei oma piisavat võimsust pesula kütmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et külma ilmaga autopesula ei töötanud.
11.VÕS § 189 lg 2 tulenevalt peab lepingust taganemisel kostja tagastama üleantu väärtuse. Hagejale teadaolevalt on kostja autopesula iseseisvalt lahti monteerinud, mis annab aluse arvata, et ese on hävinenud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada pesula maksumus 20 000 eurot või pesula väärtuse vähenemine.
12.Hageja ei tunnista ka kostja kahjunõuet, mh märgib hageja, et kostja otsus seade kindlustada oli kostja vaba valik. Kindlustuskulu ei kuulu hüvitamisele ning tegemist ei ole ka otsese kahjuga. Maakohtu otsus ja põhjendused
13.Harju Maakohus rahuldas 25.10.2019 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja müügilepingust tuleneva võlgnevuse 7800 eurot, hüdrofori paigaldamise kulud 110 eurot ja viivise võlasummalt 7800 eurolt ajavahemiku 22.01.2019 kuni 18.02.2019 eest summas 1092 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude autopesula paigaldamise kulu 1441,20 euro ja mündivõtjate vahetamise kulu 327,92 euro hüvitamiseks. Kostja vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
14.Maakohus leidis, et vaidlus on selles, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused kostja poolt müügilepingust taganemiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 järgi. Maakohus selgitas, et kuigi lepingu p-s 6.1 on pooled kokku leppinud, et ostjal ei ole õigust ostust taganeda, siis välistab sellisele kokkuleppele tuginemise VÕS § 221 lg 2 ning kostjal oli õigus müügilepingust taganemise avaldus esitada. Kostja on esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi M.P 11.12.2018 hinnangu nr 18-207/2018 ja 27.02.2018 lisa. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi pädevuses nimetatud valdkonnas.
15.Eksperdi hinnangul puudub paigaldatud seadmete monoblokil küttesüsteem ja külmumisevastane süsteem, monobloki hoone/korpuse soojustus ei ole Eesti kliimaoludele vastav ja seega pole seade Eesti klimaatilistes oludes välitingimustes aastaringselt kasutatav. Sama ekspertiisiakti kohaselt oli seadmes soojapuhur, mis pole tehases paigaldatud ja ei asenda vajalikku küttesüsteemi. Hageja on esitanud asjatundja K.K, kes on Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem OÜ iseteeninduslike pesulate sertifitseeritud teeninduse spetsialist, 14.01.2019 arvamuse. Nimetatud arvamuse kohaselt on ekspertiisiaktis nimetatud puhur tulnud uuena tehasest komplektis koos pesula seadmetega, samuti on pesulas olemas külmakaitse süsteem, mis tuleb enne külmade aegade saabumist sisse lülitada ja seadistada.
Seega on kostjal teada erinevad seisukohad puuduste olemuse ja võimaliku kõrvaldamise viiside kohta.
16.Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud hagejale tähtaja 25.10.2018 e-kirjas märgitud puuduste kõrvaldamiseks ja küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamiseks. Kohus leiab, et kostja on 25.10.2018 e-kirjas ja 04.01.2019 taganemisavalduses küll arusaadavalt väljendanud oma soovi müügilepingust taganeda, kuid nimetatud e-kirjas ja avalduses toodud põhjendustest ei nähtu, et hageja oleks rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Samuti ei ole hageja teatanud kostjale, et ta keeldub 25.10.2018 e-kirjas märgitud puuduste ja küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamisest. Kohus on seisukohal, et kuna seadmed olid ette nähtud töötama talvisel ajal ja autopesula oli väljas varem töötanud, siis ei saanud hageja ette näha, et autopesula ostja võib jääda küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi võimalike puuduste tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o et autopesula seadmed töötavad tõrgeteta talvel. Seega ei olnud kostjal võimalik lepingust taganeda ilma hagejale täiendavat tähtaega andmata.
17.Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puudused olid tingitud hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei ole hageja oma kohustust rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja ei esine VÕS § 116 lg 2 p 3 sätestatud alust. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole põhjendatud antud alusel lepingust taganeda, kuna ei ole tõendatud küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamise võimatus ning kostja ei ole nõudnud hagejalt küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi parandamist või asendamist VÕS § 223 kohaselt. Asjaolu, et kostja järeldas poolte kirjavahetusest, et hageja niikuinii ei hakka võimalikke kostja poolt osundatud puudusi kõrvaldama, ei ole piisavaks põhjuseks jätta täiendav tähtaeg andmata ja väita kohe, et asja parandamine ei ole võimalik või et müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või asendamisest.
18.Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et autopesula müügileping on heade kommetega vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 järgi ja selle tõttu tühine. Kostja esitas kohtuistungil müügilepingu tühistamise avalduse TsÜS § 94 kohaselt. Maakohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et kostja sõlmis autopesula müügilepingu pettuse või eksimuse mõjul. Kuna autopesula on väljas töötanud ning iseteenindusega autopesusüsteemide (J-tech) kasutamis- ja hooldusjuhendi kohaselt on pesulat võimalik kasutada talveperioodil, siis ei ole tegemist ebaõigete asjaolude avaldamisega.
19.Maakohus on seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata osa müügihinnast, s.o 7800 eurot. 15.11.2017 müügilepingu p 2.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tasumisega viivitamise korral viivist 0,5% hinnast iga viivitatud päeva eest. Seega on pooled viivise määras kokku leppinud. Maakohus leiab, et hageja nõue summas 7800 eurot muutus sissenõutavaks 21.01.2019, millise tähtaja andis hageja kostjale täiendavalt. Seega on põhjendatud alustada viivise arvestamist 22.01.2019 ja viivise suurus 18.02.2019 seisuga on 1092 eurot. Seega tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt. Kostja ei ole piisavalt põhistanud poolte vahel kokku lepitud viivise suuruse ebamõistlikkust.
20.Hageja nõude pesula paigaldamisega seotud kulude summas 1441,20 eurot väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel
oli lisakokkulepe. Kostja vastuhagi lisana on esitatud 25.04.2017 e-kirjavahetus, millest nähtub, et pooltel oli ühine tahe, et paigalduse teostab hageja ja paigaldus on müügihinna sees. Maakohus rahuldas hageja nõude hüdrofori paigaldamiseks, kuna kostja ei ole väitnud, et hageja paigaldas hüdrofori kostjaga kooskõlastamata. Maakohtu hinnangul ei ole hagejal õigust nõuda eraldi mündivõtjate vahetamise kulude hüvitamist, kuna asjas on tõendatud, et müntide vastuvõtja on müügihinna sees ja tavaliste mündivõtjate paigaldamisega kõrvaldas hageja pesula puuduse.
21.Kuna maakohus tuvastas, et hageja ei ole müügilepingut rikkunud ning kostja ei ole kehtivalt müügilepingust taganenud, siis ei ole vastuhagi nõuete rahuldamiseks vajalikud eeldused täidetud. Hageja apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas 25.11.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda.
23.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks on kohus otsustanud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Käesolevas vaidluse menetluskulude tekkimine oli põhjustatud üksnes kostja tegevusest ning riigilõivu ja õigusabikulud peab kostja hüvitama hagejale proportsionaalselt, s.o vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Samuti leiab hageja, et kuna kohus jättis vastuhagi tervikuna rahuldamata, siis ei ole põhjendatud vastuhagi osas jätta menetluskulusid poolte endi kanda. See on vastuolus TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud põhimõttega. Vastuhagi menetlemisega seotud kulud peab kostja hagejale hüvitama ja selle osas ei ole TsMS § 163 lg 1 kohaldamine põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebus
24.Kostja esitas maakohtu otsusele 27.11.2019 apellatsioonkaebuse ja palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada kostja vastuhagi. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
25.Kostja ei pidanud andma hagejale enne lepingust taganemist täiendavat tähtaega, kuna hageja ei reageerinud varasemalt pika aja jooksul kostja pöördumistele seoses pesula puudustega. Hageja ei teinud ka eksperdiga koostööd. Maakohus on jätnud ebaõigesti tähelepanuta VÕS § 116 lg 4.
26.Pesula võime töötada talvisel ajal oli üks lepingueelsete läbirääkimiste põhiküsimusi ning kostja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lootis, mistõttu täiendava tähtaja andmine ei olnud VÕS § 116 lg 2 punktide 1 ja 2 ning § 116 lg 4 kohaselt vajalik. Täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik ka sellepärast, et puuduse kõrvaldamine oleks olnud ülemäära kulukas ja pesula parandamine oli mitu korda varasemalt ebaõnnestunud. Täiendava tähtaja andmine ei olnud vajalik ka hageja tahtluse/raske hooletuse tõttu. Hageja teadis või pidi pesula puudustest teadma, kostja usaldas hagejat kui professionaali ja hageja enda autopesulad on soojustatud teistmoodi.
27.Alternatiivselt on kostja lepingu tühistanud pettuse tõttu, kuna hageja kui professionaalne pesulate operaator viis kostja teadvalt eksitusse pesula võime osas töötada talvisel ajal.
28.Maakohtu põhjendused hüdrofori osas on ebaõiged. Kostja on algusest peale selgitanud, et hüdroforiga seotud nõude faktilist ega õiguslikku alust ei ole hageja põhjendanud. Kohtu järeldus on vastuolus tema enda seisukohaga mündivõtja osas – seal asus kohus analoogses olukorras seisukohale, et pooltevaheline lisakokkulepe on tõendamata. Maakohus pole põhjendanud, miks hageja viivisenõude esitamise aeg on mõistlik. Samuti on maakohus piirdunud vaid nentimisega, et viivise vähendamist nullini ei ole kostja piisavalt põhistanud, jättes kostja konkreetsed väited käsitlemata. Maakohus on ebaõigesti jätnud kostja vastuhagi rahuldamata. Seisukohad apellatsioonkaebustele
29.Mõlemad pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta need rahuldamata ja menetluskulud teise poole kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu autopesula paigaldamise kulude summas 1441,20 eurot ja mündivõtjate vahetamise kulude summas 327,92 eurot väljamõistmiseks. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles jäeti rahuldamata hageja hagi viivise väljamõistmiseks 1092 eurot ületavas osas.
31.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja hagi rahuldati ning jätta uue otsusega hagi täielikult rahuldamata. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles vastuhagi jäeti rahuldamata. Selles osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada vastuhagi osaliselt ja mõista hagejalt kostja kasuks välja põhivõlg 14 872,14 eurot ja viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas, ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
32.Asja materjalidest nähtuvalt müüs hageja kostjale 15.11.2017 müügilepinguga iseteeninduse autopesula seadmed (I kd tl 6-7). 04.01.2019 esitas kostja hagejale lepingust taganemise avalduse, kuna seadmeid ei saa Eesti ilmastikutingimustes talvel kasutada (I kd tl 98).
33.Pooled vaidlevad ringkonnakohtus eelkõige selle üle, kas vaidlusalust pesulat on võimalik kasutada väljas talveperioodil. Vaidlus puudub, et autopesula hooldusjuhendi kohaselt on pesulat võimalik kasutada talveperioodil. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et autopesula kasutamise võimalust talveperioodil on kostjale kinnitanud ka hageja.
34.Kostja on esitanud eriteadmistega isiku M.P arvamuse, mille kohaselt paigaldatud seadmete monoblokil puudub küttesüsteem ja külmumisvastane süsteem. Pesulal on laiatarbe koduseks kasutamiseks mõeldud soojapuhur (võimsus ca 1-2 kW), mis pole tehases paigaldatud ega asenda vajalikku küttesüsteemi. Seadme hoone/korpuse roostevabast terasest paneelid on seestpoolt kaetud ca 5mm paksuse polüuretaani sarnase materjaliga. Monobloki hoone/korpuse põhi on avatud. Monobloki hoone/korpuse soojustus ei ole Eesti kliimaoludele vastav. Seade ei ole Eesti klimaatilistes oludes välitingimustes aastaringselt kasutatav (I kd tl 92-97). Hageja on esitanud eriteadmistega isiku K.K arvamuse, mille kohaselt on monobloki korpuses asuv
soojapuhur tulnud komplektis koos pesula seadmetega ning seda ei ole vahetatud. Soojapuhuri võimsus on kuni 2kW ehk objektil on neljakordne küttevaru. Lisaks on objektil külmakaitse süsteem, mis tuleb enne külma aja saabumist sisselülitada ja seadistada. Külmakaitse süsteem toimib selliselt, et seadistatud temperatuurini langemisel automaatika alustab minimaalse vee väljavoolu läbi pesupüstoli (I kd tl 151).
35.Ringkonnakohus leiab, et eriteadmistega isiku M.P arvamusega on tõendatud, et autopesula ei ole küttesüsteemi osas Eesti kliimaoludele talvisel ajal vastav. Eriteadmistega isiku K.K arvamus ei lükka M.P arvamust ümber. Eriteadmistega isiku K.K arvamuse kohaselt saab monoblokki kütta olemasoleva soojapuhuriga. Ringkonnakohus ei nõustu selle seisukohaga. Sellist puhurit ei ole mainitud pesula kasutusjuhendis (I kd tl 51-62), mistõttu ei ole veenev K.K arvamuses sisalduv väide, et selline puhur on tootja poolt paigaldatud. Lisaks tuleneb puhuri kasutusjuhendist, et see ei ole mõeldud kasutamiseks vannitoas, pesuruumis või sarnastes siseruumides. Puhurit ei tohi kasutada välitingimustes ning töötavat seadet ei tohi jätta järelevalveta (I kd tl 178-179). Seega ei tohi puhurit muuhulgas kasutada ka niisketes ruumides. Eeltooduga on tõendatud, et puhur ei ole pesula kütmiseks sobiv. Eriteadmistega isiku M.P arvamusest nähtuvalt on monobloki soojustamine talviseks kasutamiseks võimalik ainult väljaspoolt, milleks tuleb projekteerida ja ehitada lisahoone. Monobloki soojustamine siseselt ei ole võimalik, kuna selleks puudub vajalik ruum (I kd tl 104-105). Asjaolu, et hageja võis mingil perioodil vaidlusalust pesulat välitingimustes kasutada, ei tähenda, et pesula küttesüsteem vastaks lepingutingimustele. Tõendatuks ei saa lugeda aga kostja väidet, et seadmel puudub külmakaitsesüsteem. Kuigi eriteadmistega isikud on siin erineval arvamusel, nähtub seadme kasutusjuhendist, et seadmel on külmakaitsesüsteem.
36.Ringkonnakohus leiab, et kuna autopesulal ei ole Eesti talvistele kliimaoludele vastavat küttesüsteemi, siis on hageja müügilepingut oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Vastavalt VÕS § 116 lg 2 p-le 1 on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Poolte lepingueelsetest läbirääkimistest nähtub, et kostja jaoks oli oluline, et seadmed töötavad talvisel ajal (I kd tl 50). Kuna kostja jaoks oli tähtis autopesula käitamine talvisel ajal, kuid autopesulal ei ole talvisele kliimaolule vastavat küttesüsteemi, siis jäi kostja hageja lepingurikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli kostja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.
37.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava tähtaja küttesüsteemi puuduse kõrvaldamiseks. VÕS § 116 lg 4 sätestab, et lepingust võib täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Käesoleval juhul rikkus hageja VÕS § 116 lg 2 p 2 sätestatud kohustust. Lisaks on hageja kogu aeg eitanud küttesüsteemi puuduse olemasolu ning ei ole avaldanud valmisolekut selle kõrvaldamiseks, millest järeldub hageja soovimatus oma kohustust täita. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal vajadus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja määramiseks.
38.Taganemist ei takista ka asjaolu, et müügilepingu p 6.1 järgi ei ole ostjal õigus lepingust taganeda. VÕS § 221 lg 2 sätestab, et müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse
või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Arvestades, et autopesulatega seonduv on hageja igapäevane majandustegevus, siis pidi hageja teadma, et autopesulal puudub Eesti kliimaoludele vastav küttesüsteem. Seega ei saa hageja müügilepingu p-ile 6.1 tugineda. Ülaltoodule tuginedes on kostja taganemine müügilepingust kehtiv.
39.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Vastavalt VÕS § 189 lg-le 1, lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.
40.Kuna kostja on lepingust taganenud, siis puudub hagejal õigus kostjalt nõuda müügihinna tasumata osa maksmist summas 7800 eurot. Maakohus mõistis kostjalt välja tasumata müügihinna osalt viivise summas 1092 eurot perioodi 22.01.2019 – 18.02.2019 eest. Arvestades, et kostja taganes müügilepingust 04.01.2019 taganemisavaldusega ning taganemine vabastab lepingupooled lepinguliste kohustuste täitmisest, siis ei ole hagejal õigust nõuda viivist perioodi 22.01.2019 – 18.02.2019 eest. Hagiavalduse kohaselt paigaldas hageja kostja palvel lisavarustusena ka hüdrofori, et lahendada kostja veesurve probleem. Kostja seisukoha kohaselt paigaldati hüdrofor seetõttu, et hageja väitel ei olnud kostjal piisavalt veesurvet, kuid hageja väide osutus ebaõigeks ning selle paigaldamine ei olnud vajalik. Ringkonnakohus leiab, et autopesula müügilepingust taganemine hõlmab endas taganemist ka hüdrofori paigaldamise kokkuleppest, kuna hüdrofor paigaldati üksnes seoses autopesula ostuga. Seega puudub hagejal õigus nõuda hüdrofori paigaldamise maksumust summas 110 eurot. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata.
41.Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejale müügilepingu alusel 12 000 eurot. Kuna kostja on lepingust taganenud, siis on kostjal õigus nõuda müügilepingu alusel üleantu tagastamist summas 12 000 eurot.
42.Hageja on avaldanud, et kuna temale teadaolevalt on kostja autopesula iseseisvalt lahti monteerinud, siis on alust arvata, et ese on hävinenud. Sellest tulenevalt tuleb kostjal hüvitada pesula maksumus 20 000 eurot või pesula väärtuse vähenemine. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole nõudnud kostjalt pesula tagastamist. Samuti ei ole hageja tõendanud oma väidet, et pesula on hävinenud või selle väärtus vähenenud. Seega ei ole käesoleval juhul alust seada hageja poolt müügilepingu alusel saadud 12 000 euro tagastamise eelduseks kostja poolt taganemisest tulenevate kohustuste täitmist.
43.Kostja nõuab hagejalt kahjuhüvitisena ekspertiisikulude, kohtueelsete õigusabikulude ja kindlustuskulude tasumist. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 tulenevalt on kostjal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud
kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
44.Kohus leiab, et eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu tuleb pidada lepingu rikkumise kindlakstegemiseks vajalikuks kuluks. Kuna kostja on eriteadmistega isiku poole pöördunud juba enne kohtumenetluse algust vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, siis saab eriteadmistega isiku arvamuse kulu nõuda ka kahju hüvitisena. Kostja on kandnud kulusid eriteadmistega isiku arvamuse saamisega seonduvalt 2496 eurot (käibemaksuga) (I kd tl 113114). Ringkonnakohus leiab, et eriteadmistega isiku arvamuse saamiseks tehtud kulud ei ole ebamõistlikult suured. Riigikohus on 12.06.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-11269 p-s 12.2 selgitanud, et olukorras, kus menetlusosaline on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja käibemaksukohustuslane ning kostja ei ole põhjendanud, et ta ei saa käibemaksu maha arvata. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista eriteadmistega isiku arvamuse saamise kulu käibemaksuta summas, s.o 2080 eurot.
45.Ka kohtueelsed õigusabikulud on varalise kahjuna hüvitatavad. Kostjal on kulunud kohtueelsele õigusabile (konsultatsioon, lepingust taganemise avalduse koostamine) 528 eurot (I kd tl 115). Ringkonnakohus leiab, et kohtueelsed õigusabikulud nimetatud summas on põhjendatud, kuid ülaltoodud põhjendustel tuleb ka õigusabikulud välja mõista käibemaksuta summas, s.o 440 eurot.
46.Lisaks on kostja palunud hagejalt välja mõista autopesula kindlustuskulud, kindlustusmakse perioodi 04.09.2018 – 04.03.2019 eest summas 352,40 eurot. Kindlustuspoliisilt nähtuvalt on autopesula kindlustusmakse aastase perioodi eest 704,28 eurot. Poliisilt ei nähtu, et tegemist oleks käibemaksuga summaga (I kd tl 116-117). Ringkonnakohus leiab, et autopesula kindlustamist ei saa pidada ebamõistlikuks. Kostja sõlmis kindlustuslepingu autopesula ostmise tõttu. Puuduse olemasolust teades ei oleks kostja müügilepingut ega sellest tulenevalt ka kindlustuslepingut sõlminud. Seega tuleb kindlustuskulusid käsitleda kostjale tekitatud kahjuna ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kindlustuskulud perioodi 04.09.2018 – 04.03.2019 eest 352,14 eurot (704,28 / 2)
47.Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 14 872,14 eurot (12 000 + 2080 + 440 + 352,14). Lisaks tuleb hagejalt välja mõista VÕS § 113 lg 2 alusel viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest (06.03.2019) kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
48.Kuna hageja hagi jääb rahuldamata ning kostja vastuhagi rahuldatakse suuremas ulatuses, siis jääb rahuldamata ka hageja apellatsioonkaebus, milles ta palus jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.
49.Arvestades, et hagi jääb rahuldamata ning vastuhagi rahuldatakse osaliselt, tuleb poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta 98 % ulatuses hageja kanda ja 2 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 163 lg 1).
Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.