Võlaõigus › Võõrandamislepingud

vasta lepingutingimustele ja kostja soovib seetõttu lepingust taganeda. Hageja teatas, et lepingust taganemist ta ei tunnista, kuna selleks ei ole alust ja nõudis võlgnevuse kustutamist. Pesulale oli kostja palvel paigaldatud hüdrofoor, mis lahendas veesurvega seotud probleemi, kulud hüdrofoori paigaldamise eest on 110 eurot. Hageja on esitanud hüdrofoori eest kostjale arve nr xxx, kostja ei ole kostja arvet tasunud. 15.09.2018 teatas kostja, et temal ei tööta standardsed mündivõtjad, mis olid paigaldatud seadmel. Kostja palvel hageja vahetas kolm mündivõtjat, kuid tööde ning mündivõtjate maksumust 327,92 eurot ei ole kostja hüvitanud. Hageja on esitanud mündivõtjate eest kostjale arve nr xxx, kostja ei ole arvet tasunud. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, kokkuleppele hinna alandamise kohta ning esitatud arvetele kostja põhivõlgnevus 19.02.2019 seisuga tarnitud ja paigaldatud pesula eest on 7800 eurot. Tähtajad võlgnevuse tasumiseks on saabunud, mistõttu on kostja kohustatud tasuma ülal toodud summa viivitamatult. Lisaks nõuab hageja hüvitada kulud, mis olid seotud pesula ning lisatarvikute paigaldamisega kokku summas 1879,12 eurot. Kokku nõuab hageja 9679,12 euro tasumist. Lepingu punkti 2.6. kohaselt tasumisega viivitamise korral kohustub ostja tasuma viivist 0,5% hinnast iga viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevus on 7800 eurot, viivise suurus on 39 eurot päevas (7800 x 0,5% = 39 eurot). 22.01.2019 esitas hageja kostjale viivisarve nr xxx. Kostja on viivitanud tasumisega 130 päeva, arve tasumise tähtaeg oli 14.09.2018 ja kostja viivisevõlgnevus on 5070 eurot. Viivisarvet ei ole kostja tasunud. Kuna kostja ei ole põhivõlgnevust kustutanud, siis on hagejal õigus nõuda viivist. 22.01.2019-19.02.2019 on möödunud 28 päeva ja viivised selle perioodi eest on 1092 eurot. Viivise suurus 19.02.2012 seisuga on kokku 6162 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 7800 eurot, paigaldamisega seotud kulud 1441,20 eurot, paigaldatud hüdrofoori eest 110 eurot, vahetatud mündivõtjate eest 327,92 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 6162 eurot, kokku 15 841,12 eurot. 27.03.2019 vastus vastuhagile ABCD Partners OÜ vaidleb vastuhagile täies ulatuses vastu. Taganemine ei anna kostjale alust rahalise kohustuse täitmisest keelduda. Hageja ei ole eksitanud kostjat. Tegemist on kasutatud autopesulaga, oli ostetud ABCD Partners OÜ poolt töötamiseks välistingimustes. Autopesula seisis ja töötas 2015.a tänaval. Pärast pesula laiendamist seade teisaldati uude pesulasse, kust ta järgnevalt ja samas komplektis oli müüdud kostjale. Kuna pesulat varasemalt kasutati tänaval, siis ei olnudki hagejal alust arvata, et pesula ei hakka samamoodi töötama tänaval. Antud seade müüdud komplektis sobib töötamiseks temperatuuridel alla 0 kraadi ehk ka talvistes ilmastikutingimustes. Hageja kinnitab, et seade on võimeline töötama tähtaja 12 aastat jooksul õigeaegse ja õige hooldamise ja kuluosade vahetamise korral. Kõik võimalikud puudused olid hageja poolt täies ulatuses kõrvaldatud ja miski ei takistanud pesula kasutamist. Lisas nr 11 toodud pretensioonid on hageja poolt kõrvaldatud, kusjuures see oli hageja hea tahe, sest need puudused ei seganud autopesula töötamist ega takistanud pesula kasutamist. Väide, et sisuliselt sai pesulaga kliente teenindada vaid üksikutel kordadel (1-2 klienti päevas) ning mitte kunagi ei töötanud pesula kaks tööposti koos, ei ole tõendatud. Klientide arv ei sõltu ei hagejast ega pesulast. Autopesula oli tarnitud ja paigaldatud, oli töökorras ja vastas lepingu tingimustele. Kostja poolt esitatud etteheited on alusetud ega anna õigust taganeda lepingust. 17.01.2019 kirjas teatas hageja, et ei tunnista kostja taganemisavaldust ning nõuab viimase osamakse tasumist. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul kuulub kohaldamisele ostu-müügi lepingu p. 6.1, mille kohaselt lepingu allakirjutamisel loetakse ostumüügi tehing teostatuks ning ostjal ei ole õigust ostust taganeda. Kuna TEHNOTOP OÜ on loobunud oma õigusest lepingust taganeda, on kostja poolt esitatud taganemisavaldus algusest peale kehtetu ja ei oma seetõttu õiguslikke tagajärgi. Antud vaidluse läbivaatamisel tuleb lähtuda poolte kokkuleppest selles, et müüja oli nõus müüma ja ostja oli nõus ostma tingimusel, et TEHNOTOP OÜ ehk ostja loobub oma õigusest lepingust taganeda. Hageja ei tunnista kostja avaldust lepingust taganemisest ning leiab, et lepingust taganemiseks ei olnud täidetud vajalikud eeldused, kuna hageja ei ole lepingutingimusi rikkunud. Reeglina pool on kohustatud täiendava tähtaja andma juhul, kui leiab, et teine pool on mingit kohustust rikkunud. Kostja on koheselt esitanud taganemisavalduse ilma,

2-19-2649 et hagejale oleks antud võimalus puuduste (kui puudused on) kõrvaldamiseks. Kostja eneseõigustus, et kuna oli selge, et hageja oma kohustusi ei täida ehk puudusi ei kõrvalda ei ole kuidagi põhjendatud ega tõendatud. Kostja on saanud tarnimisega seotud viivitamise eest allahindlust 3000 eurot. Viivitamisega seotud olukord oli poolte kokkuleppel lahendatud, kusjuures kostja sai sellest puht majanduslikku kasumit, mistõttu viidata sellele enam ei saa. Müüja on müünud kostjale kasutatud autopesula. Autopesula omadustes pooled leppisid kokku varem. Ostetud pesula hea seisukorra kokkulepet ei olnud, kuid peale lepingu sõlmimist ja pesula tarnimist ning paigaldamist oli pesula kasutuskõlblik. On tõendamata kostja väide, et hageja müüs kostjale mittetöötava seadme. Esitatud vastuhagist ning esitatud tõenditest ei nähtu, et pesula ei ole kasutuskõlblik ning kostja ei saa seda kasutada vastavalt otstarbele. Ostetud pesula hea seisukorra reklaamimist ei olnud. Müügilepingu kohaselt oli kostjal võimalik lasta pesula enne lepingu sõlmimist üle vaadata. Kostja omandas pesula ning kuna see oli ostja (ehk kostja) valik, siis ei saa hiljem kostja esitada hagejale pretensioone olukorras, kus kostja aktsepteeris pesula seisukorda. Mõistlikule inimesele peab olema arusaadav, et kuna tegemist on kasutatud asjaga, siis seadmel võib ilmneda rikkeid, olenemata sellest, et pesula varem oli hageja valduses, mistõttu ei saanud kostja loota, et pesulat ei ole vaja hooldada ja aeg-ajalt isegi remontida. Väited, et seadmel ilmnesid puudused, ei ole asjakohased, kuna see oli oodatav ja prognoositav. Kostja aktsepteeris pesula seisukorda. Ostetud asja müügihind ei olnud kõrgendatud ning täielikult vastas seadmete seisundile müügi ajal. Vaid eksperdi väär järeldus, et pesulas ei ole paigaldatud kütteseadet, ei anna alust lepingust taganemiseks. Pesulas on küttesüsteem olemas, ekspertiisiga ei ole tuvastatud, et paigaldatud küttesüsteem ei oma piisavat võimsust süsteemi kütmiseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et külma ilmaga autopesula ei töötanud. Kõik kostja poolt esitatud tõendid on paljasõnalise iseloomuga ja ei tõenda reaalset olukorda. Taganemisavalduse esitamine ei vabasta kostjat oma kohustuse, mis on seotud raha tasumisega, täitmisest. Kostja on üleantud eset aktiivselt kasutanud, mistõttu võib eeldada, et autopesula ei saa olla juba samas seisundis, millises see oli eseme üleandmisel. Suure tõenäosusega asi on kostja poolt halvenenud ja sel põhjusel pesula väärtus on märkimisväärselt langenud. Hagejale teadaolevalt, kostja on iseseisvalt lahti monteerinud autopesulat, mis annab aluse arvata, et ese on hävinud. Seega ei ole võimalik loota, et kostja tagastab hagejale autopesula samas seisukorras, nagu see oli temale üleantud. Sellest lähtuvalt peab kostja hüvitama pesula maksumuse, mis on võrdne 20 000 euroga vastavalt müügilepingule ( VÕS § 189 lg 3) või hüvitama vahe rahas juhul, kui selgub, et pesula väärtus võrreldes pesula üleandmise ajaga on langenud. Kostja ei ole tõendanud, et autopesula on samas seisundis, nagu see oli üleandmise ajal. Kostja poolt esitatud eksperdiarvamus on koostatud ebapädeva eksperdi poolt ja ekspertiis on oluliste puudustega. Ekspert ei teinud autopesulas proovikatseid külmades ilmastikutingimustes, aga piirdus vaid autopesula visuaalse ülevaatamisega (paikvaatlusega). Eksperdi hinnang ei kajasta reaalset olukorda ja ekspertiis ei tõenda, et külmades ilmastikutingimustes autopesula töötada ei saa. Eksperdi järeldused on väärad, sest tegelikult saab antud seadmeid kasutada ka Eesti ilmastikutingimustes talvel, sest seadmes on tehase poolt paigaldatud küttesüsteem, mis võimaldab pesulat kasutada ka halbades ilmastikutingimustes. Ekspert on ekslikult tulnud järeldusele, et pesulas asuv soojapuhur ei ole tehaseliselt paigaldatud ning ei asenda vajalikku küttesüsteemi. Pesulaseadmes on tehase poolt paigaldatud 5 mm soojustuskiht ning tehase poolt paigaldatud küttesüsteem, mis antud seadme puhul ei ole kordagi riknenud ning xxx tehnikute, kes on volitatud hooldajad, poolt hooldatud, ehk on täielikult töökorras. Seega pesula soojustus ja soojusseadmed täiel määral vastavad tehase komplektile ja visioonile. Ka teiste tootjate pesulad on varustatud sarnaste soojustusseadmetega. Asjatundja K K on seletanud, et soojendusseadme kasutamise määrab selle võimsus, mitte välimus. Pesulas paigaldatud küttesüsteemi võimsus on kuni 2000 vatti, ehk antud objektil on neljakordne küttevaru. Seega eksperdi väide, et seadmel puudub vajalik küttesüsteem, on väär. Muuhulgas asjatundja märgib, et konkreetne seadme külmumisest tekinud rike tekis 25.11.2019 seetõttu, et kostja ei olnud sisse lülitanud ja seadistanud külmakaitsesüsteemi. Kui kostjale ei ole olemasolev küttesüsteem mõnel põhjusel sobilik, siis saab kostja paigaldada lisaküttesüsteemi, kuid seda juba omal kulul, aga asjaolu, et

kostjale tundus, et see ei ole majanduslikult õigustatud, ei saa olla aluseks lepingust taganemiseks, kusjuures olukorras, kus tehase küttesüsteem on pesulas täiesti olemas. Seega eeldus lepingust taganemiseks ei ole täidetud. Vastuseks nn lisaekspertiisile märgib hageja, et antud ekspert ei ole pädev hindama pesula ümberprojekteerimist - ekspert ei ole pesulat projekteerinud ja ei oska seetõttu anda nõu kuidas tuleks seadmed ümber projekteerida ilma, et see oleks kooskõlastatud tootjaga ja/või volitatud esindajaga. Kuna kostja ei esitanud ümberprojekteerimise osas tootja kinnitust, et nii saab olla tehtud, siis tuleb lugeda, et tootja ei andnud heakskiitu kostja poolt pakutud ümberprojekteerimise võimalusele. Antud pesulas pesupüstolite külmumisvastase süsteem on juba paigaldatud, mistõttu puudub vajadus uuesti sama süsteemi paigaldamiseks. Süsteem võib olla küll vahetatud uue vastu, kuid otsesest vajadust vahetamiseks ei ole. Hageja esitab autopesula tehniline kirjelduse, kus lk 6 on seletatud, et iga autopesula sisaldab pesupüstolite külmumisvastase süsteemi ehk inglise keeles “leaking gun system”. Antud pesula on aastaringse kasutamiseks valmis korpuses, seestpoolt soojustatud ja omab kütteagregaati (mida ekspert millegipärast nimetab puhuriks), mis tagab pesula toimimise temperatuuridel alla null kraadi. Samuti pesula on varustatud Antifriisi süsteemiga – termostaadil välistemperatuuri ligi null kraadi näidu puhul (sõltub seadetest) avaneb klapp ja vesi kõikides voolikutes hakkab püsivalt tsirkuleerima, mis tagab mittekülmumise efekti. Just see tagabki pesula kasutamise ka talvisel ajal alla nullkraadise temperatuuri juures. Kostja kahjunõuet (vastuhagi p 2.7) hageja ei tunnista. Hageja ei ole lepingut rikkunud. Sel alusel, et kostja on alusetult keeldunud kokkulepitud hinna tasumisest ehk on sõnaselgelt keeldunud lepinguga võetud kohustuste täitmisest, tuleb lugeda, et kostja on kaotanud õiguse lepingust taganeda ning nõuda kahju hüvitamist. Hageja ei tunnista ekspertiisiga seotud kulusid. Tegemist on väga kahtlase ekspertiisiga, mis on tehtud ebapädeva isiku poolt, kusjuures kõik eksperdi järeldused ei ole kinnitatud tootja poolt ning on tagasi lükatud hageja poolt esitatud seletustega ja tõenditega. Hageja ei tunnista kostja õigusabikulusid. Taganemisavaldus on õigustühine ja rajaneb ebapädeval ekspertiisil. Jääb arusaamatuks mis alusel peab hageja hüvitama kostjale kindlustuskulud. Autopesula oli kostja valduses, kostja kasutas autopesulat oma majanduslikus tegevuses ja kostja on otsustanud seadme kindlustada. See oli kostja valik, mis hüvitamisele ei kuulu. Kostja ei tõendanud, et kindlustuskulude näol tegemist on otsese kahjuga. Puudub alus vastuhagi rahuldamiseks. 02.07.2019 lõplikud seisukohad ABCD Partners OÜ on jätkuvalt seisukohal, et antud vaidluse lahendamisel tuleb võtta arvesse ostu-müügi lepingu p. 6.1, mille kohaselt ostjal ei ole õigust ostust taganeda. Kostja on loobunud oma õigusest lepingust taganeda, mistõttu esitatud taganemisavaldus on algusest peale kehtetu ja ei oma seetõttu õiguslikke tagajärgi. Vastuhagis esitatud nõuded on tõendamata. Isegi kui taganemine ei oleks välistatud lepingu tingimustega, siis igal juhul TEHNOTOP OÜ-l ei olnud õigust lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 p 1 järgi. VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Müüja on müünud ostjale kasutatud autopesula. Autopesula omadustes pooled leppisid kokku varem. Ostetud pesula hea seisukorra kokkulepet ei olnud, kuid peale lepingu sõlmimist ja pesula tarnimist ning paigaldamist oli pesula kasutuskõlblik. On tõendamata, et ABCD Partners OÜ müüs TEHNOTOP OÜ-le mittetöötava seadme. Esitatud vastuhagist ning esitatud tõenditest ei nähtu, et pesula ei olnud kasutuskõlblik ning kostja ei saanud seda kasutada vastavalt otstarbele. Pooled on sõlminud ostu-müügilepingu. Müüja on oma kohustusi täitnud, ostja aga mitte. Ostja on jäänud müüjale võlgu. Müüja on kõrvaldanud kõik puudused, millele vihjas ostja. TEHNOTOP OÜ esitas taganemisavalduse üheaegselt olles ABCD Partners OÜ-ile võlgu. See on hea usu põhimõttega vastuolus. Vastuväide rajaneb vaid ekspertiisil, mis on tehtud eksperdiga, kes ilmselgelt ei ole pädev selles valdkonnas. ABCD Partners OÜ palub hagi rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata.

2-19-2649 TEHNOTOP OÜ seisukohad 06.03.2019 vastuses hagile kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Hageja on kostjale 15.11.2017 müünud kasutatud autopesula, millel oli hulgaliselt puudusi ning mis ei tööta talvistes ilmastikutingimustes. Seejuures oli kostja ise enne lepingu sõlmimist kinnitanud, et pesula sobib kasutamiseks ka talvisel ajal, ning soovitanud paigaldada see väljapoole, st teadlikult eksitanud hagejat pesula põhiomaduste osas. Hageja on ise oluliselt rikkunud 15.11.2017 müügilepingut ning kostja on lepingust taganenud ja seetõttu nõuab vastuhagis tagasi müügihinna tasutud osade tagasimaksmist, samuti lepingurikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Selgus, et pesula ei saa töötada talvisel ajal ja selle puuduse kõrvaldamine oleks ülemäära kulukas. Puudused on tuvastatud kostja tellitud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamustega. Hagejal ei ole õigust nõuda tasumata müügihinna osa. Hageja nõude eeldused ei ole täidetud, autopesula ei ole kohaselt tarnitud ega hakanud tööle ning pooled ei ole allkirjastanud ka pesula üleandmise-vastuvõtuakti. Hageja ei ole tõendanud nõude sissenõutavuse eeldusi ega seda, miks muutus nõue sissenõutavaks just 14.09.2019. Ka jääb arusaamatuks, kuidas muutus hageja arve nr xxx sissenõutavaks samal päeval. Kuna kostja on lepingust kehtivalt taganenud, peab toimuma lepingu tagasitäitmine (VÕS § 189 lg 1). Kostjal on õigus nõuda tasutud müügihinna osade (10 000 eurot + käibemaks) tagastamist. Kuni tagastamise hetkeni on kostjal ka õigus keelduda müügihinna viimase osamakse tasumisest, lepingust taganemise korral ei kuulu see enam tasumisele, igal juhul välistab hageja nõudeõiguse VÕS § 111 lg 1. Kostja on igal ajal valmis tagastama hagejale autopesula. Kuna hageja põhinõue müügihinna tasumiseks on alusetu, on alusetu ka kõrvalnõue müügihinnalt viivise tasumiseks. Hageja pidi teadma oma lepingurikkumisest, kuna möönis algusest peale, et pesulal on puudused. Samuti teatas kostja hagejale lepingust taganemisest esmalt juba 25.10.2018. Seega pidi hagejale olema selge, et tal ei ole õigus nõuda viimase osamakse tasumist ega viivist sellelt. Viivisenõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. 02.12.2019 nõudekirjas nõudis hageja küll viimast osamakset, kuid mitte viivise tasumist. Seega on viivisenõue üllatuslik ning ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Kuigi viivis oli väidetavalt tekkinud 14.09.2018, siis viivisenõude esitas hageja alles 22.01.2019 ehk enam kui 3 kuu möödumisel. Viivis tuleb vähendada nullini. Viivis on ebamõistlikult suur ja tuleb vähendada, kuna hagejal ei ole viivisega võrreldavas ulatuses kahju tekkinud. Turuintressimäär on aga viivisest 0,5% päevas ehk 182,5% aastas kümnetes kordades madalam. Hagejal ei ole õigust nõuda autopesula paigaldamise kulude hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, mis on nõude aluseks, kas poolte vahel oli lisakokkulepe vms. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneb selgelt, et paigaldamine ja transport olid autopesula hinna sees. Sellele viitab ka lepingu p 2.4, mille kohaselt kuulub müügihinna viimane osa tasumisel pärast pesula paigaldamist. Hagejal ei ole õigust nõuda hüdrofoori paigaldamise kulu hüvitamist. Hüdrofoori paigaldamise küsimus tuli kõne alla pärast seda, kui hageja väitis, et kostjal ei ole piisavalt veesurvet. Nagu selgus hiljem, puudus hüdrofoori paigaldamise järgi vajadus ning hoopis kahjustas kostja huve, mistõttu pole vastava kulu hüvitamise nõue igal juhul põhjendatud. Alusetu ja tõendamata on hageja nõue mündivõtjate vahetamise kulu hüvitamiseks. Pesula mündivõtja vahetamine kujutas endast pesula puuduse kõrvaldamist. Pesulas sai maksta mitte tavaliste müntidega, vaid hageja Mündipesula žetoonidega. Tavaliste mündivõtjate paigaldamisega kõrvaldas hageja seega pesula puuduse ning mingit nõuet lisakulude hüvitamiseks sellega seoses olla ei saa. 06.03.2019 vastuhagi TEHNOTOP OÜ palub rahuldada vastuhagi ning mõista ABCD Partners OÜ-lt TEHNOTOP OÜ kasuks välja müügihind 12 000 eurot ja kahjuhüvitis 3376,14 eurot, kokku 15 376,14 eurot; viivis 15 376,14 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ja §-s 94 sätestatud määras alates 6.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni. ABCD Partners OÜ on TEHNOTOP OÜ-le müünud kasutatud autopesula, millel oli hulgaliselt puudusi ning mis ei tööta talvistes ilmastikutingimustes. Seejuures oli hageja ise enne lepingu

sõlmimist kinnitanud, et pesula sobib kasutamiseks ka talvisel ajal ning soovitanud paigaldada see väljapoole, st teadlikult eksitanud kostjat pesula põhiomaduste osas. 2017 novembris sõlmitud lepingu kohaselt kuulus müügihind tasumisele kolmes osas: 5000 eurot, 5000 eurot ja 10 000 eurot (käibemaksuta summad). 16.11.2017 esitas hageja kostjale ettemaksuarve summas 5000 eurot, mille kostja tasus. Hageja viivitas lepingu täitmisega ehk pesula paigaldamisega, veel 2018 juunis pidasid pooled selle kohta kirjavahetust. Pesula paigaldamine algas alles 28.06.2018 ning oli lõpule viidud alles 2018 augustis. Hageja on ise puuduste olemasolu tunnistanud, alandades pesula müügihinda 3000 euro ja seejärel veel 500 euro võrra. Seega jäi lõplikuks ostuhinnaks 16 500 eurot + käibemaks, millest kostja on tasunud 10 000 eurot + käibemaks. Pesula paigaldamisel selgus, et pesulal oli mitu puudust, mis takistasid pesula kasutamist. Kostja keeldus viimase osamakse tasumist enne puuduste lõplikku väljaselgitamist eksperdi poolt. Ekspert esitas 11.12.2018 oma arvamuse, milles loetles kõik osutatud puudused ning tuvastas üheselt, et autopesulal puudub küttesüsteem ja külmumisevastane süsteem ning korpuse soojustus ei ole Eesti kliimaoludele vastav, seega pole pesula aastaringselt kasutatav. Tuginedes ekspertarvamusele esitas kostja hagejale 04.01.2019 avalduse lepingust taganemiseks ning nõudis tasutud müügihinna tagastamist ja kahju hüvitamist. Hageja teatas 17.01.2019 kirjas (lisa 19), et ei tunnista kostja taganemisavaldust ning nõuab viimase osamakse tasumist. Kuna pesula puuduste kõrvaldamine ei ole majanduslikult mõistlik, siis jääb kostja oma taganemisavalduse juurde. Peamine hageja rikkumine ehk pesula mittevastavus lepingutingimustele seisneb selles, et pesula ei ole kasutatav talvistes tingimustes. Hageja on esitanud kostjale pesula kasutus- ja hooldusjuhendi, mis samuti kinnitab üheselt, et pesula on mõeldud kasutamiseks ka talvistes ilmastikutingimustes. Seejuures on tegu mitte kulumisest tekkinud puudusega, mida võiks kasutatud asjal eeldada, vaid asja mittevastavusega põhiomadustele. Hageja omab üle 5-aastast kogemust autopesulate käitlemisel ning seega pidi professionaalina neid küsimusi teadma. Kostja ei saanud seda puudust pesula vastuvõtmisel tuvastada, seda saanuks teha vaid pesula lahtivõtmisel ja üksnes eksperdi poolt. Seega on hageja teadlikult rikkunud lepingut ning müünud kostjale puudusega eseme. Pesula võimetus töötada temperatuuril alla nulli (mis on nt sellel talvel esinenud novembri lõpust märtsini ehk nelja kuu jooksul) on Eesti tingimustes oluline puudus, tegu on olulise lepingurikkumisega. Lepingurikkumist ei välista lepingu p 4.1. Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 järgi arvestada mh poolte käitumist ning lepingueelseid läbirääkimisi. Enne müüki oli pesula pidevas töökorras ja kasutuses ning hageja kinnitas lisaks ise, et pesulat saab veel 12 aastat kasutada, seega ei olnud kostjal mingit põhjust eeldada, et tootel esineb puudus. Kostjal õigus lepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 p 1 järgi, kuna lepingu ese on oluliste puudustega, mh ei ole pesula kasutatav talvisel ajal. Kostjal taganemisõigust ei välista ka lepingu p 6.1. Hageja pidi igal juhul pesula puudustest teadma ning kostjat sellest informeerima, kuid ei teinud seda. Kostja teatas hagejale lepingust taganemisest juba 25.10.2018. Lähtudes VÕS § 116 lg 4, § 117 lg 1 ning § 223 lg 1 ja 3 ei pidanud ta andma kostjale enne tagamist täiendavat tähtaega, kuna oli selge, et hageja oma kohustusi ei täida ehk puudusi ei kõrvalda. Lepingust taganemine on õigustatud ka sellepärast, et pesula puuduste kõrvaldamine oleks ülemäära kulukas. Riiklikult tunnustatud ekspert on leidnud, et talviseks kasutamiseks on pesula võimalik soojustada vaid väljastpoolt. Alternatiiv pesula metallkonstruktsioonide ümberprojekteerimisele oleks pesula soojustamiseks soojakese väljaehitamine, kuid pesula muutmine aastaringselt kasutatavaks oleks seega ilmselgelt ülemäära kulukas. Kuna kostja on lepingust taganenud, siis nõuab ta hagejalt lepingu alusel üleantu ehk tasutud müügihinna 12 000 euro tagastamist ja on valmis tagastama hagejale lepingu alusel saadud pesula. Kostjal on õigus nõuda ka rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja varaline kahju on: ekspertiisikulud summas 1200 + 1056 + 240 = 2496 eurot eksperthinnangute koostamise eest; õigusabikulud 4.01.2019 nõudekirja koostamise eest summas 528 eurot; kindlustuskulud summas 352,40 eurot perioodi eest 4.09.2018-4.03.2019, kokku 3376,14 eurot. Lisaks võib kostja edasises menetluses haginõudeid täiendada xxx kinnistu renditasu ja saamata jäänud tulu nõuetega. Kostja nõuab ka viivist müügihinna tagastamise ja kahju hüvitamise nõudelt VÕS § 113 lg 1 alusel alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

2-19-2649 05.06.2019 menetlusdokument Kostja jääb selle juurde, et on autopesula müügilepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu kehtivalt taganenud ning on õigustatud nõudma hagejalt tagasi tasutud müügihinda. Kostja on ekspertarvamusega tõendanud, et pesula ei ole sobiv kasutamiseks talvistes ilmastikutingimustes, kuna sellel puudus nii vajalik sisemine küttesüsteem kui ka külmumisevastane süsteem pesupüstolis. Hageja esitatud asjatundja arvamus ei ole usaldusväärne, kuna ei põhine tehnilisel hindamisel ning on antud hagejaga seotud isiku poolt. Sisuliselt on hageja teadlikult eksitanud kostjat pesula omaduste osas, tegu on olulise lepingurikkumisega. Hageja kahtlused kostja esitatud ekspertarvamuse usaldusväärsuses on alusetud. Vastupidiselt hageja väidetule ei olnudki eksperdil proovikatseid pesulaga vajalik teha, kuna juba vaatluse käigus selgus, et pesulal puudub nõuetekohane küttesüsteem ja külmumisevastane süsteem. Seega isegi kui mõni katse oleks andnud positiivse tulemuse, ei saaks ekspert pesula püsivat töövõimet talvistes ilmastikutingimustes jaatada, kuna selleks on vajalik kindlate süsteemide olemasolu. Hageja esitatud ekspertarvamus ei ole usaldusväärne. Hageja kahtlusi M P ekspertarvamuste usaldusväärsuses ei kinnita ka hageja esitatud K Ki ekspertarvamus. K K ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ning tõend tema kvalifikatsiooni kohta ei ole asjakohane. Samuti on tegu hagejaga seotud isikuga. K Ki arvamuse puudulikkust ilmestab nt tema väide, et pesulal on olemas külmakaitse süsteem, mida tuleb enne külmaaegade saabumist sisse lülitada ja seadistada, mida pesula omanik võis tellida lisatööna, kuid ei ole seda teinud. Väide on kaheldav, kuna see ei ole kajastatud üheski dokumendis, nt pesula kasutus- ja hooldusjuhendis. Tekib küsimus, miks ei ole hageja sellist infot kostjale edastanud lepingu sõlmimisel, eriti arvestades, et oli ise kinnitanud, et pesula sobib kasutamiseks ka miinuskraadidel ja ise soovitanud paigaldada see välisruumi. Tegu on teabega, mis oli kostja jaoks ilmselgelt äratuntavalt oluline. Hageja on ilmselgelt käitunud pahauskselt, varjates, et pesula opereerimiseks talvisel ajal on vaja lisaseadmeid, ning minnes sellega vastuollu iseenda antud kinnitustega.mHageja ei ole tõendanud, et pesulal oleks nõuetekohane küttesüsteem ja külmumisevastane süsteem. Kostja ei ole tõendanud nende üleandmist pesula koosseisus. Pesulas asuv puhur ei ole pesula kütmiseks sobiv. Selline puhur ei ole mainitud ei pesula kasutusjuhendis ega ka kostja enda esitatud tehnilises kirjelduses. Puhuri kasutusjuhendist on selgelt näha, et seda ei tohi kasutada vannitubades, pesulates ja sarnastes (st niisketes) siseruumides, samuti välistingimustes. Ka ei tohi puhurit töötamise ajal jätta järelevalveta. See viitab kogumis üheselt sellele, et puhur on mõeldud koduseks kasutamiseks, mitte välises autopesulas kinnises korpuses, kus puhuri järele ei saa valvata. Pesulal puudub külmumisevastane süsteem ehk antifriis. Selle puudumist on möönnud juba K K, sedastades, et sellise süsteemi sisselülitamine ja seadistamine on lisatöö. Samuti on pesula tootja vastuseks kostja päringule selgitanud, et külmumisevastase süsteemi jaoks peab olema veekogumispaak, sellist paaki ei ole hageja kostjale üle andnud ning hageja ei ole paagi üleandmist ka väitnud. Hageja enda autopesulad on soojustatud teistmoodi. Hageja positsioon Haapsalu pesula kohta on pahatahtlik. Pesula võimetus töötada talvisel ajal kujutab endast müügieseme puudust. Hageja on ise andnud kinnitused pesula kvaliteedi osas, sh ka just selles osas. Ekslikud on hageja viited sellele, et hageja on müünud kasutatud autopesula ning kostja aktsepteeris pesula seisukorda, samuti et pesulal esinenud puudused olid oodatavad ja prognoositavad. Käesoleval juhul on hageja ise kinnitanud, et pesula eeldatav kasutusiga on 12 aastat. Selle kinnituse tähtsust näitab ka asjaolu, et hageja kõrvaldas algselt pesula puudusi ning oli valmis ka alandama hinda, st tunnistas oma tegudega ise vastutust pesula kvaliteedi eest. Samuti oli hageja sõnaselgelt kinnitanud (ning teeb seda uuesti ka vastuse punktides 7-8), et pesula sobib väliseks kasutamiseks talvistes ilmastikutingimustes. Seega on hageja ise andnud pesula kvaliteedi kohta konkreetsed kinnitused, mis tõele ei vastanud. Pesula võimet töötada talvisel ajal ei saanud kostja ülevaatuse käigus kontrollida, kuna pesula paigaldamine toimus 2018 suvel. Selles osas usaldas kostja hagejat kui professionaalset autopesulate operaatorit ja tugines kostja kinnitusele, et pesula on soojustatud ning töötab temperatuuril kuni -20C. VÕS § 221 lg 1 p 2 järgi võib ostja asja mittevastavusele tugineda ka sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või mittevastavusest ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma mittevastavusest või sellega

seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale. Käesoleval juhul oli hageja ise pesulat eelnevalt opereerinud. Arvestades puuduste laadi, nõuetekohase küttesüsteemi ja külmumisevastase süsteemi puudumist, ei olnud võimalik, et hageja kui professionaalne ja pikaajalise kogemusega autopesulate operaator ei teadnud, et pesulal puuduvad nõutavad soojustamissüsteemid. Selle asjaolu vastu lasus kostjal ilmselt äratuntav huvi, mistõttu VÕS § 14 lg 2 järgi oleks hageja pidanud seda lepingueelsetel läbirääkimistel avaldama. Puudub vaidlus, et hageja ei ole seda teinud ega ka muul viisil kostjale pesula puudustest teatanud. Sisuliselt on kostja teadlikult müünud puudustega eseme. Lepingust taganemisel on kostjal õigus nõuda tasutud raha tagasi. Kostja on omalt poolt valmis pesulat tagastama. Pesula on hoiul siseruumis ning on samas seisukorras nagu varemgi. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et pesula ei ole hävinud, kulunud vms. Seetõttu ei esine VÕS § 189 lg 2 kohaldamise eeldusi ning oma nõuete maksmapanekuks peab kostja tagastama hagejale autopesula, mitte hüvitama selle väärtuse. 02.07.2019 menetlusdokument TEHNOTOP OÜ jääb oma nõuete juurde, palub jätta ABCD Partners OÜ hagi rahuldamata ning ABCD Partners OÜ-lt välja mõista müügihind 12 000 eurot, kahjuhüvitis 3376,14 eurot, kokku 15 376,14 eurot; viivis 15 376,14 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ja §-s 94 sätestatud määras alates 06.03.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Pooled on ka pärast kohtuistungit jätkanud kompromissiläbirääkimisi ning kostja ettepanekuks oli jätkuvalt pesula müük ja selle tulemi jagamine, kuid hageja teatas, et pesulat saab müüa üksnes 4000 euro eest. Kostjale ei ole selline ettepanek vastuvõetav, kuna tegu on vaid vähem kui ühe viiendikuga pesula algsest hinnast (20 000 eurot). Sisuliselt möönab hageja, et pesulal ei ole lepingus kokku lepitud väärtust. Hageja on oluliselt rikkunud lepingut. Pesula on algusest peale olnud puudustega, mitu puudust tuvastati juba esmasel ülevaatusel pärast pesula paigaldamist 07.08.2018 ning hageja on neid puudusi ka möönnud ja parandanud ning alandanud pesula müügihinda 3000 euro ja seejärel veel 500 euro võrra. Sisuliselt on hageja teadlikult eksitanud kostjat pesula omaduste osas. Peamine hageja rikkumine ehk pesula mittevastavus lepingutingimustele seisneb selles, et pesula ei ole kasutatav talvistes tingimustes. Pesulal puudub sisemine küttesüsteem kui ka külmumisevastane süsteem (antifriis ehk antifreeze circuit) pesupüstolis. Nende puuduste olemasolu on üheselt tuvastatud riiklikult tunnustatud eksperdi M P hinnanguga. Hageja kahtlused kostja esitatud ekspertarvamuse usaldusväärsuses on alusetud. Hageja esitatud ekspertarvamus ei ole usaldusväärne. Kostja ei saanud seda puudust pesula vastuvõtmisel tuvastada, seda saanuks teha vaid pesula lahtivõtmisel ja üksnes eksperdi poolt. Seega on hageja teadlikult rikkunud lepingut ning müünud kostjale puudusega eseme. Pesula võimetus töötada temperatuuril alla nulli (mis on nt sellel talvel esinenud novembri lõpust märtsini ehk nelja kuu jooksul) on Eesti tingimustes oluline puudus, tegu on olulise lepingurikkumisega (VÕS § 217 lg 1 ja § 116 lg 1 p 1). Hageja ei ole tõendanud, et pesulal oleks nõuetekohane küttesüsteem ja külmumisevastane süsteem ja nende üleandmist pesula koosseisus. Pesulas asuv puhur ei ole mainitud ei pesula kasutusjuhendis ega ka hageja enda esitatud tehnilises kirjelduses. Puhuri kasutusjuhendist on selgelt näha, et seda ei tohi kasutada vannitubades, pesulates ja sarnastes (st niisketes) siseruumides, samuti välistingimustes. Ka ei tohi puhurit töötamise ajal jätta järelevalveta. See viitab kogumis üheselt sellele, et puhur on mõeldud koduseks kasutamiseks, mitte välises autopesulas kinnises korpuses, kus puhuri järele ei saa valvata. Pesulal puudub külmumisevastane süsteem. Lepingurikkumist ei välista lepingu p

2-19-2649 on TEHNOTOP OÜ lepingu tühistanud eksimuse tõttu. Hageja kui professionaalne autopesulate operaator on teadlikult eksitanud kostjat pesula võime osas töötada talvisel ajal välistingimustes, tegu on olulise lepingurikkumisega. Kui kohus leiab, et lepingust taganemine ei ole põhjendatud, on kostja 11.06.2019 kohtuistungil alternatiivselt esitanud avalduse müügilepingu tühistamiseks eksimuse tõttu. TsÜS § 92 lg 3 punktide 1 ja 2 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav, või kui tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja, kes oli algusest peale kaasatud pesula projekteerimisse ja keda kostja usaldas autopesulate professionaalse operaatorina, on ise kinnitanud kostjale, et pesula töötab ka kuni -20 kraadiga. Kostja arvates on hageja kostjat seeläbi oluliselt eksitanud. TEHNOTOP OÜ leiab, et kõik ABCD Partners OÜ nõuded on alusetud. Kuna kostja on lepingust kehtivalt taganenud, peab toimuma lepingu tagasitäitmine. Kuni tagastamise hetkeni on kostjal ka õigus keelduda müügihinna viimase osamakse tasumisest. TEHNOTOP OÜ on igal ajal valmis tagastama hagejale autopesula. Kuna hageja põhinõue müügihinna tasumiseks on alusetu, on alusetu ka kõrvalnõue müügihinnalt viivise tasumiseks. Viivisenõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Viivis on ebamõistlikult suur ja tuleb vähendada nullini. kuna hagejal ei ole viivisega võrreldavas ulatuses kahju tekkinud (VÕS § 162 lg 1). Nii ei ole hageja viidanud mis tahes saamata jäänud tulule vms, turuintressimäär on aga viivisest 0,5% päevas ehk 182,5% aastas kümnetes kordades madalam. Hagejal ei ole õigust nõuda autopesula paigaldamise kulude hüvitamist. Lepingueelsetest läbirääkimistest tuleneb, et paigaldamine ja transport olid autopesula hinna sees. Sellele viitab ka lepingu p 2.4, mille kohaselt kuulub müügihinna viimane osa tasumisel pärast pesula paigaldamist. Kui paigaldamine ei oleks hinna sees, ei seaks pooled mõistlikult viimase osamakse tasumist sellest sõltuvusse. Hagejal ei ole õigust nõuda hüdrofoori paigaldamise kulu hüvitamist. Hageja nõue mündivõtjate vahetamise kulu hüvitamiseks on alusetu, kuna pesula mündivõtja vahetamine kujutas endast pesula puuduse kõrvaldamist. Kohtuistung ABCD Partners OÜ lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja müüs pesula kostjale aastast 2017. Pesula maksis 20 000 eurot pluss käibemaks ehk kokku 24000 eurot. Hageja sai kätte pesula eest ainult 12 000 eurot. Võlgu jäädi natuke vähem, kuna tarnimisega müüja oli hilinenud ja pooled leppisid kokku, et müüja teeb allahindlust summas 3500 eurot. 15841,12 eurose võlgnevuse sees on põhivõlgnevus summas 7800 eurot, pesula paigaldamisega seotud kulud 1441 eurot, hüdrofoori paigaldus 110 eurot, mündivõtjate vahetamise eest 327 eurot ja viivised mis on muutunud sisse nõutavaks hagiavalduse esitamisest 6162 eurot. Hageja ei tunnista vastuhagi. Enne müümist see pesula seisis õues, ilusti töötas ja probleeme ei esinenud. Hageja ei ole nõus kostja eksperdi väidetega. Pesula oli müüdud ammu, suvel paigaldatud ja hakkas töötama; kõik kostja pretensioonid olid vastu võetud, oli vahetatud ja paigaldatud, kõik oli korras ja töötas. Septembris pidi kostja tasuma lõppsumma, ta ei tasunud ja hakkas otsima põhjusi, miks ta ei maksa. Kostja taganes lepingust jaanuaris 2019 ehk rohkem kui pool aastat hiljem peale pesula kasutamist. Hageja ei nõustu lepingust taganemisega, pesulat saab kasutada Eesti ilmastiku tingimustes, kostja ei hooldanud vastaval määral ja ei vahetanud neid vedelikke mis oli vaja. Asjale oli antud garantii, va voolikud, kõik oma kohustused on müüja täitnud, aga kostja oma kohustusi ei täitnud. Kostja leidis, et ta seda talvel kasutada ei saa, kuigi mitte ühtegi tõendit selle kohta ei ole esitatud. Eksperdi arvamus on, aga see on paikvaatlus ja mingeid proovikatseid ei ole tehtud. Sellest ajast, mil pesula oli ostetud, on möödunud juba nüüd palju aega, mis tähendab, et pesula nii palju ei maksa enam. Nii ei saa olla, et kostja tagastab asja, mis nüüd maksab tunduvalt vähem, aga saab tagasi kõik oma raha. Hageja jääb oma nõude juurde. Selline õiguskaitse vahend nagu lepingust taganemine oli välistatud ostu-müügilepingus p 6.1. Seda tuleb tõlgendada koos VÕS § 106, et pooled välistasid õiguskaitse vahendina taganemise kasutamist ning kostjal ei

olnud üldse õigust lepingust taganeda. Hageja on oma kohustused täitnud, kostja ei ole. Kostja lepingust taganemine ei olnud põhjendatud, mistõttu vastuhagi ei saa rahuldada. Külmal ajal kasutatakse ühte vedeliku ja suvel teist vedelikku. Müüja esindaja ei olnud kutsutud ekspertiisi juurde. Ostu-müügilepinguga ei ole ettenähtud pesula paigaldada, selles leppisid kokku eraldi; hüdrofoori paigaldamine oli vajalik, mündivõtjad olid vahetatud selleks, kuna endised olid roostetanud, oli ettevalmistatud, et saaks kasutada ilma žetooniteta. Kirjavahetus oli meili teel, telefoni teel. Arve paigaldamise eest oli esitatud väga ammu, seda ei olnud vaidlustatud. Pesula omanik soojustab pesula nii nagu vajalikuks peab. Novembrikuus hakkas kostja väitma, et pesula ei tööta talvel; ei ole esitatud tõendeid, et ei töötanud TEHNOTOP OÜ lepinguline esindaja vastas kohtule, et kostja on pöördunud ka muude asjatundjate poole ja on saanud vastuseks, et selle pesula väärtus võrdub praegu vanametalli väärtusega. Kostja ei maksnud sellepärast, et sel pesulal olid puudused ja see pesula ei hakanud kunagi korralikult tööle. Pöörduti eksperdi poole, et ekspert hindaks selle pesula seisukorda ja siis tulid külmad ajad ning selgus, et pesula üldse ei saa talvel töötada, kuna pesulal puuduvad küttesüsteem ja külmakaitse süsteem. Pesulasse on paigaldatud tavaline puhur, kostja on esitanud juhendi ja ekspert on öelnud, et see ei sobi kasutamiseks pesulas. Külmakaitse, mis tähendab seda, et pesula voolikud ei jäätuks, seda ka ei ole, kuigi hageja ekspert on väitnud, et see on justkui olemas. Kostja taganes lepingust 2019 jaanuaris. Kostja esitas vastuhagi 06.03.2019 ja nõuab tasutud müügihinna tagastamist ja kahjude hüvitamist. Kostja on esitanud fotod, kust on näha, et pesula on ilusti hoiul siseruumis; kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu, et ta on pesulat kuidagi kahjustanud selle lühikese töötamise ajal. Kostja on lepingust kehtivalt taganenud ja järelikult ostuhinda tasuma ei pea. Teised haginõuded on alusetud, sest nad on esitatud kõik hiljem. Hageja väidab, et need on lisatööde nõuetega, aga tegelikult on need kõik kas lepingu sees või on pesula puuduste kõrvaldamise kulud. Müügilepingu p 2.4 järgi viimane osamakse tasutakse peale seadmete paigaldamist, võib järeldada, et see oli müügihinna sees. Hüdrofoori paigaldamise kulu on puuduste kõrvaldamise kulu ja ei olnud vajalik ja oli isegi kahjulik. Mündivõtjate kulu on pesula puuduste kõrvaldamise kulu. Vastuhagi põhineb lepingust taganemisel ja müügihinna tagasi nõudmisel pluss kahjunõuded: otsene kahju ja varaline kahju. Kostja on lepingust taganenud, pesula on mitme olulise puudusega ja see ei ole kunagi regulaarselt toiminud. 2018 novembris selgus, et pesula ei sobi töötamiseks miinuskraadidega. Tegemist on olulise puudusega, mis välistab pesula kasutamise. Kostja on seda puudust tõendanud ekspertarvamusega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehe andmetel on ekspert spetsialiseerunud sanitaar-ja hüdroehitiste ekspertiisile. Hageja esitatud ekspertarvamus ei ole usaldusväärne, kuna selle on koostanud hagejaga seotud isik, kes on tegelikult osalenud ka selle sama pesula paigaldamisel. Pesulal puudub küttesüsteem ja külmakaitse süsteem. Külmakaitse tähendab seda, et pesula voolikud ei jäätuks; seda ei ole, kuigi hageja ekspert on väitnud, et see on justkui olemas. Sisuliselt pesula ei toimi. Kostja on võtnud ühendust pesula tootjaga, seal peab olema ka paak, aga seal ei ole seda. Need on olulised puudused; kostja ei ole autopesulate käitleja, hagejal on viieaastane kogemus, kostja oli kaasanud hageja juba projekteerimisse. Hageja on kinnitanud, et kasutusiga on 15 aasta millest 3 on möödunud, et kõikidele nendele kinnituste alusel tegi kostja valikud, mis kõik osutusid valeks. Kostja pöördus eksperdi poole, et saada teada, kas pesulas on vajalik surve, ta ei saanud seda uurida, sest vesi lihtsalt jäätus. Ekspert on järeldused teinud, et pesulas ei ole vajaliku kütteseadet. Paikvaatluse käigus ta vaatles pesulat mitu päeva. Tehniline seisund on rahuldav, kuid puudub küttesüsteem ja pesula ei ole Eesti kliimas kasutatav, selle kõrvaldamise kulud ei ole mõistlikud ja siis kostja taganes lepingust. Eksperthinnang on tehtud 11.12.2018. Kostja tundis enne müügilepingu sõlmimist huvi, kas pesula on mõeldud talviseks kasutamiseks. Pesula müüdi 15.11.2017. Hageja vastas, et pesula peab talve vastu. Kostja taganes lepingust, kuna on selge, et lepingut ei täideta, VÕS§ 223 lg 3. Kostja esitab avalduse lepingu tühistamiseks TsMS § 94 alusel, sest hageja viis kostja tahtlikult eksitusse.

2-19-2649 Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 235 kohaselt tuleb väidet kohtule põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda selle väite usutavaks. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 4) taganeda lepingust; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS 103 lg 1 kohaselt, võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. ABCD Partners OÜ hagi Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud, mille üle ei ole pooltel vaidlust: -hageja ja kostja sõlmisid 15.11.2017 müügilepingu nr xxx/01, mille p 1 kohaselt kostja ostis hagejalt iseteeninduse autopesula seadmed vastavalt 24.04.2017 pakkumisele, mis on müügilepingu lisa 1; -sama lepingu p 2.1 kohaselt on autopesula müügihind 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 24 000 eurot; -sama lepingu p 2.2, 2.3, 2.4 ja 2.5 leppisid pooled kokku, et vara müügihinnast 5000 eurot, millele lisandub käibemaks, tasub kostja 7 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist arve alusel (2.2); 5000 eurot, millele lisandub käibemaks, tasub kostja 14 päeva enne seadmete paigaldamist arve alusel (2.3); 10 000 eurot tasub kostja 3 pangapäeva jooksul peale seadmete paigaldamist arve alusel, kuid mitte hiljem kui 30 päeva peale seadmete tarnet tellija objektile (2.4); p 2.2-2.4. nimetatud maksetega loetakse autopesula hind kostja poolt hagejale tasutuks täies ulatuses (2.5); -sama lepingu p 2.6 kohaselt, tasumisega viivitamise korral kohustub kostja tasuma viivist 0,5% hinnast iga viivitatud päeva eest; -sama lepingu p 3.1 kohaselt, vara üleandmine toimub CMR-i või üleandmis-vastuvõtu akti allkirjutamisega vastutava isiku poolt;. -sama lepingu p 3.2 kohaselt, vara üleandmise-vastuvõtu akti või CMR-i allkirjastamise hetkel läheb müüjalt kasutajale üle vara otsene valdus ja juhusliku hävimise riisiko; -sama lepingu p 3.3 kohaselt, omandiõigus varale tekib ostjal peale kõigi p 2.2. ja 2.3. toodud maksete laekumist müüja arvele; -sama lepingu p 4.1 kinnitab kostja (ostja), et on vara ise välja valinud vastavalt oma vajadustele; -sama lepingu p 6.1 on pooled kokku leppinud, et lepingu allakirjutamisel loetakse ostu-müügi tehing teostatud ning kostjal (ostja) ei ole õigust ostust taganeda; -kohtule hageja poolt esitatud 15.11.2017 müügilepingul nr xxx/01 on ainult kostja seadusliku

esindaja allkiri, kuid menetluses ei ole hageja esitanud nimetatud müügilepingule vastuväiteid; -kostja on hagejale müügilepingu täitmiseks tasunud vastavalt lepingu p 2.2 ja 2.3 ajavahemikul 17.11.2017-03.08.2018 kokku 12 000 eurot koos käibemaksuga; -poolte kokkuleppel on hageja müügihinda alandanud 3500 euro võrra, so autopesula kogumaksumuseks jäi 16 500 eurot, millele lisandus käibemaks, kokku 19 800 eurot; -pooled ei ole allkirjastanud vara üleandmise-vastuvõtu akti või CMR-i, kuid autopesula on tegelikult kostjale üle antud ja on kostja valduses; -pooled on müügilepingu p 2.3 ja 2.4 seadnud hageja poolt arve esitamise aja sõltuvusse seadmete paigaldamisest; -hageja on esitanud kostjale 17.09.2018 arve nr xxx summas 327,92 eurot mündivõtjate vahetuse eest; kostja ei ole hagejale nimetatud arvet tasunud; -hageja on esitanud kostjale 14.10.2018 arve nr xxx aummas 110 eurot hüdrofoori eest; kostja ei ole hagejale nimetatud arvet tasunud; -hageja on esitanud kostjale 23.01.2019 arve nr xxx summas 1441,20 eurot pesula transpordi ja paigalduse eest; kostja ei ole hagejale nimetatud arvet tasunud; -kostja on esitanud kostjale 04.01.2019 müügilepingust taganemise avalduse, hageja on taganemisavalduse kätte saanud ja sellele vastuse esitanud; -kostja ei ole hagejale tasunud autopesula eest ülejäänud müügihinda 7800 eurot (6500€+käibemaks 1300€). Pooled ei ole üksmeelel selles, kas kostja on lepingust taganenud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas on täidetud materiaalõiguslikud eeldused kostja poolt müügilepingust taganemiseks. VÕS § 116 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 kohaselt, olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Hageja on seisukohal, et kuna pooled on müügilepingu p 6.1 kokku leppinud, et ostjal ei ole õigust ostust taganeda, siis ei ole kostjal õigust müügilepingust taganeda. VÕS § 221 lg 2 kohaselt, müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Kohus leiab, et kuna kostja hinnangul ei vastanud autopesula lepingu tingimustele ja hageja teadis sellest ning ei olnud kostjale teatanud, siis oli kostjal õigus müügilepingust tagnemisavaldus esitada. Pooled on üksmeelel selles, et hageja müüs kostjale kasutatud autopesula seadmed, mille väljalaske aasta on 2013. Müügilepingust nähtuvalt valis kostja ise nimetatud autopesula välja vastavalt oma vajadustele. Hageja kinnitusel oli autopesula paigaldatud 2015.a tänavale ja töötas seal, seega ei olnud hagejal alust kahelda, et autopesulat on võimalik kasutada mitte ainult siseruumides, vaid ka väljas. Iseteenindusega autopesusüsteemide (J-tech) kasutamis- ja hooldusjuhendi kohaselt on pesulat võimalik kasutada talveperioodil ja sellel on olemas külmakaitse süsteem (p 21.5). Hageja on lepingueelsetel läbirääkimistel 27.04.2017 e-kirjas andnud kinnituse, et pesula on soojustatud, et talviseks perioodiks paigaldatakse pesulasse

2-19-2649 soojendi, mis töötab termostaadist ja et sarnased seadmed taluvad külma kuni -20 kraadi. Hageja võis küll soovitada paigaldamiskohta, kuid otsuse tegemise, kuhu autopesula tegelikult paigaldatakse, tegemise pädevus oli kostjal, seega ei olnud hagejal võimalik kostjat selles osas eksitada. Kostja vastuhagist nähtuvalt lõppes pesula paigaldamine 2018 augustis ja 25.10.2018 ekirjas teatab kostja hagejale, et 17.10.2018 on selgunud, et boksis nr 2 on madal surve ning loputusrežiimis hakkab tulema šampoon ja et boksi töötamine ei ole võimalik ning et nende seadmete vastu võtmine ei ole võimalik ja kostja palub tagastada ettemaks täies ulatuses ja viia seadmed ära hiljemalt 31.10.2018. Seega oli kostja otsustanud lepingust taganeda 25.10.2018 ja taganemisavaldus esitati 04.01.2019. Kostja on esitanud riiklikult tunnistatud eksperdi M P 11.12.21018 hinnangu nr 18-207/2018 ja 27.02.2018 lisa. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt avaldatud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirjast nähtuvalt on M P ekspertiisivaldkonnaks ehitustehniline ekspertiis vee- ja kanalisatsioonirajatiste, vee- ja reoveepuhastite, keskkonnarajatiste ning hüdrotehniliste ehitiste osas. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi pädevuses nimetatud valdkonnas. Ekspertiisiakti kohaselt oli ekspertiisi sisuks hinnata autopesula üldist tehnilist seisundit ja töötamise võimekust Eesti kliimaoludes aastaringselt, paikvaatlus viidi läbi 22.11.2018. Eksperdi hinnangul puudub paigaldatud seadmete monoblokil küttesüsteem ja külmumisevastane süsteem, monobloki hoone/korpuse soojustus ei ole Eesti kliimaoludele vastav ja seega pole seade Eesti kliimaatilistes oludes välistingimustes aastaringselt kasutatav. Sama ekspertiisiakti kohaselt oli seadmes soojapuhur, mis pole tehaseliselt paigaldatud ja ei asenda vajalikku küttesüsteemi. Hageja on seisukohal, et seadmes on tehase poolt paigaldatud 5 mm soojustuskiht ja küttesüsteem. Hageja on esitanud asjatundja K Ki, kes on xxx iseteeninduslike pesulate sertifitseeritud teeninduse spetsialist, 14.01.2019 arvamuse. Nimetatud arvamuse kohaselt on ekspertiisiaktis nimetatud puhur tulnud uuena tehasest komplektis koos pesula seadmetega, samuti on pesulas olemas külmakaitse süsteem, mida tuleb enne külmaaegade saabumist sisse lülitada ja seadistada ja toimib selliselt, et seadistatud temperatuurini langemisel automaatika alustab minimaalse vee väljavoolu läbi pesupüstoli. Sama arvamuse kohaselt eraldiseisval leotusagregaadis ei ole vajalik lisakütmise süsteem, kuna talvisel ajal seal on ette nähtud piiritust sisaldava leotusvedeliku kasutamine. Seega on kostjal teada erinevad seisukohad puuduste olemuse ja võimaliku kõrvaldamise viiside kohta. Kostja ei ole tõendanud, et ta on andnud hagejale tähtaja 25.10.2018 e-kirjas märgitud puuduste kõrvaldamiseks ja küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamiseks. Kostja on eksperdi hinnangu nr 18-207/2018 raames küsinud arvamust autopesula väljastpoolt soojustamiseks, mis ei anna kohtu arvates teavet küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamiseks ja kooskõlla viimiseks tehases ette nähtud viisiga. VÕS § 116 lg 4 kohaselt, lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. Kohus leiab, et kostja on 25.10.2018 ekirjas ja 04.01.2019 taganemisavalduses küll arusaadavalt väljendanud oma soovi müügilepingust taganeda, kuid nimetatud e-kirjas ja avalduses toodud põhjendustest ei nähtu, et hageja oleks rikkunud kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Samuti ei ole hageja teatanud kostjale, et ta keeldub 25.10.2018 e-kirjas märgitud puuduste ja küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamisest. Kohus on seisukohal, et kuna seadmed olid ette nähtud töötama talvisel ajal ja autopesula oli väljas varem töötanud, siis ei saanud hageja ette näha, et autopesula ostja võib jääda küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi võimalike puuduste tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, so et autopesula seadmed töötavad tõrgetea talvel. Seega ei olnud kostjal võimalik lepingust taganeda ilma hagejale täiendavat tähtaega andmata. Menetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt ei olnud kostjal mõistlikku põhjust eeldada, et hageja ei ole koostöövalmis puuduste kõrvaldamisel ja ei täida kohustusi ka

edaspidi. Kohtule esitatud müügilepingust ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppisid autopesula seadmete osas erilistes tingimustes. VÕS § 77 lg 1 kohaselt, võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. VÕS § 217 lg 2 kohaselt, asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse; 3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Kohtule ei ole tõendatud, et ostja (kostja) vajas autopesula seadmeid mingiks eriliseks otstarbeks, mida müüja (hageja) lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kuid ei teavitanud ostjat piisavalt. Samuti ei ole tõendatud, et asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Kostja vastuhagist nähtuvalt on autopesula töötanud. Kohus leiab, et ei ole tõendatud, et küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puudused olid tingitud hageja poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei ole kostja oma kohustust rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja ei esine VÕS § 116 lg 2 p 3 sätestatud alust. VÕS § 223 lg 1 kohaselt, müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg 3 kohaselt, käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Kohus on seisukohal, et kostjal ei ole põhjendatud antud alusel lepingust taganeda, kuna ei ole tõendatud küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamise võimatus ning kostja ei ole nõudnud hagejalt küttesüsteemi ning külmumisevastase süsteemi puuduste kõrvaldamise parandamist või asendamist. Asjaolu, et kostja järeldas poolte kirjavahetusest, et hageja niikuinii ei hakka võimalikke kostja poolt osundatud puudusi kõrvaldama, ei ole piisavaks põhjuseks jätta täiendav tähtaeg andmata ja väita kohe, et asja parandamine ei ole võimalik või et müüja keeldub õigustamatult asja parandamisest või asendamisest. Vastavalt VÕS § 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul on kostja esitanud müügilepingust taganemise avalduse mõistliku aja jooksul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt, heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt, tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et autopesula müügileping on heade kommetega vastuolus ja selle tõttu tühine. Kohtule ei ole esitatud veenvaid andmeid selle kohta, et äriühingute vahel toimunud müügilepingu sõlmimisel

2-19-2649 tegi kostja tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest või kogenematusest ning pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Samuti ei ole tõendatud, et tehing on tehtud kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning et hageja kasutas kostja teadmatust ära. TEHNOTOP OÜ on kohtuistungil esitanud müügilepingu tühistamise avalduse Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt, pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. TsÜS § 94 lg 2 kohaselt, ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad ebaõigeks. TsÜS § 94 lg 3 kohaselt, tehingu teinud isik võib pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. 02.07.2019 menetlusdokumendis on kostja esitanud müügilepingu tühistamise avalduse eksimuse tõttu. TsÜS § 92 lg 1 kohaselt, eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt, tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. TsÜS § 92 lg 3 kohaselt, tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui: 1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav; 2) tehingu teine pool teadis või pidi eksimusest teadma ja eksinud poole eksimusse jätmine oli vastuolus hea usu põhimõttega; 3) tehingu teine pool lähtus tehingu tegemisel samadest ekslikest asjaoludest, välja arvatud juhul, kui teine pool oleks asjaoludest õiget ettekujutust omades võinud eeldada, et eksinud pool oleks eksimusest teades tehingu siiski teinud. Kostja on seisukohal, et hageja on kostjat eksitanud sellega, et väitis, et autopesula töötab ka kuni -20 külmakraadiga. Kohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud asjaoludega tõendatud, et kostja sõlmis autopesula müügilepingu pettuse või eksimuse mõjul. Kostja väidetest ei nähtu, et nimetatud külmakraadidega autopesula töötamine või mittetöötamine oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kuna autopesula on väljas töötanud ja töötas ka kostja valduses olles ning Iseteenindusega autopesusüsteemide (J-tech) kasutamis- ja hooldusjuhendi kohaselt on pesulat võimalik kasutada talveperioodil, siis ei ole tegemist ebaõigete asjaolude avaldamisega. Samuti on põhjendatud eeldada, et arvestades viimaste aastate sügise ja talve ilmastikku, töötaks autopesula enamuse ajast 0 ja soojakraadidega ajal. VÕS § 188 lg 1 kohaselt, lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemine on VÕS § 188 lg 1 järgi kujundusõigus, mis ei vaja teise poole aktsepti, küll aga on võimalik kohtul tuvastada taganemise tühisus, kui taganemise materiaalsed (lepingu rikkumine) ja formaalsed eeldused (taganemisavalduse kättetoimetamine) ei olnud täidetud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja 04.01.2019 müügilepingust taganemise avalduse kätte saanud. Käesolevas asjas on kohus seisukohal, et taganemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud ja kostja ei ole müügilepingust kehtivalt taganenud. ABCD Partners OÜ palub kostjalt välja mõista müügihinna tasumata osa 7800 eurot. Hageja on esitanud kostjale 14.09.2018 arve nr xxx, mille tasumise tähtaeg on 14.09.2018. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on nimetatud arve kätte saanud 14.09.2018. Kostja on kohtule esitanud hageja 17.01.2019 vastuse kostja taganemisavaldusele, milles hageja selgitab, et kostja võlgnevus koos kostja poolt tasumata müügihinnaga on 8897 eurot ja annab kostjale täiendava tähtaja nõude tasumiseks, milleks on 21.01.2019. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale

müügihinda tasunud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt välja tasumata osa müügihinnast 7800 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 15.11.2017 müügilepingu p 2.6 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tasumisega viivitamise korral viivist 0,5% hinnast iga viivitatud päeva eest. Seega on pooled viivise määras kokku leppinud. Hagiavalduse kohaselt on arvestuslik viivis alates 14.09.2018 kuni 21.01.2019 5070 eurot ja alates 22.01.2019 kuni 19.02.2019 1092 eurot, kokku 6162 eurot. Kohus ei nõustu hageja viivise arvestusega ja leiab, et hageja nõue summas 7800 eurot muutus sissenõutavaks 21.01.2019, millise tähtaja andis hageja kostjale täiendavalt. Seega on põhjendatud alustada viivise arvestamist 22.01.2019 ja viivise suurus ajavahemikul 22.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2019, so ajavahemikul 22.01.2019-18.02.2019 on 1092 eurot. Kostja on hageja viivisenõudele vastu vaielnud ja leiab, et hageja on viivisenõudega ebamõistlikult viivitanud ja et viivis on ebamõistlikult suur ja tuleb vähendada nullini. Kohus ei nõustu kostja põhjendustega ja on seisukohal, et viivisenõue on esitatud mõistliku aja jooksul. Pooled on müügilepingus viivisemääras kokku leppinud ja ei ole mõistlikku põhjust, mis kostja peaks eeldama, et hageja viivisenõuet ei esita. Samuti ei ole kostja piisavalt põhistanud poolte vahel kokku lepitud viivise suuruse ebamõistlikkust. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks viivise ajavahemiku 22.01.2019-18.02.2019 (28 päeva) eest summas 1092 eurot. Viivisearvestus: 22.01.2019-18.02.2019, võlasumma 7800 eurot, 0,5% päevas, 28 päeva x 39€ = 1092€. Hageja palub kostjalt välja mõista autopesula paigaldamisega seotud kulud 1441,20 eurot. Hageja on esitanud kostjale 23.01.2019 arve nr P summas 1441,20 eurot pesula transpordi ja paigalduse eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale nimetatud arvet tasunud. Kohtu hinnangul hagejal ei ole õigust nõuda eraldi autopesula paigaldamise kulude hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli lisakokkulepe. Kostja vastuhagi lisana on esitatud 25.04.2017 ekirjavahetus kell 19.59 ja 20.40, millest nähtub, et pooltel oli ühine tahe, et paigalduse teostab hageja ja paigaldus on müügihinna sees. Samuti nähtub müügilepingu p 2.4, et müügihinna viimane osa kuulub tasumisele pärast pesula paigaldamist. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude autopesula paigaldamisega seotud kulude 1441,20 eurot väljamõistmiseks, rahuldamata. Hageja palub kostjalt välja mõista paigaldatud hüdrofoori eest 110 eurot. Hageja on esitanud kostjale 14.10.2018 arve nr xxx aummas 110 eurot hüdrofoori eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale nimetatud arvet tasunud. Kostja ei vaidle vastu, et hageja on paigaldanud lisavarustusena autopesulale hüdrofoori (vee surve tõstmise seade), kuid on seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda hüdrofoori paigaldamise kulu hüvitamist, kuna hüdrofoori paigaldati hageja ettepanekul ja hiljem selgus, et hüdrofoori paigaldamise järgi puudus vajadus. Kostja ei ole menetluses väitnud, et hageja on paigaldanud hüdrofoori kostjaga kooskõlastamata. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista vahetatud mündivõtjate eest 327,92 eurot. Hageja on esitanud kostjale 17.09.2018 arve nr xxx summas 327,92 eurot mündivõtjate vahetuse eest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole hagejale nimetatud arvet tasunud. Kohtu hinnangul hagejal ei ole õigust nõuda eraldi mündivõtjate vahetamise kulude hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli lisakokkulepe. Kostja vastuhagi lisana on esitatud 25.04.2017 e-kirjavahetus kell 19.59 ja 20.40, millest nähtub, et müntide vastuvõtja on müügihinna sees. Hageja on

2-19-2649 kohtuistungil väitnud, et mündivõtjad olid vahetatud selleks, kuna endised olid roostetanud ja oli ettevalmistatud, et saaks kasutada ilma žetoonideta. Kostja on selgitanud, et pesula mündivõtja vahetamine kujutas endast pesula puuduse kõrvaldamist, kuna pesulas sai maksta mitte tavaliste müntidega, vaid Mündipesula žetoonidega. Kohus nõustub kostjaga, et tegu on pesula puudusega ehk mittevastavusega keskmisele kvaliteedile (VÕS § 77 lg 1), samuti ei olnud žetoonide kasutamise vajadus sätestatud ka müügilepingus. Seega kuna müntide vastuvõtja on müügihinna sees ja tavaliste mündivõtjate paigaldamisega kõrvaldas hageja pesula puuduse, siis lisakulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hageja nõude mündivõtjate vahetuse kulude 327,92 eurot väljamõistmiseks, rahuldamata. TEHNOTOP OÜ vastuhagi Vastuhagi hageja palub ABCD Partners OÜ-lt välja mõista kahju hüvitise kokku summas 3376,40 eurot, millest kohtueelsed ekspertiisikulud on summas 1200 + 1056 + 240 = 2496 eurot eksperthinnangute koostamise eest (I kd, tl 113-114); kohtueelsed õigusabikulud 04.01.2019 nõudekirja (I kd, tl 98) koostamise eest summas 528 eurot ja kindlustuskulud summas 352,40 eurot perioodi eest 04.09.2018-04.03.2019. Vastuhagi hageja nõue kuuluks vastavalt VÕS § 189 lg 1 vastuhagi kostja suhtes rahuldamisele juhul, kui oleks tõendatud, et ostjale üleantud asi ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi osas ning müüja on lepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud, mistõttu on ostja lepingust kehtivalt taganenud. Kohus leiab, et vastuhagi hageja nõuete rahuldamiseks vajalikud eeldused ei ole täidetud. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et ABCD Partners OÜ ei ole 15.11.2017 müügilepingut rikkunud ja TEHNOTOP OÜ ei ole vaidlusalusest müügilepingust kehtivalt taganenud, seega ei ole ABCD Partners OÜ TEHNOTOP OÜ-le kahju tekitanud. Lähtudes eeltoodust tuleb vastuhagi jätta selles osas rahuldamata ja kahju hüvitis välja mõistmata. Kohus rahuldas ABCD Partners OÜ hagi müügihinna 7800 eurot väljamõistmise osas, seega tuleb vastuhagi jätta rahuldamata müügihinna 12 000 eurot väljamõistmise osas. Vastuhagi hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise väljamõistmist. Kuna kohus jätab rahuldamata vastuhagi hageja põhinõuded, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ja jätab vastuhagi rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/

Raivo Einula Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.