Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 6. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-19-2649
Kohtuasi
ABCD PARTNERS OÜ hagi TEHNOTOP OÜ vastu 15 841 euro 12 sendi saamiseks TEHNOTOP OÜ vastuhagi ABCD PARTNERS OÜ vastu 15 376 euro 14 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. mai 2021. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
ABCD Partners OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja ABCD Partners OÜ (registrikood 12399289), lepinguine esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Kostja TEHTNOTOP OÜ (registrikood 11931049), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vitali Šipilov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta ABCD Partners OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 26. mai 2021. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
1.ABCD Partners OÜ (hageja) esitas 19. veebruaril 2019 Harju Maakohtule TEHNOTOP OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 15 841 eurot 12 senti.
2.Kostja esitas 6. märtsil 2019 Harju Maakohtule vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 15 376 eurot 14 senti.
3.Harju Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9002 eurot. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. novembri 2020. a otsusega maakohtu 25. oktoobri 2019. a otsuse hagi osalise rahuldamise, vastuhagi rahuldamata jätmise ning menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 14 872 eurot 14 senti ja sellelt seadusjärgses määras viivise alates 6. märtsist 2019 kuni nõude tasumiseni, ning jättis maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud 98% ulatuses hageja kanda ja 2% ulatuses kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus tühistamata osas ja ringkonnakohtu otsus jõustus tervikuna 8. märtsil 2021.
5.Hageja esitas 2. juulil 2019 maakohtule ja 1. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 5020 eurot (käibemaksuta), s.o riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 4320 eurot. Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.
6.Kostja esitas 2. juulil 2019 maakohtule ja 5. oktoobril 2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus mõista hagejalt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 11 489 eurot (käibemaksuta), s.o riigilõivu 700 eurot, äriregistri väljavõtete kulud 11 eurot ning lepingulise esindaja kulud 10 778 eurot. Kostja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise. Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kostja lepinguline esindaja tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta) kostjat esindades kokku toiminguid 63 tunni 24 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised: -
25. jaanuar 2019 – õigusliku olukorra analüüs, kirjalik ülevaade kliendile – 2 tundi 6 minutit (toiming nr 1); 28. jaanuar 2019 – dokumentide analüüs, kirjavahtus kliendiga – 30 minutit (toiming nr 2); 1. veebruar 2019 – kohtumine kliendiga – 1 tund 24 minutit (toiming nr 3); 6. veebruar 2019 – kirjavahetus kliendiga seoses küsimustega eksperdile – 24 minutit (toiming nr 4); 8. veebruar 2019 – telefoninõupidamine kliendiga – 24 minutit (toiming nr 5); 11. veebruar 2019 – kiri kliendile hagi koostamise ettevalmistamise (dokumentide kogumise) kohta – 30 minutit (toiming nr 6); 12. veebruar 2019 – kirjavahetus kliendiga, dokumendi analüüs – 18 minutit (toiming nr 7); 18. veebruar 2019 – dokumentide analüüs, kirjavahtus kliendiga – 24 minutit (toiming nr 8);
2-19-2649 -
26. veebruar 2019 – ettevalmistused hagi koostamiseks, kirjavahetus kliendiga – 48 minutit (toiming nr 9); 27. veebruar 2019 – hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine, kirjavahetus kliendiga – 4 tundi (toiming nr 10); 1. märts 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, hagi koostamine – 24 minutit (toiming nr 11); 4. märts 2019 – hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine – 2 tundi 42 minutit (toiming nr 12); 4. märts 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, vastuhagi koostamine – 1 tund 42 minutit (toiming nr 13); 5. märts 2019 – hagile vastuse koostamine, telefoninõupidamine kliendiga – 2 tundi 24 minutit (toiming nr 14); 6. märts 2019 – hagile vastuse ja vastuhagi koostamine ja esitamine kohtule – 1 tund 6 minutit (toiming nr 15); 7. märts 2019 – kohtumääruse ja edasise tegevuse analüüs, kirjavahetus ja telefoninõupidamine kliendiga – 36 minutit (toiming nr 16); 11. märts 2019 – büroosisesed nõupidamised, kohtumine kliendiga – 1 tund 18 minutit (toiming nr 17); 11. märts 2019 – büroosisesed nõupidamised (D. Teplõhh) – 18 minutit (toiming nr 18); 12. märts 2019 – büroosisene nõupidamine, kiri kliendile – 18 minutit (toiming nr 19); 12. märts 2019 – telefoninõupidamine vastaspoolega, büroosisene nõupidamine (D. Teplõhh) – 12 minutit (toiming nr 20); 19. märts 2019 – büroosisene nõupidamine ja telefonivestlus vastaspoolega (D. Teplõhh) – 18 minutit (toiming nr 21); 19. märts 2019 – büroosisene nõupidamine, telefoninõupidamine kliendiga, vastuväite koostamine tähtaja pikendamise taotlusele – 36 minutit (toiming nr 22); 20. märts 2019 – tutvumine kohtu kirjaga, kiri kliendile – 6 minutit (toiming nr 23); 8. aprill 2019 – vastuse analüüs vastuhagile, telefoninõupidamine kliendiga – 54 minutit (toiming nr 24); 17. aprill 2019 – dokumentide analüüs, kirjavahetus kliendiga – 48 minutit (toiming nr 25); 7. mai 2019 – telefoninõupidamine kliendiga – 12 minutit (toiming nr 26); 9. mai 2019 – kliendilt saadud dokumentide analüüs – 6 minutit (toiming nr 27); 24. mai 2019 – kohtu kirjaga tutvumine, kirjavahetus kohtuga, suhtlus kliendiga – 24 minutit (toiming nr 28); 27. mai 2019 – hageja 27. märtsi seisukoha analüüs, kirjavahetus kliendiga – 1 tund (toiming nr 29); 28. mai 2019 – kohtupraktika analüüs, seisukoha koostamine, kirjavahetus kliendiga – 3 tundi 48 minutit (toiming nr 30); 9. mai 2019 – seisukoha koostamine, kirjavahetus kliendiga – 54 minutit (toiming nr 31); 3. juuni 2019 – kirjavahetus kliendi ja vastaspoolega (kompromiss) – 24 minutit (toiming nr 32); 5. juuni 2019 – seisukoha esitamine, kohtutoimiku nummerdamise korraldamine – 30 minutit (toiming nr 33); 10. juuni 2019 – kohtuistungiks ettevalmistumine, telefoninõupidamine kliendiga – 2 tundi 30 minutit (toiming nr 34); 11. juuni 2019 – kohtuistungiks ettevalmistumine, kohtuistungil osalemine – 3 tundi 36 minutit (toiming nr 35);
2-19-2649 -
14. juuni 2019 – telefoninõupidamine kliendiga – 12 minutit (toiming nr 36); 19. juuni 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, kiri vastaspoolele – 12 minutit (toiming nr 37); 25. juuni 2019 – kohtukõne teeside koostamine – 42 minutit (toiming nr 38); 26. juuni 2019 – kohtukõne teeside koostamine, kirjavahetus kohtuga (istungi protokoll) – 1 tund 36 minutit (toiming nr 39); 27. juuni 2019 – kohtuistungi protokolli ja helisalvestisega tutvumine, kohtukõne teeside täiendamine – 48 minutit (toiming nr 40); 2. juuli 2019 – telefoninõupidamine kliendiga, kohtukõne teeside täiendamine ja esitamine kohtule – 42 minutit (toiming nr 41); 28. oktoober 2019 – kohtuotsuse analüüs, ülevaade kliendile – 48 minutit (toiming nr 42); 1. november 2019 – kohtumine kliendiga – 48 minutit (toiming nr 43); 19. november 2019 – apellatsioonkaebuse koostamine – 5 tundi 42 minutit (toiming nr 44); 21. november 2019 – apellatsioonkaebuse koostamine – 2 tundi 42 minutit (toiming nr 45); 27. november 2019 – apellatsioonkaebuse täiendamine ja esitamine – 54 minutit (toiming nr 46); 2. detsember 2019 – tutvumine hageja apellatsioonkaebuse ja kohtumäärustega, ülevaade kliendile – 18 minutit (toiming nr 47); 6. detsember 2019 – vastuse koostamine hageja apellatsioonkaebusele – 1 tund (toiming nr 48); 19. detsember 2019 – vastuse täiendamine apellatsioonkaebusele, uute dokumentidega tutvumine, ülevaade kliendile – 18 minutit (toiming nr 49); 9. jaanuar 2020 – vastaspoole vastuse analüüs apellatsioonkaebusele, telefoninõupidamine kliendiga – 30 minutit (toiming nr 50); 4. veebruar 2020 – telefoninõupidamine kliendiga – 6 minutit (toiming nr 51); 18. juuni 2020 – kiri kliendile seoses kohtuistungiga – 6 minutit (toiming nr 52); 21. september 2020 – materjalide analüüs, seisukoha koostamine apellatsioonivastuse kohta – 2 tundi 12 minutit (toiming nr 53); 22. september 2020 – seisukoha koostamine – 18 minutit (toiming nr 54); 23. september 2020 – telefoninõupidamine kliendiga, seisukoha täiendamine – 18 minutit (toiming nr 55); 24. september 2020 – seisukoha esitamine kohtule, kirjavahetus kliendiga seoses istungiga – 12 minutit (toiming nr 56); 2. oktoober 2020 – hageja seisukohtade analüüs, suhtlus kliendiga, ettevalmistus kohtuistungiks – 2 tundi 6 minutit (toiming nr 57); 5. oktoober 2020 – kohtuistungil osalemine – 1 tund (toiming nr 58).
7.Hageja vaidles kostja lepingulise esindaja kuludele osaliselt vastu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendamatult suur ja seda tuleks vähendada keskmise suuruseni, näiteks 130 euroni. Jääb arusaamatuks, mis hagiavalduse koostas kostja 4. märtsil. Hageja ei pea hüvitama büroosiseste nõupidamiste ja telefoninõupidamiste kulusid. Lisaks ei ole selge, kuidas on need seotud siinse menetlusega. Õigusabina ei peaks käsitama kohtutoimiku nummerdamise korraldamist. Toimingule nr 57 kulunud aeg on liiga suur. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 26. mai 2021. a määrusega poolte menetluskulude kindlaksmääramise avaldused osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja
2-19-2649 menetluskulude hüvitise 98 eurot 30 senti ja hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 529 eurot 12 senti. Maakohus tasaarvestas poolte kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitised ning mõistis pärast tasaarvestust hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 430 eurot 82 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist.
8.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on nii hageja kui ka kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtu menetluses on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2785 eurot ning ringkonnakohtu menetluses lepingulise esindaja kulu 1430 eurot, seega kokku 4915 eurot (käibemaksuta). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus on riigilõiv 700 eurot, äriregistri väljavõtete kulu 11 eurot ning lepingulise esindaja kulud 6052 eurot, seega kokku 6763 eurot (käibemaksuta). Asja menetlusega ei ole seotud kostja menetluskulud, mis on tekkinud enne hageja hagi menetlusse võtmist, s.o toimingud nr 1–8. Toimingute nr 17–22 põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 1 tund 30 minutit, sh D. Teplõhhi osutatud õigusabi, sest ta ei osutanud seda kostja peamise lepingulise esindajaga samal ajal. Toiming nr 33, s.o seisukoha esitamine ja kohtutoimiku nummerdamise korraldamine, ei ole põhjendatud ega vajalik. Toimingute nr 34 ja 35 põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 4 tundi 36 minutit, s.o kohtuistungil osalemise ajakulu 2 tundi 36 minutit ning kohtuistungiks ettevalmistumise ja kliendiga nõupidamise ajakulu 2 tundi. Ülejäänud osas on menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olnud kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kokku on seega kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 35 tunni 36 minuti ulatuses. Põhjendatud on ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta). Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud ringkonnakohtus on riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3281 eurot, seega kokku 3981 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja osutanud apellatsiooniastmes tunnitasuga 170 eurot õigusabi 18 tundi 18 minutit, millele lisandub toimiku andmetel istungil osalemine 1 tund. Sellele vastab tasu 3281 eurot. Kõik menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud.
8.2.Vastavalt menetluskulude jaotusele peab kostja kandma hageja menetluskuludest 2%, s.o 98 eurot 30 senti, ning hageja kandma kostja menetluskuludest 98%, s.o 10 529 eurot 12 senti. Kohus tasaarvestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel menetluskulude nõuded ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 10 430 eurot 82 senti. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning määrata kostja menetluskulud kindlaks vastavalt hageja vastuväidetele. Määruskaebuse väidete kohaselt ei saa nõustuda sellega, et kostja menetluskulud on hageja omadest kaks korda suuremad ning et kostja lepinguline esindaja on kulutanud samadele
2-19-2649 menetlustoimingutele rohkem aega. Õiglane on vähendada kostja menetluskulusid hageja menetluskulude suuruseni. Hageja jääb selle juurde, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot on põhjendamatult suur ja seda tuleb vähendada keskmise tunnitasuni. Asi ei olnud väga keerukas. Toiming nr 9 ei ole põhjendatud, sest ei ole usutav, et kostja hakkas hagi ette valmistama samal päeval, kui hageja hagi menetlusse võeti. Toimingu nr 10 puhul ei ole selge, mis hagi koostamist see puudutab, sest kostja koostas
4.märtsil 2019 vastuhagi. Hageja ei pea hüvitama kliendiga toimunud telefoninõupidamiste, büroosiseste nõupidamiste, kohtupraktika analüüsi, kohtutoimiku nummerdamise korraldamise, kliendiga kohtumise ning seoses istungiga kohtu ja kliendiga peetud kirjavahetuse kulusid, s.o toimingutega nr 11, 13, 14, 16–22, 26, 30, 33, 36, 37, 43, 50–52, 55 ja 56 seotud kulusid. Toimingule nr 34, s.o kohtuistungiks ettevalmistumisele, kulunud aeg on ebamõistlikult suur. Toiming nr 38, s.o kohtukõne teeside koostamine, ei ole põhjendatud, sest kohtukõne sisaldas varem esitatud vastuväiteid ja selles ei olnud midagi uut. Toiming nr 54 ei ole põhjendatud, sest ei ole selge, mis seisukoha koostamist on silmas peetud. Toiming nr 57, s.o hageja seisukohtade analüüs, suhtlus kliendiga ja ettevalmistus kohtuistungiks ei ole põhjendatud, sest kostja esindaja oli seisukohti juba varem analüüsinud. Põhjendatud ei ole D. Teplõhhi osutatud õigusabi, sest ta ei esindanud asjas kostjat.
10.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole põhjendanud, et maakohus oleks rikkunud menetlusõigust ja ületanud kaalumispiire. Sisuliselt soovib hageja, et ringkonnakohus teeks uue kaalutlusotsuse, mis ei vasta seadusele. Sel põhjusel ei ole asjakohased hageja väited selle kohta, et mõnele toimingule kulunud aeg on liiga suur. Asjakohatu on hageja väide, et kostja menetluskulud on tema omadest suuremad. Kostja pidi tõendama laiemat asjaolude ringi ja esitama ulatuslikumad põhjendused. Kostja menetlusdokumendid on oluliselt mahukamad. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ole põhjendamatult kõrge. Toimingud nr 9 ja 10 on seotud vastuhagi koostamisega. Kirjed on pealkirjastatud hagi koostamisena, sest kostja ei teadnud veel sel ajal hagi esitamisest hageja poolt. Kohtupraktika analüüs, büroosisesed nõupidamised ning kokkusaamised ja telefoninõupidamised kliendiga on lahutamatu osa esindamisest. Kostja esindajal lasus advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 2 alusel ka ulatuslik teavitamiskohustus. Asi oli faktide poolest mahukas, mh esitati asjas mitu ekspertarvamust ning hageja tugines aina uutele väidetele. Kliendiga suhtlemine oli faktiliste asjaolude kindlakstegemiseks ja tõendamiseks vältimatult vajalik.
2-19-2649 Hageja esitas kostja apellatsiooniastme menetluskuludele 5. oktoobri 2020. a istungil vastuväite üksnes toimingu nr 57 kohta. Ülejäänud toimingud ja nendega seotud kulud on ta heaks kiitnud ega saa neile maakohtu poolt antud hinnangut kahtluse alla seada. Menetluse edasine käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
13.Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja vaidlustab maakohtu määrust kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramise ja hagejalt väljamõistmise osas, täpsemalt kostja lepingulise esindaja toimingutega nr 9–11, 13, 14, 16–22, 26, 30, 33, 34, 36–38, 43, 50–52 ning 54–57 seotud kulude osas. Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nende toimingute osas.
14.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kaalumispiiridest väljunud. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.Kolleegiumil ei ole alust vähendada kostja lepingulise esindaja ajakulu ja kulude suurust hageja lepingulise esindaja ajakulu ja kulude suuruseni. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed (vt ka Riigikohtu 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Maakohus ei ületanud seega kaalumispiire, kui ei lähtunud kostja lepingulise esindaja ajakulu ja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrollimisel hageja lepingulise esindaja ajakulust ja kuludest.
2-19-2649
16.Kostja lepingulise esindaja tasu 170 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, arvestades seda, et kostja lepinguline esindaja on vandeadvokaat ja asi oli tavapärasest keerukam. Pooled vaidlesid eelkõige selle üle, kas pooltevahelise müügilepingu esemeks olnud iseteeninduse autopesula seadmed olid puudustega või mitte, ning selle tõendamiseks esitasid pooled palju tehnilise sisuga tõendeid ja kasutasid ka eriteadmistega isikute abi. Märkida tuleb, et Riigikohus on vandeadvokaadi puhul pidanud põhjendatud tunnitasuks ka 200 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4).
17.Kolleegiumil ei ole alust arvata, et kostja lepinguline esindaja ei oleks toiminguid nr 9, 10 ja 54 tegelikkuses teinud. Kostja on selgitanud, et toimingute nr 9 ja 10 kirjelduses on „vastuhagi“ asemel märgitud „hagi“, sest kostja ei teadnud nende toimingute tegemise ajal, et hageja on kohtule esitanud hagi. See nähtub ka toimiku materjalidest ja kohtute infosüsteemist. Arvetades, et kostjal oli hagejale etteheiteid ja ta taganes poolte vahel sõlmitud müügilepingust juba enne kohtumenetlust, kasutades selleks ka õigusabi, on usutav, et kostja asus hagi koostama sõltumata hageja hagist. Samuti on kolleegiumile arusaadav, et toiming nr 54 käib kostja 24. septembri 2020. a seisukoha koostamise kohta, sest sellele järgnevad 23. ja
24.septembri 2020. a toimingud on seisukoha täiendamine ja esitamine. Muid vastuväiteid ei ole hageja toimingutele nr 9, 10 ja 54 esitanud.
18.Hageja arvates ei ole kostja lepingulise esindaja vandeadvokaadi V. Šipilovi kolleegi D. Teplõhhi toimingud põhjendatud, kuivõrd ta ei osalenud asjas kostja lepingulise esindajana. Kolleegium on sellega nõus, kuid märgib järgmist. Kostja 2. juuli 2019. a menetluskulude nimekirja järgi tegi D. Teplõhh toimingud nr 18, 20 ja 21 ning nende ajakulu on kokku 48 minutit. Kuivõrd V. Šipilovi büroosiseste nõupidamiste kirjetele ja kliendiga telefoninõupidamisele vastavad D. Teplõhhi sama kuupäevaga büroosisesed nõupidamised ja telefoninõupidamine kliendiga, on võimalik aru saada, et V. Šipilov on pidanud nõu D. Teplõhhiga ja nad on helistanud koos kliendile, st sisuliselt on menetluskulude nimekirjas kajastatud samu toiminguid topelt. Samas on maakohus vähendanud toimingute nr 17–22 ajakulu kokku 1 tund 30 minutit, jättes täpsemalt eristamata, milliste toimingute ajakulu ta vähendab. Kolleegium kõrvaldab selle vea ja leiab kõigi nende toimingute sisu arvestades, et vähendatud ajakulu puudutab täielikult D. Teplõhhi dubleerivaid toiminguid nr 18, 20 ja 21, ning osaliselt toiminguid nr 17, 19 ja 22. Toimingu nr 17 põhjendatud ajakuluks loeb kolleegium 1 tunni 18 minuti asemel 1 tunni, toimingu nr 19 põhjendatud ajakuluks 18 minuti asemel 12 minutit ning toimingu nr 22 põhjendatud ajakuluks 36 minuti asemel 18 minutit. Toimingu nr 22 puhul arvestab kolleegium mh sellega, et osa sellest kulus vastuväite koostamisele hageja 19. märtsi 2019. a tähtaja pikendamise taotlusele, kuid maakohus rahuldas selle taotluse osaliselt. Selliselt kujunebki toimingute nr 17–22 põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund 30 minutit.
19.Kliendiga suhtlemine (nii telefoni, e-kirja kui ka kliendiga kohtumise teel), büroosisesed nõupidamised, kohtupraktika analüüs ja kohtuga suhtlemine, s.o toimingud nr 11, 13, 14, 16, 17, 19, 22, 26, 30, 36, 37, 43, 50–52, 55 ja 56, on osa kliendi esindamisest. Neid toiminguid ei saa menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamata jätta ainuüksi põhjusel, et osa neist ei kajastu ega saagi kajastuda toimikus, kuid oluline on see, et need toimingud toimuksid mõistlikus ajamahus. Hageja on soovinud jätta need toimingud tervikuna arvestamata, kuid ei ole vastu vaielnud nende ajakulule. Samas ei nähtu asja materjalidest, et nendele toimingutele kulunud aeg oleks selgelt ülemäärane. Seejuures on maakohus osade nende toimingute ajakulu juba vähendanud ning mitmel juhul moodustab hageja etteheidetud tegevus üksnes osa kostja lepingulise esindaja toimingust. Toiminguga nr 33, s.o kohtutoimiku nummerdamisega, seotud kulu jättis maakohus juba arvestamata.
2-19-2649
20.Toimingute nr 34, 38 ja 57 osas heidab hageja ette ülemäärast ajakulu, kuid taaskord üksnes osade nende toimingute alla kuuluvate tegevuste osas. Arvestades kõiki nende toimingute alla kuuluvaid tegevusi, sh nendes märgitud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole kolleegiumil alust heita maakohtule ette kaalumispiiridest väljumist nende ajakulu hindamisel. Kolleegium ei saa ümber hinnata maakohtus põhjendatuks loetud lepingulise esindaja (aja)kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus toimingule vähem aega. Lisaks jääb arusaamatuks hageja väide, et kostja lepinguline esindaja oli toimingus nr 57 silmas peetud hageja 1. oktoobri 2020. a seisukohta juba varem analüüsinud, kuivõrd see ei kajastu ühegi teise kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingu all.
21.Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
22.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.