Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
5. november 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-516
Tsiviilasi
AS-i AUTOTRANS-NARVA hagi OÜ SAAVUTUS vastu võlgnevuse saamiseks 3405,66 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i AUTOTRANS-NARVA apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus Apellant: AS AUTOTRANS-NARVA (hageja), rk 10228661; esindaja Igor Sumarok
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja: OÜ SAAVUTUS (kostja), rk 10548319; esindaja advokaat Deniss Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus.
3.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.AS AUTOTRANS-NARVA (hageja) esitas 11. jaanuaril 2019 hagi OÜ SAAVUTUS (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 3405,66 eurot. Hageja on kinnistu asukohaga Elektrijaama tee 61, Narva (katastrinumber 51106:001:0088), omanik. Kostja on kinnistute asukohaga Elektrijaama tee 61b, Narva (katastrinumber 51106:001:0090) ja Elektrijaama tee 61d, Narva (katastrinumber 51106:001:0092) omanik. Kostjale kuuluvate kinnistute üldpind on 2897 m2. Kostja omandis olevad kinnistuid ümbritseb hageja kinnistu. Hageja korraldab sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamist ja ärajuhtimist veekogusse ning vastavate laborikatsete läbiviimist. Nimetatud tegevuse korraldamisel kannab hageja ka kostja eest kulusid. Seega on kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimisel ja puhastamisel tegemist käsundita asjaajamisega kostja huvides ning nimetatud tegevuse korraldamata jätmisel jääks õigeaegselt täitmata kostja seadusest, sh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS), tulenev kohustus. Seega peab kostja hüvitama hagejale kulud. Hageja on tasu arvestamisel lähtunud AS-i Narva Vesi kehtestatud hindadest. Kostja kinnistutelt ärajuhitava ja puhastatava sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee maht on arvestuslikult 1825,11 m3 aastas (2897 m2 x 0,63m3). Kostja on kohustatud hagejale 2016, 2017, 2018. aasta eest tasuma 3405,66 eurot (summa koos käibemaksuga 1825,11 m3 x 0,622 eurot/m3 KM-ga x 3).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et ta puhastab ja juhib ära kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživett ning muud pinnase- ja pinnavett. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ei ole lepingust või seadusest tulenevat sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamise ja ärajuhtimise kohustust. Samuti ei ole hageja tõendanud oma kulusid, mis on seotud kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamise ja ärajuhtimisega. Hageja ei ole tõendanud rahalise nõude suurust. Sademevesi aurustub ning imbub pinnasesse, kuna kostja kinnistul asuvad ainult sademevee kontrollkaevud, kuid ei ole ühtegi kaevu sademevee kogumiseks või ärajuhtimiseks. Hageja vee erikasutusloaga lubatud kogused ning hageja välja toodud vee kogused ei ole kooskõlas. Tõendina esitatud vee erikasutusloa pinnalt saab järeldada, et hageja ei saa sademevett koguses 1825,11 m3 aastas kostja kinnistutelt Elektrijaama tee 61b, Narva, ja
Elektrijaama tee 61d, Narva, puhastada ja veekogusse ära juhtida. Vee erikasutusloaga on lubatud heitvett juhtida üldmahus 368 m3. Lisaks märgib kostja, et vee erikasutuloa olemasolu ei tähenda veel seda, et hageja puhastab ja kogub kostja kinnistult vett. Ei ole kohane kohaldada AS-i Narva Vesi hinnakirja. AS Narva Vesi teeb seoses teenuse pakkumisega investeeringuid ja kulusid (tööjõud, kemikaalid, tehnika jms), samuti soovib oma ettevõtlusest saada kasumit. Hageja selliseid investeeringuid ei tee. Samuti ei saa hageja sademevee puhastamisest ja ärajuhtimise eest tasu.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 9. aprilli 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus sedastas, et hageja on viidanud, et tema nõude aluseks on VÕS § 1018 jj. Kostja esitas dokumentaalse tõendina asjatundja arvamuse (dtl 139 jj). Asjatundja on analüüsinud aadressidel Elektrijaama tee 61, Elektrijaama tee 61a, Elektrijaama tee 61b ning Elektrijaama tee 61d, Narva asuvate kinnistute veevarustuse, kanalisatsioonisüsteemi ning sademevee ärajuhtimise süsteemi (dtl 141) ning kinnistutel asuvaid kanalisatsioonikaeve (kontrollkaeve ja sademevee kogumise kaeve). Asjatundja on jõudnud järeldusele, et kostja kinnistul asuvad kaevud on kontrollkaevud (pilt nr 6, dtl 144; pilt nr 8, dtl 145; pilt nr 13, dtl 147; pilt nr 14, dtl 147; pilt nr 15, dtl 148; pilt nr 26, dtl 153; pilt nr 27, dtl 154; pilt nr 28, dtl 154; pilt nr 29, dtl 155), kaevud asuvad üle maapinna (pilt nr 13, dtl 147; pilt nr 14, dtl 147; pilt nr 15, dtl 148, pilt nr 26, dtl 153; pilt nr 27, dtl 154; pilt nr 28, dtl 154; pilt nr 29, dtl 155), kaevud on täidetud prahiga (pilt nr 15, dtl 148). Asjatundja tuvastas ka seda, et kostjale kuuluvatelt kinnistutelt ei voola sademevesi pildil nr 23 hageja kinnistul olevasse kaevu, kuna tegemist on kostja kinnistutega võrreldes kõrgemal oleva kaevuga (dtl 158). Asjatundja on tuvastanud, et kinnistult Elektrijaama 61b voolab sademevesi kinnistu põhja poolele kokku, kuid sealt edasi ei voola, kuna vee voolamist takistavad betoontalad ja ehitised, lisaks jookseb vesi Elektrijaama tee 61 lõuna poolele kokku, kus vesi aurab looduslikul viisil ära (dtl 159). Kinnistult Elektrijaama tee 61d aurab sademevesi ära looduslikul viisil (dtl 160). Asjatundja hinnangu kohaselt ei kasutata Elektrijaama tee 61b ja 61d, kinnistutelt sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks ning puhastamiseks Elektrijaama tee 61 ning Elektrijaama tee 61a sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi (dtl 160). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis nimetatud asjatundja arvamuses kajastatu ümber lükkaks, seega on tõendatud, et hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja huvides – hageja tegevus ei soodusta kostjat. Arvestades nimetatud asjaolu, puudub kohtul vajadus analüüsida muid käsundita asjaajamise õigussuhte eeldusi ega ka hageja poolt esitatud tasunõuet.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub asja juurde võtta tõendi, mille jättis maakohus ebaõigesti vastu võtmata.
Maakohus jättis 10. märtsi 2020 suulise määrusega ebaõigesti vastu võtmata hageja
27.veebruaril 2020 esitatud tõendi (Ehituskonsult Grupp OÜ arvamus, töö nr 222). Tõend on esitatud tähtaegselt, seda võis esitada TsMS § 329 lõike 1 alusel kuni eelmenetluse lõppemiseni. Isegi juhul, kui eeldada, et uus tõend ei ole esitatud tähtaegselt, siis võttes arvesse käimasoleva asja isepärasust ja keerukust ning seda, et uue tõendi menetlusse võtmine ei põhjusta menetluse lahendamise venitamist, pidi maakohus hageja esitatud uue tõendi võtma vastu TsMS § 331 lg 1 alusel ning uurima seda. Tõend tõendab hagiavalduses toodud nõudeid ning pöörab ümber kostja esitatud asjatundja arvamuses toodud väiteid. Tõendi vastuvõtmisel oleks maakohus pidanud tegema teistpidise lahendi. Maakohus andis hagejale tähtaja ekspertiisitasu ettemakse tegemiseks, kuid jättis ekspertiisi määramata, kuna hageja ei tasunud ekspertiisitasu. Pärast seda esitas hageja tõendina uue tõendi, mille oleks maakohus pidanud vastu võtma. Hageja esitas maakohtu 10. märtsi 2020 suulise määruse peale vastuväite, mille jättis maakohus rahuldamata. Maakohus rikkus TsMS § 436 lõiget 1, kuna ei põhjendanud otsust piisavalt ning jättis ebaõigesti tõendi vastu võtmata. Samuti ei ole maakohus hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Kuna maakohus viis eelmenetluse läbi oluliste puudustega ning neid puudusi ei ole menetlusökonoomia tõttu otstarbekas ringkonnakohtumenetluses kõrvaldama asuda, siis tuleb asi saata täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 657 lg 2). Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
7.Asja materjalidest nähtub, et hageja esitas 15.03.2019 maakohtule asjatundja venekeelse arvamuse koos tõlkega ning vee kogumise tehnoloogilise skeemi (tl 79-81). Maakohus rahuldas hageja taotluse 22.03.2019 kohtuistungil ja võttis nimetatud tõendid asja juurde (lk 85). Kostja esitas taotluse paludes kohtul kohustada hagejat esitama vandetõlgi tõlke. Maakohus rahuldas 15.04.2019 kostja taotluse ja kohustas hagejat esitama asjatundja arvamuse vandetõlgi poolt koostatud tõlke 2.05.2019 (lk 107). Hageja taotles tähtaja pikendamist ning esitas kaks erinevat tõlget, kuid mitte vandetõlgi koostatud ning maakohus jättis 12.07.2019 määrusega asjatundja arvamuse tähelepanuta (lk 145). Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 33 ei kohusta kohut nõudma vandetõlgi tõlget, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse niisuguse kvalifitseeritud tõlke nõudmisel, seega on tegemist diskretsiooniotsusega. Arvestades asjatundja arvamuse sisu ja pikkust ei olnud ringkonnakohtu arvates vandetõlke nõudmine hädavajalik. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis hageja esitatud vee kogumise tehnoloogilise skeemi asja juurde, seega pidi kohus seda otsust tehes hindama. Kohtuotsuses kohus nimetatud tõendit ei hinnanud.
8.Maakohus määras pooltele korduvalt eelmenetluses tõendite ja asjaolude esitamiseks tähtaegu. Hagejal oli raskusi tähtaegadest kinnipidamisega ning ebamõistlikult kaua arutati ekspertiisi määramisega seonduvat.
Viimase tähtaja määras maakohus 24.01.2020 määrusega. Määruses on eksitav vastuolu määruse resolutsiooni p-i 2 kohaselt on tõendite ja seisukohtade esitamise tähtaeg 14.02.2020, kuid määruse viimase lause kohaselt oli pooltel kohustus esitada istungiks kõik võimalikud tõendid ja seisukohad (II kd lk 4). Maakohus määras eelistungi ajaks 10.03.2020. Hageja esitas 27.02.2020 uue tõendina asjatundja arvamuse. Maakohus keeldus 10.03.2020 eelistungil hageja tõendit asja juurde võtmast põhjusel, et see esitati hilinemisega. Hageja esitas istungil vastuväite kohtu tegevusele, märkides, et tõend esitati enne eelistungit ja selle juurdevõtmine ei venitaks menetlust. Kohus jättis vastuväite rahuldamata ja küsis poolte seisukohta eelmenetluse lõpetamise võimalikkuse kohta (II kd lk 33 pöördel). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis eelistungil põhjendamatult hageja esitatud asjatundja arvamuse hilinemise tõttu asja juurde võtmata. Maakohtu 24.01.2020 määruse resolutsioon ja põhjendav osa olid tähtaegade osas erinevad ning kuna asjas toimus 10.03.2020 eelistung, siis oli hageja poolt 27.02.2020 tõendi esitamine määruse põhjenduste järgi tähtaegne. Samuti saab TsMS § 329 lg 2 järgi lugeda hageja esitatud asjatundja arvamuse õigeaegselt esitatuks, kuna see esitati enne eelistungit selliselt, et selle sai teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit. Ringkonnakohus märgib, et kuigi eelmenetlus venis maakohtus erinevatel põhjustel, eelkõige ekspertiisi määramisega tekkinud probleemide tõttu, mis päädis hageja poolt ekspertiisi tasu ettemaksu tegemata jätmisega, siis ei õigustanud see hageja esitatud asjatundja arvamuse kui tõendi asja juurde võtmisest keeldumist hilinemise tõttu.
9.Kuna maakohus lahendas asja ühe poole tõendite alusel ning jättis hageja esitatud skeemi põhjendamatult hindamata, esmase asjatundja arvamuse kõrvaldas vandetõlgi tõlke puudumise tõttu menetlusest ning viimati esitatud asjatundja arvamust keeldus hilinemise tõttu asja juurde võtmast, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, millised tõendid on asja juurde võetud ja anda pooltele võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Kuna asjas on esitatud kaks erineva sisu ja järeldusega asjatundja arvamust, siis tuleb kohtul esitatud tõendeid sisuliselt hinnata. Vajadusel saab kohus koos asjatundjatega korraldada vaatluse.
10.Ringkonnakohus palub pooltel kaaluda kompromissi sõlmimist, mis arvestades menetlusele seni kulunud aega ja poolte õigustatud huve, oleks mõlemale poolele parem lahendus, kui uus eelmenetlus maakohtus ja sellega paratamatult seonduvad aja- ja menetluskulud.
11.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tervikuna, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.