Aktsiaseltsi AUTOTRANS-NARVA hagi SAAVUTUS vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6920,82 eurot
Osaühingu
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. aprilli 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2023
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA (registrikood 10228661), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja (kostja): Osaühing SAAVUTUS (registrikood 10548319), lepinguline esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 10. aprilli 2023 otsus muutmata ja Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA (hageja) esitas 11. jaanuaril 2019 Viru Maakohtule hagiavalduse Osaühingu SAAVUTUS (kostja) vastu perioodil 2016-2018 tekkinud võla 3405,66 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnisasja Elektrijaama tee 61, Narva omanik. Kostja on kinnisasjade asukohaga Elektrijaama tee 61b ja Elektrijaama tee 61d, Narva omanik. Kostjale kuuluvate kinnistute üldpind moodustab 2897 m2 ja need kinnistud asuvad hageja omandis oleva kinnistu piires. Kostja korraldab hageja sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamist ja ärajuhtimist veekogusse ning vastavate laborikatsete läbiviimist. Vastava tegevuse teostamiseks on hagejal Keskkonnaameti erikasutusluba nr L.VV/330094. Nimetatud tegevuse korraldamisel kannab hageja ka kostja eest kulusid. Seega on kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja veekogusse ärajuhtimisel ja puhastamisel tegemist käsundita asjaajamisega kostja huvides ning selle korraldamata jätmisel jääks õigeaegselt täitmata kostja seadusest, sh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS) tulenev kohustus. Kuna hageja korraldab kostjale sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee veekogusse ärajuhtimist ja puhastamist, siis peab kostja hüvitama hagejale viimase poolt kantud kulud. Hageja on tasu arvestamisel lähtunud Narva linna vee-ettevõtja AS Narva Vesi kehtestatud hindadest. Kostja kinnistutelt ärajuhitava ja puhastatava sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee maht on arvestuslikult 1825,11 m3 aastas (2897 m2 × 0,63 m3). Kostja on kohustatud hagejale 2016, 2017, 2018. aasta eest tasuma 3405,66 eurot (1825,11 m3 × 0,622 eurot/m3 käibemaksuga × 3 aastat). Kostja ei ole nõuet kohtuväliselt täitnud. Vee erikasutusloas märgitud kogus puudutab ainult heitvee lubatud väljalaskeid, mis ei ole sama, mis on sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Kui hageja poleks kostjale teenust osutanud, siis oleks kostja olnud kohustatud teenuse tellima kolmandalt isikult (nt AS-ilt Narva Vesi). Kostja säästab hageja abil, kuna ta ei pea kolmandatele isikutele vastavaid makseid tegema. Kuna kostja kinnistut ümbritseb hageja kinnistu, siis ei saa vesi kuhugi mujale voolata kui hageja kanalisatsioonisüsteemi. Hageja ei ole ka teenuse osutamist saanud katkestada, kuna see kahjustaks kostjat. Hageja kulud ei koosne mitte ainult jooksvatest kuludest, aga ka tehtud investeeringust.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja leidis, et tõendina esitatud vee erikasutusloast saab järeldada, et hageja ei saa sademevett koguses 1825,11 m3 aastas kostja kinnistutelt Elektrijaama tee 61b, Narva ja Elektrijaama tee 61d, Narva puhastada ja veekogusse juhtida. Vee erikasutusloaga on lubatud heitvett juhtida üldmahus 368 m3. Hageja vee erikasutusloaga lubatud kogused ning hageja poolt välja toodud vee kogused ei ole kooskõlas. Vee erikasutuloa olemasolu ei tähenda veel seda, et hageja puhastab ja kogub kostja kinnistult vett. AS Narva Vesi hinnakirja kohaldamine ei ole põhjendatud. AS Narva Vesi teeb seoses teenuse pakkumisega investeeringuid ja kulusid. Hageja ei ole tõendanud, et ta puhastab ja juhib ära kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživett ning muud pinnase- ja pinnavett. Samuti ei ole kostja põhistanud ega tõendanud oma kulusid, mis on seotud kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamise ja ärajuhtimisega. Kanalisatsioonisüsteem ei tööta. Sademevesi imbub maa sisse. Veevarustuse süsteemi kostja kinnistul ei ole. Kogu plats ei ole betoneeritud, osaliselt on territooriumil roheala. Asja uuel läbivaatamisel kostja leidis, et vaidlust ei ole, et kanalisatsioon on olemas ja töötab. Tähtsust omab asjaolu, kust vesi voolab. Kui kalle puudub, siis ei saa vesi voolata jäätmejaama. On tuvastatud, et ühe kinnistu kalle on kanali poole, mitte kaevu poole. Kostja kinnistutel puudub kalle sademevee vastuvõtuks. Vaatlus tõendab asjaolusid, millele viitas kostja esitatud asjatundja arvamus - süsteem töötab ainult hageja territooriumil.
3.Maakohus jättis 9. aprilli 2020 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja huvides, st hageja tegevus ei soodusta kostjat.
4.Hageja esitas maakohtu 9. aprilli 2020 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu 9. aprilli 2020 otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
6.Hageja suurendas asja uuel läbivaatamisel nõuet kostja vastu 3515,16 euro võrra perioodil 2019 - 2021 kostja omandis olevatelt kinnistutelt ärajuhitava ja puhastatava sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eest. Hageja lõplikuks nõudeks jäi perioodi 2016 2021 eest kokku 6920,82 eurot (sh käibemaks).
MAAKOHTU LAHEND ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1018 jj (käsundita asjaajamine). Maakohus analüüsis kõigepealt, kas hageja tegi midagi kostja kasuks, st ajas kostja asja. Pooled vaidlevad, kuidas toimub kostja kinnistul sademevee ärajuhtimine. Hageja leiab, et selleks on kasutuses hagejale kuuluv kanalisatsioonisüsteem. Kostja leiab, et sademevesi aurustub ning imbub pinnasesse, kuna kostja kinnistul asuvad ainult sademevee kontrollkaevud, kuid ei ole ühtegi kaevu sademevee kogumiseks või ärajuhtimiseks. Kostja ei vaidle vastu, et Elektrijaama tee 61b ja Elektrijaama tee 61d territooriumitel puudub sademevee ärajuhtimise süsteem. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on tuvastatud kõigi kolme asjatundja (Vitali Kanevski, Roman Issakov ja Viktor Naidjonov) arvamusega.
Kostja on seisukohal, et tema kinnistult vesi hageja kinnistule ei jõua. Maakohus leidis, et dokumentaalse tõendina esitatud Vitali Kanevski arvamusest ei tulene vastust küsimusele, kas kostja kinnistul tekib vesi, mis valgub hageja kinnistul asuvatesse kaevudesse. Seega ei ole vaidluse seisukohalt Vitali Kanevski asjatundja arvamus oluline muus osas kui see, et asjatundja kinnitab, et Elektrijaama tee 61b ja Elektrijaama tee 61d territooriumitel puudub sademevee ärajuhtimise süsteem, mida kostja ka ei vaidlusta. Roman Issakov on oma arvamuses andnud hinnangulise seisukoha, et hageja kinnistul asuv süsteem on kõlblik sademevee ärajuhtimiseks kinnistutelt asukohaga Elektrijaama tee 61b ja Elektrijaama tee 61d ja tõenäoliselt satuvad sademeveed hageja süsteemi, kuid seda ei olnud võimalik ülevaatuse käigus tõendada ega ümber lükata (dtl 380). Roman Issakovi asjatundja arvamuse lisaks on mitmed fotod, kus on kirjeldatud pinnase langud, mille osas ei ole asjatundja esitanud täiendavaid selgitusi. Roman Issakovi arvamuse lisaks oleval fotol 4 (dtl 384) on asjatundja tuvastanud, et kostja kinnistult on kalle hageja kinnistu poole. Maakohus tuvastas vaatluse käigus, et Elektrijaama 61d kinnistu piir on umbes üks meeter kinnistul asuvast hoonest (dtl 540, 547) ning kohus ei tuvastanud kallet (dtl 550). Kuid isegi kui seal oleks mingi kalle, mida ei ole võimalik silmaga näha (kohtul puudusid muud abivahendid ning pooled asjatundjaid vaatlusele ei kaasanud), siis kinnistu on nii väike ja kogu ulatuses asfalteeritud ja seal ei asu ühtegi kaevu, kuhu vesi saaks valguda. Seega ei tuvastanud kohus, et Elektrijaama 61d kinnistult oleks võimalik vee valgumine hageja sademevee kogumise süsteemi (dtl 558). Roman Issakovi arvamuse lisaks oleval fotol 5 (dtl 384) on asjatundja tuvastanud, et kostja kinnistult (Elektrijaama 61b) on kalle hageja kinnistu poole. Maakohus on videol 4 (dtl 555) filminud, kuidas kostja kinnistul on veelombid ning kaeve ei ole ja vesi on kostja kinnistul. Lisaks on kinnistu piiril takistus, mis ei võimalda veel edasi liikuda. Seega ei tuvastanud maakohus, et Elektrijaama 61b kinnistult oleks võimalik vee valgumine hageja sademevee kogumise süsteemi. Roman Issakovi arvamuse lisaks oleval fotol 6 (dtl 385) on asjatundja tuvastanud, et hageja kinnistu poole on kalle. Maakohus on videol 9 (dtl 561) sama kohta filminud, kuid ei tuvastanud hageja kinnistul kaeve, kuhu saaks vesi valguda. Küll on maakohus tuvastanud teatava kalde (dtl 552). Viktor Naidjonov on oma arvamuses leidnud, et sinna võib vesi joosta, kuid sealt aurab vesi ära looduslikul teel (dtl 159). Roman Issakovi arvamus ei välista Viktor Naidjonovi sellist seisukohta, kuna ka tema jaatab, et kõikidelt kinnistutelt võib vesi aurustuda ka loomulikul teel (dtl 380). Roman Issakovi arvamuse lisaks on mitmeid kaevude pilte (dtl 385 jj), kuid need pildid ei tõenda veel seda, et hageja kinnistul asuvasse sademete kogumise süsteemi jõuaks kostja kinnistult vesi. Ka kohus nägi vaatluse käigus mitut kaevu (dtl 545, 546, 549, 551, 553, 554, 555, 556, 557) ja voolavat vett, kuid kuidagi ei olnud tõsikindlalt võimalik veenduda, et voolav vesi tuleb ka kostjale kuuluvalt kinnistult. Kuna kohus ei tuvastanud, et vesi saaks valguda kostja kinnistult hageja kinnistule ning Viktor Naidjonovi arvamuses on tuvastatud, et kostja kinnistutel ei asu ühtegi kaevu sademevee kogumiseks ega ärajuhtimiseks (dtl 139), siis nõustus maakohus asjatundja Viktor Naidjonovi hinnanguga, et Elektrijaama tee 61b ja Elektrijaama tee 61d, Narva kinnistutelt sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks ning puhastamiseks ei kasutata Elektrijaama tee 61 ning Elektrijaama tee 61a sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi (dtl 160). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis nimetatud asjatundja arvamuses kajastatu ümber lükkaks. Maakohus leidis, et hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja huvides – hageja tegevus ei soodusta kostjat, kuna puudub kostjat soodustav hageja tegevus.
Arvestades eeltoodut, puudub kohtul vajadus analüüsida muid käsundita asjaajamise õigussuhte eeldusi ja ka hageja poolt esitatud tasunõuet. Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja hüvanguks, siis puudub vajadus analüüsida ka võimalikke muid lepinguväliseid õigussuhteid. Eeltoodule tuginedes jättis maakohus hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga vee kogumise tehnoloogilisele skeemile (dtl 116), et tegemist on vana plaaniga, mis ei anna ülevaadet tegelikust olukorrast. Puuduvad tõendid selle kohta, et skeemis märgitud sademevee trassid oleksid ümberehitatud või lammutatud. Seega tõendab skeem trasside olemasolu. Ringkonnakohus on kohustanud maakohut viidatud skeemi hindama. Skeemi hindamata jätmine tõi kaasa tõenditega vastuolus oleva otsuse. Maakohus kasutas valikuliselt asjatundjate arvamustes toodud seisukohti ja jättis seejuures oma järeldused põhjendamata. Maakohus jättis tähelepanuta üldtuntud fakti, et kinnistul sademevee eemaldamise süsteemi puudumine võib põhjustada mitmeid probleeme, eriti suurema vihma puhul, kus sademevee hulk on oluliselt suurem. Kui sademevee äravoolusüsteem puudub või on ebapiisav, võib vihmavesi põhjustada üleujutusi, hallitusi, putukate paljunemist ja keskkonnaohte. Seetõttu on oluline, et tööstuskinnistu omanikud investeeriksid piisavalt sademevee äravoolusüsteemi väljatöötamiseks ja hooldamiseks. Kostja ei ole kordagi väitnud, et tema kinnisasi oleks olnud üle ujutatud. Järelikult hageja kinnistutel asuv sademevee eemaldamise süsteem töötab. Maakohus jättis need järeldused tegemata. Asjaolu, et Roman Issakovi arvamus ei välista Viktor Naidjonovi seisukohta, et kõikidelt kinnistutelt võib vesi aurustuda ka loomulikul teel, ei tähenda, et ei toimu kostja kinnistult ei kogune sademevesi hageja kinnistul asuvasse süsteemi. Igasugune vesi aurustub ning teatud vee kogus aurustub enne seda, kui see satub hageja kinnistu sademevee ärajuhtimise süsteemi. Samuti on ilmne, et sademevesi satub kostja kinnistu erinevatesse kohtadesse, sh sinna, kust sademevee voolamine hageja kinnistule on füüsiliselt võimatu. Nii asjatundjate kui ka kohtu poolt hiljem korraldatud vaatluse ajal ei võimaldanud ilmastikutingimused sademevee mahtu ega suunda kindlaks teha. Samas kinnitavad asjatundja Roman Issakovi esitatud fotod, et kostja kinnistult on kalle hageja kinnistu poole, millest hageja järeldab, et sademevesi voolab kostja kinnistult hageja kinnistule ja sealt sademevee ärajuhtimise süsteemi. Kohtu videotelt ei saa kindlaks teha, kas kostja kinnistult on kalle hageja kinnistu poole või mitte, mistõttu ei saa kohtu videod olla usaldusväärseks tõendiks otsuse tegemisel. Kuna maakohus leidis, et asjatundjate arvamused on hinnangulised, pidanuks maakohus korraldama sõltumatu ekspertiisi. Kostja leiab, et on ilmselge, et kinnistute sademevee kogumise ja eemaldamise süsteem on ühendatud ning hageja seadmete kaudu kostja sademevesi puhastatakse ja eemaldatakse. Maakohus ei ole selgitanud välja, kuidas on võimalik tööstuskinnistul toimida ilma korras oleva sademevee eemaldamise süsteemita.
9.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Kostja ei nõustu hageja etteheitega maakohtule vee kogumise tehnoloogilise skeemi hindamisega seoses. Maakohus ei ole tuvastanud, et trassid puuduvad. Maakohus leidis, et skeemi on analüüsinud asjatundjad oma arvamustes ja maakohus ei andnud seega skeemile eraldisesivat hinnangut. Maakohtu järeldust, et skeem ei anna ülevaadet tegelikust olukorrast, kinnitab asjatundja Viktor Naidjonovi arvamus, mille kohaselt asuvad mõned kaevud maapinnast kõrgemal ja mõned kaevud on täidetud prahiga. Maakohus hindas asjatundjate arvamusi, mis viitasid skeemile. Seega hindas maakohus skeemi asjatundjate arvamustele hinnangu andmise kaudu. Hageja viitab võimalikule üleujutusele ja sellest tingitud võimalikele probleemidele esmakordselt apellatsioonimenetluses. Hageja ei ole selgitanud, kuidas need seonduvad vaidluse esemega. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, miks pidi maakohus leidma põhjusliku seose kostja kinnistul üleujutuste puudumise ja hageja sademevee eemaldamise süsteemi töötamise vahel. Hageja viitab ka sellele esimest korda apellatsioonkaebuses. Maakohus korraldas vaatluse kohe pärast vihma lõppu. Maakohus lükkas korduvalt vaatlust edasi, kuna oodati vihma. Maakohus selgitas määruses, et pooled võivad kaasata vaatlusele oma asjatundjad, kellele saaks kohapeal esitada küsimusi ja kes saaksid selgitada oma järeldusi. Pooled vaatlusele asjatundjaid ei kaasanud. Ekspertiisi korraldamise taotlus tulnuks esitada hagejal endal. Seega ei ole ekspertiisi korraldamata jätmine etteheidetav maakohtule. Maakohus ei pidanud hageja asemel leidma põhjendusi, kuidas saab tööstuskinnistu toimida ilma sademevee eemaldamise süsteemita.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning menetluskulud ringkonnakohtus jäävad hageja kanda.
11.Hagi on esitatud 7. jaanuaril 2019 käsundita asjaajamise sätete alusel (VÕS § 1018). Hageja väitel oli ta kuni 1. juulini 2023 kehtinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 7 lg 5 (hageja viitab ekslikult lg-le 1) tähenduses vee-ettevõtja kohustusi täitvaks isikuks, tal on vee erikasutusluba ning ta korraldab sademe- ja drenaazivee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamist ja ärajuhtimist veekogusse ja vastavate laborikatsete läbiviimist kostja kinnistutelt ning soovib sellega seotud perioodil 2016-2021 tekkinud kulude hüvitamist kostjalt. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ta täidab ÜVVKS (alates 1. juulist 2023 kehtivas redaktsioonis) § 33 järgi vee-ettevõtja kohustusi enda ja kostja territooriumil. ÜVVKS § 33 lg 1 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud tagama tarbijale sademevee vastuvõtmise ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kavas ning ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud tingimustel ja korras. Kostja vaidleb hagile vastu ja väidab, et vastav sademevee kogumise süsteem ei ole töökorras, sademevesi kostja kinnistutelt kas aurustub või imbub pinnasesse ning hageja ei ole tõendanud hagejat soodustava tegevusega kulutuste tekkimist, mis saab olla VÕS § 1023 lg 1 alusel hageja tasunõude aluseks.
12.Asjas ei ole vaidluse all, et hageja ja kostja kinnistutele aadressitel Elektrijaama tee 61, Elektrijaama tee 61 b, Elektrijaama tee 61c Narvas on rajatud ühine sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise süsteem. Süsteem on rajatud aastakümneid tagasi, sest varasem dateering vee kogumise tehnoloogisel skeemil on aastast 1977 (II kd lk 79). Riigikohus on
leidnud, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste lepinguta tarbimisel on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu (vt Riigikohtu 30. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-08 p 15). Kuivõrd kostja väidab, et ta hageja teenust sademevee ärajuhtimise osas ei tarbi (hageja ei soodusta kostjat), on maakohus põhjendatult kõigepealt hinnanud, kas hageja ajas kostja asja, st tegi midagi kostja kasuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga asjaoludele ja tõenditele (otsuse p-d 29-37), et asjas ei ole leidnud tuvastamist hageja kinnistul asuva sademevee kogumise süsteemi kasutamine kostja huvides, st vee valgumine hageja sademevee kogumise süsteemi. Hageja tegevus ei soodusta kostjat. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, sh hinnanguga tõenditele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid oma otsuses korrata (TsMS § 654 lg 6). Seetõttu puudus maakohtul vajadus käsitleda teisi käsundita asjaajamise õigussuhte eeldusi, sh hageja nõutava tasu suurust ja selle tõendatust.
13.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole otsuse tegemisel materiaalõigus- ja menetlusnorme rikkunud ja on asjas kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud. Ringkonnakohus nõustub, et vee kogumise tehnoloogiline skeem tõendab trasside olemasolu. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et skeemi peab kohtule selgitama spetsialist. Maakohus ongi hinnanud skeemi tõendina koosmõjus asjatundjate arvamustega, asjatundjad on skeemiga arvamuse andmisel arvestanud. Asjaolu, et vee kogumise tehnoloogilisel skeemil näidatud süsteem oli mõeldud kogu territooriumi, st ka praeguste kostjale kuuluvate kinnistute, teenindamiseks, vaidluse all ei ole, kuid skeem dokumendina ei tõenda perioodil 2016 – 2021 sademevee valgumist kostja kinnistutelt rajatud süsteemi ja hageja väidetavaid tegevusi kostja kasuks. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et kinnistul sademevee äravoolusüsteemi puudumine tekitab kostjale kuuluvatel kinnistutel mitmeid probleeme, sh üleujutusi. Maakohus korraldas asjas vaatluse pärast vihma, kuid tuvastas üksnes vee voolamise kinnistul, sademevee äravoolu või kogumise kaeve kostja kinnistutel ei ole ja vesi koguneb asfaltiaukudesse. Kinnistu on osaliselt piiratud takistusega (II kd lk 170). Ka reostuse levikut ning veeaurude saastumist kostja kinnistutelt ei ole hageja tõendanud. Asjaolu, et kostja ei ole viidanud üleujutustele talle kuuluvatel kinnistutel, ei tõenda hageja väidet, et kostja tarbib hageja teenust sademevee ärajuhtimiseks ning üleujutuste puudumise ja hageja sademevee eemaldamise süsteemi töötamise vahel on põhjuslik seos. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas põhjendatult asjatundjate arvamusi kogumis. Ringkonnakohus nõustub, et asjatundjate arvamused olid hinnangulised, arvamustest ei nähtu, et asjatundjad oleksid objekti üle vaadanud vihmase ilmaga, samuti ei ole asjatundjad vee voolamiseks kostja kinnistutelt hageja kinnistule vajalikke kaldeid mõõdistanud, vaid on piirdunud üksnes vaatlusega. Puudused asjatundjate arvamustes ei ole etteheidetavad maakohtule. Maakohus teostas vaatluse päeval, mil vaatlusele eelnevalt sadas samal päeval vihma. Maakohtu otsust jätta hagi rahuldamata ei tinginud mitte kohtuniku teadmiste puudus, vaid hagi tõendamatus. Hageja vaatlusele asjatundjat ei kaasanud, kuigi maakohus sellise ettepaneku tegi.
Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad kaebuste ja taotluste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Kuivõrd hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, ei pidanud maakohus selleks, et jätta hagi rahuldamata, selgitama välja, kuidas on võimalik tööstuskinnistu toimimine ilma korrasoleva sademevee eemaldamise süsteemi tööta. Ringkonnakohus märgib, et alates 1. oktoobrist 2019 kehtiva veeseaduse (VeeS) § 129 järgi ei ole välistatud sademeveest vabanemine selle tekkekohas, kasutades looduslähedasi lahendusi ja vältides sademevee reostust. Kokkuvõtvalt ei ole hageja suutnud oma nõuet tõendada ja maakohus on jätnud põhjendatult hagi rahuldamata.
14.Hageja heidab kaebuses maakohtule ette ka ekspertiisi määramata jätmist. Asja materjalide kohaselt andis maakohus 12. detsembri 2019 määrusega hagejale tähtaja ekspertiiskulu ettemaksu tegemiseks. Kuivõrd hageja jättis ettemaksu kohtu määratud tähtajaks tegemata jättis maakohus 24. jaanuari 2020 määrusega ekspertiisi läbi viimata. Seega on hageja etteheited maakohtule ekspertiisi osas täiesti põhjendamatud. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus hageja uut ekspertiisitaotlust ei esitanud.
15.Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Tanel Pürn
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.