Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

1(10)

2-19-516

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus

Hageja esitas 07.01.2019 Viru Maakohtusse hagiavalduse kostja 2016 – 2018 aastate võlgnevuse nõudes, mis on tekkinud, kuna hageja korraldab kostja kinnistult tuleneva sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamist ja ärajuhtimist veekogusse ning vastavate labori katsete läbiviimist.

Hageja on kinnistu asukohaga XXX (katastrinumber 51106:001:0088), omanik. Kostja on kinnistute asukohaga XXX (katastrinumber 51106:001:0090), ja XXX (katastrinumber 51106:001:0092), omanik. Kostjale kuuluvate kinnistute üldpind moodustab 2897 m2. Kostja omandis olevad kinnistud asuvad hageja omandis oleva kinnistu piires. Kostja korraldab hageja, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamist ja ärajuhtimist veekogusse ning vastavate labori katsete läbiviimist. Vastava tegevuse teostamiseks on hagejal Keskkonnaameti erikasutusluba nr L.VV/330094. Nimetatud tegevuse korraldamisel kannab hageja ka kostja eest kulusid. Seega on kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja veekogusse ärajuhtimisel ja puhastamisel tegemist käsundita asjaajamisega kostja huvides ning nimetatud tegevuse korraldamata jätmisel jääks õigeaegselt täitmata kostja seadusest, sh ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS) tulenev kohustus. Järelikult, kuna kostja omandis olevad kinnistud asuvad hageja omandis oleva kinnistu piires ning hageja korraldab kostjale sademe- ja drenaaživee ning muu pinnaseja pinnavee veekogusse ärajuhtimist ja puhastamist, siis kohustub kostja hüvitama hagejale viimase poolt kantud kulud.

2(10)

2-19-516

Hageja on tasu arvestamisel lähtunud Narva linna vee-ettevõtja AS N poolt kehtestatud hindadest. Kostja kinnistutelt ärajuhtitava ja puhastatava sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee maht on arvestuslikult 1825,11 m3 aastas (2897 m2 * 0,63m3). Kostja on kohustatud hagejale 2016, 2017, 2018. aasta eest tasuma 3405,66 eurot (summa koos käibemaksuga) (1825,11 m3 * 0,622 eurot/m3 KM-ga*3). Kostja ei ole nõuet kohtuväliselt tasunud.

Kostja vastus

Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et tõendina esitatud vee erikasutusloa pinnalt saab järeldada, et hageja ei saa sademevett koguses 1825,11 m3 aastas kostja kinnistutelt XXX, ja XXX, puhastada ja veekogusse ära juhtida. Vee erikasutusloaga on lubatud heitvett juhtida üldmahus 368 m3. Kostja palub arvestada, et hageja omandis on kinnistud XXX, XXX, ja XXX üldpinnaga 14548 m2. Lähtudes hageja arvestustest, pidi hageja puhastama ja ära juhtima veekogusse oma kinnistutelt sademevett koguses 9165,24 m3 aastas (14548 m2 x 0,63 m3 aastas = 9165,24 m3). Kuna hageja ei saa aastatel 2016-2017 ära juhtida veekogusse rohkem kui 365,20 m3 ja aastast 2018 rohkem, kui 368 m3 aastas, siis ei ole selge, kuidas hageja puhastab ja juhib veekogusse ära sademevett üldkoguses 10990,35 m3 (1825,11 m3 + 9165,24 m3 = 10990,35 m3). Hageja vee erikasutusloaga lubatud kogused ning hageja poolt välja toodud vee kogused ei ole kooskõlas. Lisaks märgib kostja, et vee erikasutuloa olemasolu ei tähenda veel seda, et hageja puhastab ja kogub kostja kinnistult vett.

Kostja leiab, et ei ole kohane kohaldada AS N hinnakirja. AS N teeb seoses teenuse pakkumisega investeeringuid ja kulusid (tööjõud, kemikaalid, tehnika jms), samuti soovib oma ettevõtlusest saada kasumit. Hageja selliseid investeeringuid ei tee. Samuti ei saa hageja sademevee puhastamisest ja ärajuhtimise eest tasu.

Hageja ei ole tõendanud, et ta puhastab ja juhib ära kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživett ning muud pinnase- ja pinnavett. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal ei ole lepingust või seadusest tulenevat sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamise ja ärajuhtimise kohustust. Samuti ei ole kostja põhistanud ega tõendanud oma kulusid, mis on seotud kostja kinnistutelt sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee puhastamise ja ärajuhtimisega. Hageja ei ole tõendanud rahalise nõude suurust.

Hageja seisukoht kostja vastuse osas

Vastuseks kostja seisukohale on hageja selgitanud, et vee erikasutusloas märgitud kogus puudutab ainult heitvee lubatud väljalaskeid, mis ei ole sama, mis on sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine. Hageja arvab, et kostja kinnitab oma vastuses, et hageja tegi kostjale soorituse, kuid pooltel on vaidlus soorituse ulatuse kindlaksmääramisel. Hageja ja kostja vahel ei ole lepingulist suhet. Kui hageja poleks kostjale teenust osutanud, siis oleks kostja olnud kohustatud teenuse tellima kolmandalt isikult (nt AS N). Kostja säästab hageja abil, kuna ta ei pea kolmandatele isikutele vastavaid makseid tegema.

Hageja, kui käsundita asjaajaja peab kulutuste tegemise või kohustuste võtmise mõistlikuks kuluna oleks võimalik ÜVVKS § 14 lg 1 alusel küsida kostjalt tasu sademeja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest ning abonenttasu. Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole vee-ettevõtja, küsib hageja kostjalt tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise 3(10)

2-19-516

eest. Hageja on lähtunud Konkurentsiameti otsusest, mille kohaselt veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügimahuga. Mida väiksem on müügimaht, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Hageja müügimaht on AS N müügimahust väiksem.

Hageja esitas 15.03.2019 spetsialisti arvamuse.

22.03.2019 kohtuistung

Kostja leiab, et kanalisatsioonisüsteem ei tööta. Sademevesi imbub maa sisse. Veevarustuse süsteemi kostja kinnistul ei ole. Kogu plats ei ole betoneeritud, osaliselt on territooriumil roheala. Kostja soovib nimetatud asjaolu tõendamiseks esitada tõendi. Kostja on seisukohal, kui hagejal on mingeid kulusid, siis on vajalik neid kulusid tõendada. Hageja selgitab, et varasemalt oli tegemist ühe autobaasiga, kinnistud olid omavahel ühendatud. Peale kinnistute müüki jätkas hageja sademevee eemaldamist, kuid soovib nüüd selle eest tasu saada. Hageja on seisukohal, et kuna kostja kinnistut ümbritseb hageja kinnistu, siis ei saa vesi kuhugi mujale voolata, kui hageja kanalisatsioonisüsteemi. Hageja ei ole ka teenuse osutamist saanud katkestada, kuna see kahjustaks sellisel juhul hagejat. Hageja kulud ei koosne mitte ainult jooksvatest kuludest, aga ka tehtud investeeringust.

Kostja poolt esitatud asjatundja arvamus

15.04.2020 esitas kostja V OÜ juhatuse liikme V N arvamuse. Asjatundja arvamuse kohaselt puuduvad kostja kinnistutel kaevud sademevee kogumiseks, seal on ainult kontrollkaevud, mis ei ole ettenähtud sademevee kogumiseks. Asjatundja on seisukohal, et sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks kostja kinnistutelt ei kasutata hageja kinnistutel asuvad sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi.

10.03.2020 kohtuistung

Hageja selgitas, et kostja kinnistu ei asu AS N teeninduspiirkonnas ning AS N ei osuta seal oma teenust. Hageja ei tea, kuidas kostja vett saab, kuid kuidagi kostja vett tarbib. Hageja ei soovi saada tasu ainult jooksev kulude eest. Pooled jäid oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

Viru Maakohtu 09.04.2020 otsus

Maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata. Kohus asus seisukohale, et hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja huvides – hageja tegevus ei soodusta kostjat.

Apellatsioonimenetlus ja Tartu Ringkonnakohtu otsus

Hageja ei nõustunud Viru Maakohtu 09.04.2020 otsusega ja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohtu otsus on vajalik menetlusõiguse normi tõttu tühistada. Maakohus on eelmenetluse viinud läbi oluliste puudustega ja neid puudusi ei ole võimalik ringkonnakohtumenetluses kõrvaldada, seega saatis ringkonnakohus asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

Tartu Ringkonnakohus leidis, et asjatundja arvamuse kohta vandetõlgi tõlke nõudmine ei olnud hädavajalik. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis hageja esitatud vee kogumise tehnoloogilise skeemi asja juurde, seega pidi kohus seda otsust tehes hindama. Kohtuotsuses kohus nimetatud tõendit ei hinnanud. Maakohus jättis 4(10)

2-19-516

eelistungil põhjendamatult hageja esitatud asjatundja arvamuse hilinemise tõttu asja juurde võtmata, kuna maakohtu 24.01.2020 resolutsioon ja põhjendav osa olid tähtaegade osas erinevad. Kuna asjas toimus 10.03.2020 eelistung, siis oli hageja poolt 27.02.2020 tõendi esitamine määruse põhjenduste järgi tähtaegne. Samuti saab lugeda hageja esitatud asjatundja arvamuse õigeaegselt esitatuks.

Kuna maakohus lahendas asja ühe poole tõendite alusel ning jättis hageja esitatud skeemi põhjendamatult hindamata, esmase asjatundja arvamuse kõrvaldas vandetõlgi tõlke puudumise tõttu menetlusest ning viimati esitatud asjatundja arvamust keeldus hilinemise tõttu asja juurde võtmast, siis tuleb asja uuel läbivaatamisel võtta seisukoht, millised tõendid on asja juurde võetud ja anda pooltele võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Kuna asjas on esitatud kaks erineva sisu ja järeldusega asjatundja arvamust, siis tuleb kohtul esitatud tõendeid sisuliselt hinnata. Vajadusel saab kohus koos asjatundjatega korraldada vaatluse.

Kostja esitas kassatsioonkaebuse, kuid Riigikohus jättis selle menetlusse võtmata.

Menetlus maakohtus

Viru Maakohus võttis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks menetlusse ning võttis asja juurde 15.03.2019 hageja poolt kohtule esitatud asjatundja arvamuse ning vee kogumise tehnoloogilise skeemi. Samuti võttis kohus asja juurde hageja poolt 27.02.2020 esitatud asjatundja arvamuse.

Kostja 24.08.2021 seisukoht

Kostja selgitab, et vaidlus puudub selles osas et, XXX ja XXX territooriumitel puudub sademevee ärajuhtimise süsteem, kuna Nõukogude Liidu ajal oli ehitatud ühtne süsteem nii nimetatud kinnistute jaoks kui ka XXX, XXX kinnistute jaoks. Asjatundja V K arvamus ei oma tähtsust, kuna arvamusest ei tulene, et asjatundja oleks oma arvamuse põhjendamiseks süsteemi uurinud.

27.02.2020 asjatundja arvamust palub kostja hinnata väga kriitiliselt. Asjatundja ei ole vastanud peamisele küsimusele, kas XXX ja XXX vesi satub XXX ja XXX kinnistutel asuvasse sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ning kas seda süsteemi kasutatakse XXX ja XXX sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Asjatundja arvab, et kinnistutelt XXX ja XXX sademevesi satub tõenäoliselt XXX ja XXX sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi, kuid ülevaatuse ajal ei olnud võimalik eksperimentaalselt seda väidet tõendada või ümber lükata. Asjaolu, et asjatundja arvab, et teist süsteemi ei ole ei tähenda veel, et hageja süsteem kostja kinnistute sademevee ärajuhtimiseks kasutusel on. Asjatundja on arvamusest ei ole selge, milliseid tööriistu või tehnilisi ja looduslikke tunnuseid asjatundja kasutas kinnistu languse olemasolu tuvastamiseks ja kuidas on tuvastatud, et kostja kinnistu on languses hageja kinnistul asuva kaevu poole. Asjatundja arvamuse hindamisel on vajalik arvestada, et sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteem vajab puhastamist. Kostja leiab, et vajalik on korraldada vaatlus.

Hageja 09.09.2021 seisukoht

Hageja leiab, et asjatundjate arvamused kinnitavad, et XXX ja XXX sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks kasutatakse XXX ja XXX kinnistute sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi. Sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi

5(10)

2-19-516

kasutamisega seonduvad iga-aastased kulud ei sisalda endas süsteemi soetamise kulu. Kui kostja peaks endale soetama süsteemi, siis oleksid tema kulud suuremad, kui see mida nõuab hageja. Hageja vaidleb vaatluse korraldamisele vastu. Vaatlus

24.05.2022 kohtuistungil arutati vaatluse korraldamise küsimust ja 25.05.2022 määrusega otsustas kohus vaatluse korraldada. Määruses selgitas kohus, et pooled võivad võtta vaatlusele asjatundjad, kellele võiks kohapeal küsimusi esitada ja kes saaks ka kohapeal näidata enda tehtud järeldusi. 15.11.2022 toimus vaatlus. Vaatlusel osalesid poolte lepingulised esindajad, eksperte vaatlusel ei osalenud.

06.07.2022 hageja hagi täiendus

Hageja suurendas hagi nõuet kostja vastu 3 515,16 euro võrra, s.o. tasu aastatel 2019, 2020 ja 2021 kostja omandis olevatelt kinnistutelt ärajuhitavate ja puhastatavate sadeevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eest. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale tasu 2016, 2017, 2018, 2019, 2020 ja 2021 aastate eest kostja omandis olevatest kinnistutest ärajuhitava ja puhastatava sadeevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee eest summas 6 920,82 eurot (3405,66 euro KM-ga + 3 515,16 euro KM-ga). Kostja nõustus 24.05.2022 hagi täiendamisega (mitte sisuga).

23.02.2023 istung

Hageja juhtis tähelepanu, et vaatluse käigus on tuvastatud, et vesi kaevudes liikus. Parem oleks onud vaadelda, kui oleks olnud intensiivsed sademed, kui vaatluse toimumise hetkel seda ei olnud. Hageja hinnangul on vaatlusega tõendatud, et süsteem töötab. Kostja leiab, et vaidlust ei ole, et kanalisatsioon on olemas ja töötab, tähtsust omab asjaolu, et kust vesi voolab. Kui kalle puudub, siis ei saa vesi voolata jäätmejaama. On tuvastatud, et ühe kinnistu kalle on kanali poole, mitte kaevu poole. Kostja kinnistutel puudub kalle sademevee vastuvõtuks. Kostja leiab, et vaatlus tõendab asjaolusid, millele viitas kostja esitatud asjatundja arvamus - süsteem töötab ainult hageja territooriumil. Hageja selgitab, et N antud territooriumil teenust ei osuta. Varasemalt sama kinnistu, piirded vett ei peata. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud oma kulusid, puhastusjaamas ei olnud näha, et oleks kasutatud kemikaale, elektrit vms. Hageja selgitab, et on oma nõude arvutanud N hindu kasutades. Kostja selgitas, et nõude suurendamise osas on tal samad vastuväited, ei soovi eraldi midagi välja tuua.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud leping. Seega tuleb analüüsida, kas poolte vahel võib olla lepinguväline võlasuhe. 6(10)

2-19-516

Esmajoones on vajalik analüüsida, kas hageja tegi midagi kostja kasuks s.t ajas kostja asja. Poolte vahel on vaidlus, kuidas toimub kostja kinnistul sademevee ärajuhtimine – hageja leiab, et selleks on kasutuses hagejale kuuluv kanalisatsioonisüsteem, kostja leiab, et sademevesi aurustub ning imbub pinnasesse, kuna kostja kinnistul asuvad ainult sademevee kontrollkaevud, kuid ei ole ühtegi kaevu sademevee kogumiseks või ärajuhtimiseks.

Hageja on tuginenud 15.03.2019 esitatud asjatundja arvamusele (dtl 117, tõlge dtl 175, 192). V K on teinud läbivaatuse ja tuvastanud, et XXX ja XXX ei ole ühtset sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise süsteemi. Nendel territooriumitel asuvad ainult sademevee kogumise kaevud, mis omakorda kuuluvad ühtsesse sademevee ärajuhtimissüsteemi, mis kuulub aadressil XXX asuvale kinnistule. XXX kinnistul on ühtne sademevee ärajuhtimissüsteem, mis hõlmab endas vajalikud insenervõrgud (sademevee kogumise kaevud, sademevee liinid, liivaõli püünised, kogumiskoht), mille kaudu on võimalik teostada sademevee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist. Kuna XXX ja XXX ei ole ühtset sademevee kogumise, puhastamise ja ärajuhtimise süsteemi, siis ei saa nimetatud kinnistute omanik ka sademevett koguda, ära juhtida ja puhastada. Ja selleks on kasutusel ühtne sademevee arajuhtimissüsteem, mis asub XXX kinnistul.

Hageja on lisanud ka vee kogumise tehnoloogilise skeemi (dtl 116). Hageja on viidanud, et skeemist nähtub, et sademevee kogumine, puhastamine ja ärajuhtimine XXX ja XXX territooriumitelt toimub ühise süsteemi arvel, mis kuulub aadressil XXX kinnistu juurde. Sama skeem on ka R I ning V N arvamuse lisa, seega leiab kohus, et nimetatud dokumenti on analüüsitud asjatundja arvamuse andmise käigus ning kohus ei pea sellele andma eraldiseisvat hinnangut, kuna sisuliselt on tegemist vana plaaniga, mis ei anna ülevaadet tegelikust olukorrast.

Täiendavalt on hageja tuginenud asjatundjaarvamusele, mille on koostanud E OÜ, R I (dtl 375). Asjatundja on tuginenud dokumentidele ja ka objekti ülevaatusele. Asjatundja on asunud seisukohale, et kinnistutel XXX ja XXX sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteem on ette nähtud sademevee ärajuhtimiseks muuhulgas kinnistutelt asukohaga XXX ja XXX. Nimetatud süsteem on kõlblik sademevee ärajuhtimiseks kinnistutelt asukohaga XXX ja XXX. Kuid süsteem vajab puhastamist. XXX ja XXX sademete vesi satub tõenäoliselt sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi

7(10)

2-19-516

kinnistutel asukohaga XXX ja XXX. Ülevaatuse ajal ei olnud võimalik eksperimentaalselt tõendada või ümber lükata antud väidet, väide on hinnanguline. Asjatundja on jaatanud võimalust, et määramata kogus sademevett võib imbuda kinnistutelt XXX ja XXX, XXX ja XXX pinnasesse. Asjatundja on kinnitanud kinnistutel XXX ja XXX ei ole teist süsteemi, kui see, mida kasutatakse XXX ja XXX kinnistutel.

Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina asjatundja, V N, arvamuse (dtl 139 jj). Asjatundja on analüüsinud aadressidel XXX, XXX, XXX ning XXX, asuvate kinnistute veevarustuse, kanalisatsioonisüsteemi ning sademevee ärajuhtimise süsteemi (dtl 141) ning kinnistutel asuvaid kanalisatsioonikaeve (kontrollkaeve ja sademevee kogumise kaeve). Asjatundja on jõudnud järeldusele, et kostja kinnistul asuvad kaevud on kontrollkaevud (pilt nr 6, dtl 144; pilt nr 8, dtl 145; pilt nr 13, dtl 147; pilt nr 14, dtl 147; pilt nr 15, dtl 148; pilt nr 26, dtl 153; pilt nr 27, dtl 154; pilt nr 28, dtl 154; pilt nr 29, dtl 155), kaevud asuvad üle maapinna (pilt nr 13, dtl 147; pilt nr 14, dtl 147; pilt nr 15, dtl 148, pilt nr 26, dtl 153; pilt nr 27, dtl 154; pilt nr 28, dtl 154; pilt nr 29, dtl 155), kaevud on täidetud prahiga (pilt nr 15, dtl 148). Asjatundja tuvastas ka seda, et kostjale kuuluvatelt kinnistutelt ei voola sademevesi pildil nr 23 hageja kinnistul olevasse kaevu, kuna tegemist on kostja kinnistutega võrreldes kõrgemal oleva kaevuga (dtl 158). Asjatundja on tuvastanud, et kinnistult XXX voolab sademevesi kinnistu põhja poolele kokku, kuid sealt edasi ei voola, kuna vee voolamist takistavad betoontalad ja ehitised, lisaks jookseb vesi XXX lõuna poolele kokku, kus vesi aurab looduslikul viisil ära (dtl 159). Kinnistult XXX aurab sademevesi ära looduslikul viisil (dtl 160). Asjatundja hinnangu kohaselt ei kasutata XXX ja XXX kinnistutelt sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks ning puhastamiseks XXX ning XXX sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi (dtl 160).

Kostja ei vaidle vastu, et XXX ja XXX territooriumitel puudub sademevee ärajuhtimise süsteem. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu on tuvastatud kõigi kolme asjatundja arvamusega. Kostja on menetluse kestel pidevalt väitnud, et tema kinnistult vesi hageja kinnistule ei jõua. Kohus leiab, et dokumentaalsete tõenditena esitatud asjatundjate arvamustest V K arvamusest ei tulene vastust küsimusele, kas kostja kinnistul tekib vesi, mis valgub hageja kinnistul asuvatesse kaevudesse, seega vaidluse seisukohalt ei ole nimetatud asjatundja arvamus oluline muus osas kui see, et asjatundja kinnitab, et XXX ja XXX territooriumitel puudub sademevee ärajuhtimise süsteem, mida kostja ka ei vaidlusta.

R I on oma arvamuses andnud hinnangulise seisukoha, et hageja kinnistul asuv süsteem on kõlblik sademevee ärajuhtimiseks kinnistutelt asukohaga XXX ja XXX ja tõenäoliselt satuvad sademeveed hageja süsteemi, kuid seda ei olnud võimalik ülevaatuse käigus tõendada ega ümber lükata (dtl 380). Samuti on ta leidnud, et kostja kinnistutel ei ole muud süsteemi, mida kasutatakse sademevee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks kui hageja süsteem. Arvamuse lisaks on mitmed fotod, kus on kirjeldatud pinnase langud, mille osas ei ole ekspert esitanud täiendavaid selgitusi. R I arvamuse lisaks oleval fotol 4 (dtl 384) on asjatundja tuvastanud, et on kostja kinnistult on kalle hageja kinnistu poole. Kohus teostas kinnistutel vaatluse ning selle käigus tuvastas, et XXX kinnistu piir on umbes 1 meeter kinnistul asuvast hoonest (dtl 540, 547) ning kohus ei tuvastanud kallet (dtl 550). Kuid isegi kui seal oleks mingi kalle,

8(10)

2-19-516

mida ei ole võimalik silmaga näha (kohtul puudusid muud abivahendid ning pooled eksperte vaatlusele ei kaasanud), siis kinnistu on nii väike ja kogu ulatuses asfalteeritud ja seal ei asu ühtegi kaevu, kuhu vesi saaks valguda. Seega ei tuvastanud kohus, et XXX kinnistult oleks võimalik vee valgumine hageja sademevee kogumise süsteemi (dtl 558).

R I arvamuse lisaks oleval fotol 5 (dtl 384) on asjatundja tuvastanud, et kostja kinnistult (XXX) on kalle hageja kinnistu poole. Kohus on videol 4 (dtl 555) filminud, kuidas kostja kinnistul on veelombid ning kaeve ei ole ja vesi on kostja kinnistul. Lisaks on kinnistu piiril takistus, mis ei võimalda veel edasi liikuda. Seega ei tuvastanud kohus, et XXX kinnistult oleks võimalik vee valgumine hageja sademevee kogumise süsteemi.

R I arvamuse lisaks oleval fotol 6 (dtl 385) on asjatundja tuvastanud, et on kalle hageja kinnistu poole. Kohus on videol 9 (dtl 561) sama kohta filminud, kuid kohus ei tuvastanud hageja kinnistul kaeve, kuhu saaks vesi valguda. Küll on kohus siinjuures tuvastanud teatava kalde (dtl 552). V N on oma arvamuses leidnud, et sinna võib vesi joosta, kuid sealt aurab vesi ära looduslikul teel (dtl 159). R I arvamus ei välista V N sellist seisukohta, kuna ka tema jaatab, et kõikidelt kinnistutelt võib vesi aurustuda ka loomulikul teel (dtl 380).

R I arvamuse lisaks on mitmeid kaevude pilte (dtl 385 jj), kuid need pildid ei tõenda veel seda, et hageja kinnistul asuvasse sademete kogumise süsteemi jõuaks kostja kinnistult vesi. Ka kohus nägi vaatluse käigus mitut kaevu (dtl 545, 546, 549, 551, 553, 554, 555, 556, 557) ja voolavat vett, kuid kuidagi ei olnud tõsikindlalt võimalik veenduda, et voolav vesi tuleb ka kostjale kuuluvalt kinnistult. Kuna kohus ei tuvastanud, et vesi saaks valguda kostja kinnistult hageja kinnistule ning V N arvamuses on tuvastatud, et kostja kinnistutel ei asu ühtegi kaevu sademevee kogumiseks ega ärajuhtimiseks (dtl 139), siis nõustub kohus siinjuures asjatundja V N hinnanguga, et XXX ja XXX, kinnistutelt sademevee kogumiseks ja ärajuhtimiseks ning puhastamiseks ei kasutata XXX ning XXX sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi (dtl 160). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis nimetatud asjatundja arvamuses kajastatu ümber lükkaks. Kohus leiab, et hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja huvides – hageja tegevus ei soodusta kostjat, kuna puudub kostjat soodustav hageja tegevus.

Arvestades nimetatud asjaolu puudub kohtul vajadus analüüsida muid käsundita asjaajamise õigussuhte eeldusi ega ka hageja poolt esitatud tasunõuet. Kohus on seisukohal, et kuna hageja kinnistutel asuvat sademevee ärajuhtimise ja puhastamise süsteemi ei kasutata kostja hüvanguks, siis puudub vajadus analüüsida ka võimalike muid lepinguväliseid õigussuhteid.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tulenevalt eeltoodud põhjendustest jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUD

Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud

9(10)

2-19-516

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.