lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-20920/23

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-20920/23
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
837
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts Tallinna Linnatransport10312960(Kostja)Krison Holding OÜ12026855(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 5. november 2020, Tallinn Kohtuasja number

2-19-20920

Kohtuasi

Krison Holding OÜ hagi Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi vastu võla ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi 25. juuni 2020. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja Krison Holding OÜ (registrikood 12026855), seaduslik esindaja KG Kostja (määruskaebuse esitaja) Tallinna Linnatranspordi Aktsiaselts (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 8. juuni 2020. a määrus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 2) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi 2. märtsi 2020. a taotlusega seotud kulud Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi kanda ja muud menetluskulud Krison Holding OÜ kanda.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-20920 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Krison Holding OÜ (hageja) esitas 31. detsembril 2019 Harju Maakohtule Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsi (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 7230 eurot 54 senti, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 443 eurot 74 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni seaduses sätestatud määras viivise.
2.Kostja palus 2. märtsi 2020. a menetlusdokumendis kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1530 eurot.
3.Harju Maakohus jättis 2. aprilli 2020. a määrusega kostja taotluse menetluskulude katteks tagatise määramiseks rahuldamata.
4.Kostja palus 13. aprilli 2020. a menetlusdokumendis uuesti kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1530 eurot.
5.Harju Maakohus rahuldas 15. mai 2020. a määrusega kostja taotluse osaliselt ja kohustas hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatist 1100 eurot hiljemalt
29.maiks 2020.
6.Kuna hageja ei tasunud tähtaegselt menetluskulude katteks tagatist, jättis Harju Maakohus 8. juuni 2020. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt oleks hageja majanduslikku seisundit arvestades (hageja on kostja väidete kohaselt sisuliselt püsivalt maksejõuetu) kostja kulude hagejalt väljamõistmine äärmiselt ebamõistlik.
7.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uue lahendi, millega jätta menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks oleks menetluskulude hageja kanda jätmine ebamõistlik. Seda ei saa põhjendada asjaoluga, et hageja on püsivalt maksejõuetu. Hageja menetluskuludest vabastamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu seisukoha järgi saaksid varatud isikud esitada alusetuid hagisid. Menetluskulude kandmise kohustamise üheks funktsiooniks on isikute distsiplineerimine ja alusetute hagide esitamise välistamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tuleb menetluskulude jaotuse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja 2. märtsi 2020. a taotlusega seotud kulud kostja kanda ning ülejäänud menetluskulud hageja kanda.

2-19-20920

9.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus ekslikult menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte enda kanda. Kui hagi jäetakse läbi vaatamata, kannab TsMS § 168 lg 2 järgi üldjuhul menetluskulud hageja. Samas võib kohus jätta TsMS § 162 lg 4 kohaselt kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Iseenesest saab viidatud sätet kohaldada ka juhul, kui kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuid selle kohaldamiseks peavad esinema erandlikud asjaolud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 2019. a määrus asjas nr 2-17-18531, p 20). Praegusel juhul jättis maakohus menetluskulud poolte enda kanda põhjusel, et hageja majanduslik seisund on kehv. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ainuüksi menetlusosalise kehv majanduslik seisund piisav TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, seda ka mitte sellises olukorras, kus menetlusosalise kehv majanduslik seisund on tinginud selle, et vastaspoole nõutud tagatis jääb maksmata. Seetõttu tuleb hagi läbi vaatamata jätmise tõttu jätta kohtuasja menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda.
10.Siiski tuleb arvestada seda, et kohus võib jätta rahuldamata jäänud taotlusega seotud menetluskulud TsMS § 169 lg 3 järgi menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes taotluse esitas. Arvestades seda, et kostja esitas 2. märtsil 2020 taotluse, mille maakohus jättis rahuldamata, tuleb selle taotlusega seotud kulud jätta TsMS § 169 lg 3 alusel kostja kanda.
11.Viimaks juhib ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja tähelepanu sellele, et ringkonnakohtule esitatavale kaebusele ei ole vaja lisada vaidlustatud kohtulahendit. Ringkonnakohus ei võta samas asjas tehtud kohtulahendit vastu ega lisa seda teist korda kohtuasja toimikusse. Vaidlustatud kohtulahend kui menetlusdokument sisaldub alati juba toimiku materjalide hulgas ning kohtul on võimalik sellega tutvuda nii pabertoimiku kui ka kohtuinfosüsteemi vahendusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja