Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.11.2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-5315
Kohtuasi
Swedbank Liising väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
12 088,39 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Swedbank Liising AS (registrikood 10434248), volitatud esindaja Külli Reinfel
AS-i
hagi
XX
vastu
võla
Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13.10.2020 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 12.12.2019 otsuse resolutsiooni p 3 esimest lauset sõnadega „ kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus“. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.
2.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 2.1 Mõista XX-lt Swedbank Liising AS-i kasuks välja võlgnevus 11 189,86 eurot. 2.2 Mõista XX-lt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivise põhinõudelt ( 11 189,86 eurolt) 0,022% päevas alates 05.04.2019 kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus. 2.3 Jätta Swedbank Liising AS-i menetluskulud XX kanda. 2.4 Mõista XX-lt Swedbank Liising AS-i kasuks välja menetluskulud 600 eurot. 2.5 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
2-19-5315
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Swedbank Liising AS (hageja) esitas 05.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse XX (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista põhinõude summas 11 189,86 eurot, viivise 0,022% päevas põhinõudelt (s.o 11 189,86 eurolt) alates 05.04.2019 kuni nõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 31.03.2016 liisingulepingu nr 01199801L, mille esemeks oli BMW 218, ehitusaasta 2016, tehasetähis WBA2C1100GV702396, maksumus 38 230 eurot koos käibemaksuga. Intressimääraks oli lepinguga kokku lepitud 6 kuu euribor + 1,99%. Lepingu tähtajana lepiti kokku 15.04.2021. Lepingu eritingimuse kohaselt tasus kostja liisingulepingust tulenevaid makseid limiidita e-arve püsimakse teenuse lepingu alusel. Liisingulepingus leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale osamakseid, intressimakseid ja lepingutasu vastavalt hageja poolt edastatud arvetele ja/või liisingulepingu lisaks olevale maksegraafikule.
3.Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata 4 arvet, millest tulenev debitoorne võlgnevus hageja ees on kokku 1202,10 eurot. Kostja 11.08.2017 avalduse alusel lõpetas hageja liisingulepingu.
4.Kostja 11.08.2017 avaldusest nähtuvalt asus liisinguese United Motors keskuses Peetri külas. 21.09.2017 sai hagejale teatavaks, et liisinguese oli United Motors AS-is keretöödes, kuivõrd liisinguesemega oli toimunud kindlustusjuhtum. Liisingueseme müüki suunamiseks parandati sõiduki vasak tagatuli, mille maksumus oli 188,01 eurot. Lisaks tuli hagejal sõiduki müüki suunamiseks tasuda kostja eest kindlustusjuhtumi omavastutus 250 eurot.
5.Vara suunati müüki 2017. aasta novembris hinnaga 30 600 eurot koos käibemaksuga. Kesise huvi tõttu õnnestus liisinguese lõpuks müüa oksjoni tulemusena 2018. aasta juunis hinnaga 16 650 eurot koos käibemaksuga. Müügiteenuse osutamise eest esitas SKO Motors OÜ hagejale komisjonitasu arve summas 485,62 eurot.
6.Pärast sõiduki müüki pöördus hageja 19.07.2018 kostja poole teatisega, milles märkis, et kostjal lasub kohustus hagejale tasuda 11 189,85 eurot. Teatise pöördel oli täpne kalkulatsioon nõude kujunemise kohta. Kostja võlgneb hagejale kogusummas 11 189,85 eurot. Võlgnevus koosneb sõiduki müügikahjust 9064,12 eurot, tasumata arvetest summas 1202,10 eurot ning liisingueseme remondi ja realiseerimisega seotud kulud 923,63 eurot käibemaksuta.
2-19-5315 Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja ei saa aru, kust tuleb hageja nõue. Alates 11.01.2017 kuni 28.11.2018 viibis kostja välismaal arestimajas, tal puudus võimalus kasutada autot ja suhelda pangaga. Liisingumakseid sai kontolt tasuda kuni 2017. aasta juulini. 2018. aasta detsembris sai kostja teada võlgnevatest summadest, võttis ühendust hagejaga, et aru saada, mis olukord on, leida lahendusi pakkudes kompromissi, kuid sai hagejalt kõikidele omapoolsetele pakkumistele eitavad vastused. Sõiduk on võõrandatud liiga madala hinnaga. Hageja ei ole endast kõike teinud, et saada sõiduki eest parimat hinda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuivõrd hageja ei olnud nõus kostjaga kohtuvälist lahendust leidma. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 12.12.2019 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 11 189,86 eurot ja viivise põhinõudelt (s.o 11 189,86 eurolt) 0,022% päevas alates 05.04.2019 kuni nõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 600 eurot ja viivise menetluskuludelt.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: -
-
Pooled sõlmisid 31.03.2016 liisingulepingu nr 01199801L, mille esemeks oli BMW 218, ehitusaasta 2016, tehasetähis WBA2C1100GV702396, maksumus 38 230 eurot koos käibemaksuga (tl 5-12). Kostja avaldas 11.08.2017 soovi lõpetada liisinguleping ning hageja lõpetas lepingu (tl 15). Kostjal on tasumata perioodi 16.07.2017 – 15.08.2017 eest arve nr 8681796803 summas 522,49 eurot, perioodi 16.08.2017 – 15.09.2017 eest arve nr 8682673792 summas 522,49 eurot, perioodi 16.09.2017 – 15.10.2017 eest arve nr 8683552825 summas 78,56 eurot, perioodi 16.10.2017 – 15.11.2017 eest arve nr 8684526766 summas 78,56 eurot. Nimetatud arvetest tulenev võlgnevus hageja ees on kokku 1202,10 eurot.
11.Hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud sõiduki hinnaga 16 650 eurot (km-ga), s.o käibemaksuta 13 875 eurot. Sõiduki jääkmaksumus oli 22 939,12 eurot. Hageja on sõiduki remondiga ja edasimüügiga kandnud kulutusi kokku summas 923,63 eurot (tl 17, 18, 23).
12.Liisinguleping poolte vahel oli iseenesest kehtiv, leping on üles öeldud kostja algatusel põhjusel, et tal ei olnud enam võimalik tasuda graafikujärgseid makseid. Kohtule teadaolevalt liisingulepingu lõpetamist vaidlustatud ei ole.
13.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 361, § 367 lg-tele 1-3, VÕS § 108 lg-le 1, liisingulepingu p-le 5.1. Kostjal on hageja ees liisingulepingu alusel esitatud arvetest tulenev võlgnevus kokku summas 1202,10 eurot. Liisingulepingu p-st 5.1 tuleneb kostja kohustus tasuda tähtaegselt liisingu osamakseid ja intressi, samuti kulusid, mis võivad kaasneda liisingulepinguga, sh liisingueseme kohustusliku ja vabatahtliku kindlustuse makseid. Asjaolu, et kostjal ei olnud võimalik sõidukit kasutada, ei tee veel tema kohustust olematuks. Kostja tõi esile, et ta viibis pikalt perioodil 11.01.2017 - 26.11.2018 Poola riigi kinnipidamisasutuses ning tema suhtes rakendati nii suhtluspiirangut, nii, et ta sai kinnipidamisasutusest oma abikaasaga suhelda esmakordselt alles 2017. aasta juulis. Nimetatud asjaolu võib iseenesest lugeda lepingurikkumise puhul vääramatuks jõuks ning vabandatavaks asjaoluks VÕS § 103 lg 2
2-19-5315 mõttes, kuid lepingut ei ole kostjale lepingurikkumise tõttu üles öeldud, vaid kostja on ise palunud liisingulepingu lõpetada. Lepingu kehtivuse ajal tekkinud kohustused tuleb kostjal ikkagi täita, kuivõrd VÕS § 103 lg 3 kohaselt kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Seega tuleb kostjal lepingust tulenevad kohustused täita.
14.Hagi mitte rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja ei olnud valmis kohtuväliselt kostjaga koostööd tegema. Kompromissilepingu sõlmimine on poole õigus, mitte kohustus.
15.Hageja on liisingulepingu lõppemisel kandnud ka sõiduki remondi ja edasimüügiga kulutusi kokku 923,63 eurot. Müügiteenuse kulude suurust tõendab SKO Motors OÜ 17.07.2018 arve 242503462, mille kohaselt teenuse hind oli 485,62 eurot käibemaksuta. Vaidlust ei ole selles, et sõiduk võõrandati SKO Motors OÜ vahendusel. Hageja on kandnud ka enne sõiduki müüki suunamist sõiduki remondiga kaasnenud kulud ja kokku 438,01 eurot. Kostja ei ole esile toonud, et nimetatud kulude kandmine ei olnud tegelikkuses vajalik. Kohtu hinnangul on nimetatud kulutused põhjendatud ja vajalikud. Samuti on hageja nõue kooskõlas lepingu p-dega 9.1.1 ja 9.1.2.
16.Kostja on vaidlustanud liisingulepingu esemeks olnud sõiduki müügihinna ning leiab, et see ei vastanud sõiduki tegelikule turuhinnale ja vara tegelikule väärtusele. Oma väidete tõendamiseks on kostja esitanud kohtule sarnaste sõidukite müügikuulutuste väljaprinte (tl 6164, 88-89). Müügiportaalide kuulutustes pakutud hind ei ole reeglina müügihind, vaid on pakkumise hind ja eeldatavasti langeb. Oluline on sõiduki müügis oleku aeg, sest pikem müügiperiood võib näidata liiga kõrget hinda turusituatsioonis. Teadmine müügiperioodist ning hinna alandamistest võib anda objektiivse pildi võimalikust turuhinnast. Lühike müügiperiood viitab pigem sellele, et vara alghind on turuhinnast väiksem või sellele ligilähedane. Käesoleval juhul sellised andmed kostja esitatud müügikuulutustes puuduvad. Seetõttu ei ole kostja esitatud sarnaste sõidukite müügikuulutused vaidlusaluse sõiduki turuhinna tõendamiseks usaldusväärsed tõendid.
17.Kohus ei nõustunud, et hageja müüs sõiduki alla turuhinna ja ei teinud kõike selleks, et saavutada sõiduki müügist parim tulemus. Keskmise turuhinna osas kuulub kohaldamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 65 sätestatu. Nimetatud normi kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Liisinguesemeks olnud BMW võõrandati hinnaga 16 650 eurot (km-ga), s.o käibemaksuta 13 875 eurot. Hageja hinnangul on tegemist turuhinnaga, millega õnnestus liisinguese müüa. Kohtu hinnangul ei ole väidetav sõiduki müüki suunamise hind (tl 72) käesoleval juhul üheselt kontrollitav, asjast ei nähtu, millised olid müüki suunamise ajal analoogsete samaväärsete sõidukite müügihinnad ja kuidas on müüki suunamise hind kujunenud.
18.Kuna puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, mis oli sõiduki hagejale tagastamisaegne turuhind, samas ei ole ka kostja tõendanud, et hageja poolt saavutatud müügihind ei vastanud sõiduki tegelikule väärtusele, ei ole võimalik väita, et hageja müüs sõiduki turuhinnast odavamalt ja tekitas endale sellega ise kahju (VÕS § 139 lg 1). Antud asjaoludel on mõistlik eeldada, et sõiduki müügihind kujunes müügiprotsessi käigus ja sõiduk müüdi selle kohaliku keskmise müügihinnaga. Pikk müügiperiood viitab sellele, et hageja pani sõiduki müüki turuhinnast kõrgema hinnaga.
19.Hageja on õigesti arvutanud põhivõlgnevuse suuruse summas 11 189,86 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise osas tuleb rahuldada. Lepingus on pooled kokku leppinud viivisemäära 0,022% päevas
2-19-5315 so 8,030% aastas. Viivisemäärale kostja vastu ei ole vaielnud. Kostja avaldas istungil, et tema materiaalne olukord on halb, kuid seda avaldust ei saa kohtu hinnangul käsitleda viivise vähendamise taotlusena VÕS § 113 lg 8 mõttes. Lisaks arvestab kohus siinjuures asjaoluga, et lepingus kokkulepitud viivisemäär on samas suuruses seadusest tuleneva viivisemääraga. Apellatsioonkaebus
20.Kostja esitas 09.01.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Maakohus leidis ekslikult, et leping lõpetati kostja algatusel. Kostja viibis 11.01.2017 kuni 26.11.2018 Poola vanglas ega teinud isiklikult avaldust lepingu lõpetamiseks. Avalduse esitas isik, kes ei ole liisingulepingu osapool (sh volitamata isik) ning see saadeti e-posti aadressilt, mis kostjale ei kuulunud. 19.07.2018 kirjast nähtub, et pank lõpetas liisingulepingu teenustasude puudumise tõttu. Kostja on juhtinud sellele tähelepanu kohtuistungil.
22.Kohus ei ole määratlenud, kas kohustuse rikkumine tekkis vääramatu jõu tagajärjel. Kostjal ei olnud vanglas viibimise ajal võimalik lepingut täita.
23.Ebaõige on kohtu järeldus, et kostja poolt esitatud sõiduki müügikuulutused ei ole sõiduki turuhinna tõendamisel usaldusväärsed tõendid. Kostjal puuduvad piisavad õigusalased teadmised, et tõendada sõiduki väärtust müügi kuupäeval. Maakohus oleks saanud tõendeid koguda ka omal algatusel (nt määrata ekspertiisi).
24.Kostja tõi välja, et tal on halb majanduslik olukord ja tervislik seisund. Maakohus ei selgitanud välja, kas sellega soovis kostja esitada taotluse viivise vähendamiseks. Vastustaja seisukoht
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 esimest lauset sõnadega „ kuid mitte rohkem kui põhivõla suurus“. Ülejäänud osas on otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
27.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
28.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja esmakordselt asjaolule, et liisinguleping ei lõppenud tema soovil. Väär on kostja väide, et ta on sellise asjaolu kohtuistungil esile toonud. Hageja avaldas 02.10.2019 kohtuistungil, et leping on lõppenud kostja tahte alusel ja märkis, et selles osas ei tohiks vaidlust olla. Kostja sellele vastu ei vaielnud. Vastupidi, kostja kinnitas
2-19-5315 kohtuistungil, et ta palus abikaasal teatada hagejale, et neil ei ole võimalik liisingusummat maksta ja palus tagastada sõiduk hagejale ( tl 51 pöördel ja 52). Hageja kordas ka 11.11.2019 kohtuistungil, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja soov oli leping lõpetada ja lepingu lõppemisel tuleb liisinguese müüa ( tl 91 pöördel). Kostja sellele vastu ei vaielnud.
29.TsMS § 652 lg 1 p-st 2 ja lg-st 4 tuleneb, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada. Praegusel juhul ei ole kostja toonud esile põhjust, miks ei olnud tal maakohtu menetluses võimalik sellist väidet esitada. Hageja ei ole nõustunud uue asjaolu esitamisega apellatsioonimenetluses. Eeltoodu alusel jätab kolleegium asja lahendamisel tähelepanuta kostja väite, et liisinguleping ei lõppenud tema soovil.
30.Asja lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, kas kostjal oli vanglas viibimise ajal võimalik lepingut täita või mitte. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole lepingu lõppemine, vaid liisinguandja VÕS § 367-st tulenev kulutuste hüvitamise nõue. VÕS § 103 lg 3 alusel on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Vanglas viibimine ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
31.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga liisingueseme turuväärtuse osas. Kostja esitatud müügikuulutused ei tõenda, et konkreetse vaidlusaluse liisingueseme turuväärtus oli suurem kui on sõiduki müügihind. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks saanud tõendeid koguda omal algatusel, näiteks määrata ekspertiisi. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 02.10.2019 kohtuistungil selgitas kohus tõendamiskoormist ning asjaolu, et kohus hagimenetluses tõendeid ei kogu. Kostja etteheited maakohtule on põhjendamatud. Ringkonnakohtu hinnangul tegi hageja kõik selleks, et auto saaks parima hinnaga realiseeritud. Auto oli müügis 7 kuud, mille jooksul ostuhuvi puudumise tõttu alandati korduvalt hinda. Kuna autole kõrgemate hindadega pikema aja vältel huvilisi ei leitud, suunati sõiduk oksjoni kaudu müüki. Alghind oli 21 459 eurot koos käibemaksuga. Selle hinnaga pakkumisi ei tehtud. Ka järgmine oksjon alghinnaga 18 240 eurot ebaõnnestus. Järgmise alghinna puhul 15 000 eurot müüdi auto parima pakkumise teinud isikule hinnaga 16 650 eurot.
32.Maakohus on otsuse põhjendavas osas viivist vähendanud, piirates väljamõistetava viivise võla põhisumma suurusega. Maakohus on ekslikult jätnud aga viivise vähendamise resolutsioonis kajastamata. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni. Viivise määra vähendamiseks alust ei ole. Lepingus on pooled kokku leppinud viivisemäära 0,022% päevas so 8,030% aastas, mis on samas suuruses seadusest tuleneva viivisemääraga.
33.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja ksuks välja riigilõivu 600 eurot. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
35.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab kolleegium ringkonnakohtu menetluskulud menetlusoaliste endi kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
2-19-5315
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.