Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-4931/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.11.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1339

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-4931

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.11.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4931

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi M S vastu põhivõlgnevuse 5928,24 euro, intressi 554,13 euro, viivise 3160,29 euro ja sissenõudekulude 35 euro nõudes 10 916,66 eurot Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood: 11919806 asukoht: Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: C K (e-post: xxx) Kostja: M S (isikukood: xxx, aadress: xxx)

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 5928,24 eurot, intressid 554,13 eurot, viivised 3160,29 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot.

3.Välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5928,24 eurolt alates 01.04.2020.a kuni põhinõude täitmiseni 0,057260% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Sil tasuda PlusPlus Capital AS-le viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja pank sõlmisid lepingu, mille kohaselt võimaldas pank kostjale laenusumma 7000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.05.2016 summas 56,89 eurot kuni viimase osamakseni 25.05.2020 summas 220,33 eurot. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 20,9% aastas. Kostja asus panga poolt võimaldatud laenu kasutama ja kohustus tagastama laenu igakuiste annuiteetmaksetena graafikus toodud tingimuste kohaselt. Kostja rikkus lepingu p.1.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisumma ja intressi alates 25.04.2017 osamaksest. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 12.09.2017. Peale lepingu ülesütlemist on kostja teinud tasumise 30.04.2019 summas 50 eurot, lähtuvalt eeltoodust moodustub tagastamata põhiosa 5928,24 eurot (5978,24 - 50). Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes § 113 2 lg 2 p 3 on hagejal õigus

2-20-4931 nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. 29.03.2018 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-le. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 5928,24 eurot 2) intressid 554,13 eurot (alates 25.04.2017 kuni 12.09.2017, summades 104,25 + 102,17 + 100,18 + 98,22 + 96,10 + 53,21 (94,00 / 30 = 3,13 x 17p)) 3) viivised summas 3160,29 eurot. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot. Hageja palub: välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks võlgnevus 5928,24 eurot, intressid 554,13 eurot, viivised 3160,29 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot; välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 5928,24 eurolt alates 01.04.2020.a kuni põhinõude täitmiseni 0,057260% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; välja mõista kostjalt M S hageja PlusPlus Capital AS kasuks tsiviilasja menetluskuludena riigilõiv summas 600 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt tuleb M Sil tasuda PlusPlus Capital AS-le viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 25.09.2020. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 314 1 lg 2 alusel kostja poolt kohtule avaldatud aadressil ning need on loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Hagile vastamise tähtaeg oli seega 15.10.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmisel on kohtul õigus teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh hagihinnaga, esitatud tõendite