lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-18210/20

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.11.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18210/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
02.11.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1596
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 8Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 178 lg 1, 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 176 lg 1Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu80150995(Puudutatud isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 2. november 2020. a, Tallinn Kohtuasja number

2-19-18210

Kohtuasi

XX avaldus Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu vastu Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu 2018 ja 2019 üldkoosolekute kutsete, osalejate allakirjutatud nimekirjade ja üldkoosolekute protokollide väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. septembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Puudutatud isik Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu (registrikood 80150995), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu taotlus määruskaebuse menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 18.08.20262-26-58/11Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 217 lg 1Esindamine kohtus
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

2-19-18210 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja menetluse käik

1.XX (avaldaja) esitas 20. novembril 2019 Harju Maakohtule avalduse Sõpruse pst 242 korteriühistu (puudutatud isik) vastu Tallinn, Sõpruse pst 242 korteriühistu 2018 ja 2019 üldkoosolekute kutsete, osalejate allakirjutatud nimekirjade ja üldkoosolekute protokollide väljanõudmiseks.
2.Harju Maakohus küsis 31. jaanuari 2020 kirjaga puudutatud isikult seisukohta esitatud avalduse menetlusse võtmise osas ning puudutatud isik esitas seisukoha 26. veebruaril 2020 ja
11.märtsil 2020.
3.Harju Maakohus tegi 17. juulil 2020 kohtumääruse, millega keeldus esitatud avalduse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.
4.Puudutatud isik esitas 27. juulil 2020 kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja palus mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulud summas 400 eurot. Avaldaja vaidles puudutatud isiku menetluskulude suurusele vastu ning palus jätta taotluse rahuldamata. Alternatiivselt palus avaldaja lugeda mõistlikuks puudutatud isiku esindaja ajakuluks 32 minutit ning põhjendatud esindaja tunnitasu määraks 40 eurot. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 23. septembri 2020. a määrusega puudutatud isiku taotluse osaliselt. Maakohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulud summas 288 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
6.Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr on taotlusest nähtuvalt 166,67 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu määr liialt suur ning see kuulub vähendamisele. Maakohus võtab arvesse tsiviilasja keerukust ning kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu. Samuti arvestab kohus sellega, et asja pole kohus sisuliselt menetlenud. Seega peab kohus põhjendatud esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Avaldaja poolt pakutud tunnitasu määr (40 eurot) ei vasta puudutatud isiku esindaja kvalifikatsioonile, sest tegemist on vandeadvokaadiga. Puudutatud isikul on õigus oma huvide esindamisel sõlmida kliendileping advokaadibüroo ja/või vandeadvokaadiga ning talle ei saa ette heita õigusteenuse turul alternatiivsete soodsamata pakkumiste valimata jätmist.
7.Puudutatud isiku esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on analüüsinud kohtu kirja ning avaldaja poolt esitatud materjale ning arutanud neid kliendiga ja kujundanud positsiooni 1 tund, koostanud seisukoha ja esitanud selle kohtule ning kandnud ette kliendile 0,5 tundi, analüüsinud kohtu määrust ja selgitanud seda kliendile 0,5 tundi. Kokku on puudutatud isiku esindaja ajakulu 2 tundi. Kohtu hinnangul on ajakulu mõistlik ning

2-19-18210 menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud puudutatud isiku esindaja ajakulu 2 tundi ehk 288 eurot.

8.Avaldaja etteheited pole kohtu hinnangul põhjendatud . Esindajal tuli tutvuda avaldaja poolt kohtule esitatud avalduse, s.h puuduste kõrvaldamisega ning selle lisadega. Samuti on esindaja koostanud puudutatud isiku seisukoha avalduse menetlusse võtmise küsimuse osas. Nendele toimingutele kulutatud aeg, s.o kokku 2 tundi, pole palju ning on kooskõlas esindaja poolt esitatud menetlusdokumentidega. Puudutatud isik ei saanud avalduse ja kohtunõude saamisel olla kindel, et avaldus jääb menetlusse võtmata. Seetõttu pole sellel argumendil alust menetluskulusid vähendada. Samuti pole asjakohased avaldaja vastuväited menetluskuludele seoses sellega, et puudutatud isiku lepinguline esindajal on antud valdkonnas palju kogemusi.
9.Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 rahuldas maakohus puudutatud isiku taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ka osas, milles maakohus mõistis menetluskuludelt puudutatud isiku kasuks viivise. Määruskaebuse põhjendusest nähtuvalt ei ole maakohus arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik pole tõendanud menetluskulude kandmist. Sellises asjas polnud vandeadvokaadi kaasamine põhjendatud. Ka pole põhjendatud puudutatud isiku esindaja ajakulu. Menetluskulude jagamisel pidi maakohus jätma kulud poolte endi kanda, sest puudutatud isiku menetluskulude jätmine avaldaja kanda pole õiglane. Vaidlus on korteriühistu ja selle liikme vahel. Korteriomanik ei pea hüvitama korteriühistule õigusabi kulusid, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Esindaja pole kohtule esitatud põhjendatud seisukohti. Seega ei saanud ta kulutada selliste seisukohtade kujundamiseks rohkem kui tund aega. Maakohus pole vastanud avaldaja vastuväidetele. Näiteks sellele, et puudutatud isikul puudus vajadus vandeadvokaadi poole pöördumiseks. Menetlusosaliste seisukohad
11.Puudutatud isik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lisaks palus puudutatud isik mõista avaldajalt määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulude katteks 400 eurot ning lisanduva viivise. TsMS § 178 lg 4 on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-st 32 tuleneva omandi puutumatuse ja kaitstuse põhimõttega. Menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud. Sellises olukorras peavad hüvitatavateks olema ka menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud.

2-19-18210 Menetluse edasine käik

12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrus põhjendatud ning maakohus pole määruse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
14.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et menetluskulude kindlaksmääramine eeldab TsMS § 174 lg 1 järgi kulujaotuse otsustamist. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Harju Maakohus määras menetluskulude jaotuse kindlaks 17. juuli 2020 määrusega, jättes menetluskulud avaldaja kanda. Sama määrusega keeldus maakohus avaldaja avalduse menetlusse võtmisest (Harju Maakohtu 17. juuli 2020 määruse resolutsiooni p 2). See on kooskõlas TsMS § 173 lg-s 1 märgituga, sest viidatud sätte kohaselt tuleb menetlust lõpetavas määruses märkida menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. Kuna avaldaja ei vaidlustanud Harju Maakohtu 17. juuli 2020 määrust, siis jõustus see 12. augustil 2020. Avaldaja ei saa seetõttu 09. oktoobri määruskaebuses maakohtu 23. septembri 2020 määrusele menetluskulude jaotust (s.o menetluskulude avaldaja kanda jätmist) vaidlustada. Sel põhjusel jätab kolleegium tähelepanuta avaldaja väited, mille kohaselt ei ole kulude avaldaja kanda jätmine õiglane. Kaebuse muudele väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.
15.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 18.12.2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 13). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Määruskaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt.
16.Kolleegium ei nõustu kaebaja etteheidetega nagu oleks maakohus jätnud hageja vastuväited hindamata ja kohtumääruse põhjendamata. Maakohus on selgitanud, et menetlusosalisel on õigus kaasata oma õiguste kaitseks kohtumenetlusse esindaja, sh vandeadvokaat. See on kooskõlas TsMS § 217 lg-s 1 sätestatuga. See, et asi pole hageja hinnangul keeruline, ei võta kostjalt seadusega ettenähtud õigust esindaja kaudu kohtumenetluses osalemiseks ega sea piiranguid esindaja valimisele.
17.Põhjendatud pole ka hageja etteheide, et kostja pole tõendanud kulude kandmist. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).
18.Menetlusosalise taotlusel märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Maakohtu määrus on viidatud sätetega kooskõlas.

2-19-18210

19.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata.
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid (vt Riigikohtu 27. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 17). Kolleegium ei rahulda seetõttu puudutatud isiku esindaja taotlust määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulude hüvitamiseks. Ringkonnakohus ei nõustu, et TsMS § 178 lg 4 on vastuolus PS §-st 32 tuleneva omandi puutumatuse põhiõigusega. Riigikohus on 27. mai 2020 määruses tsiviilasjas nr 2-18-7550 punktis 11 selgitanud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja esitamine ei vaja õigusalaseid eriteadmisi, kuid sellise toiminguga pole samastatav menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine, mille puhul tuleb menetlusosalisel lähtuda seaduses sätestatud nõuetest (TsMS § 176 lg 1 esimene lause ja lg-d 4-6) ning kanda õigusalaste eriteadmiste puudumisest tingitud eksimuste riski. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus (TsMS § 174 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Kohus kontrollib kulude põhjendatust omal algatusel, sõltumata menetlusosaliste vastuväidetest. Seetõttu, erinevalt menetluskulude nimekirja esitamata jätmisest, ei kanna menetlusosaline siinkohal õigusalaste eriteadmiste puudumisest tingitud eksimuste riski.
21.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.08.20262-26-10908/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja