2-20-12579/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue O K-B on allkirjastanud 24.04.2019 laenuandjaga xxx väikelaenu laenulepingu, millega kostja on saanud laenu 8 000 eurot. Kostja kohustus tagastama krediidiandjale krediiti igakuiste maksetena pangakontole vastavalt poolte vahel kokkulepitule 60 kuu jooksul intressimääraga 19,90 % aastas. Viivitusintressiks lisandus eritingimuste kohaselt 0,055 % päevas. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed. xxx ütles laenulepingu erakorraliselt üles 23.09.2019 nõudes kogu võlgnevuse kohest tasumist. Samas teatas krediidiasutus kostjale, et loovutab laenulepingust tekkinud nõude OK Incure OÜ-le. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Kostja on inkassomenetluse raames tagasimakseid teostanud summas 325 eurot. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 7 675 (8 000-325) eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Pooled on kokku leppinud intressis 19,90 % aastas, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista tasumata intressi summas 637,41 eurot. Vastavalt laenulepingu üldtingimustele osamakse tasumise tähtpäevaks osamakse tasumata jätmise korral on krediidiandjal õigus nõuda tasumata põhiosalt viivitusintressi 0,036 % vastavalt lepingu üldtingimustele. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.09.2020 kuni 26.08.2020 (hagiavalduse esitamiseni). Seega on viivise suuruseks 1 422,56 eurot.

Hageja märgib, et juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja kostjalt O K-B välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Hageja palub: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 7 675 eurot, intress summas 637,41 eurot ja viivis summas 1 422,56 eurot, 2) jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda, 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 550 eurot ning määrata kindlaks, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb O K-Bil tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus toimetatud kätte isiklikult 22.09.2020. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Hagile vastamise tähtaeg oli seega 12.10.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmisel on kohtul õigus teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab kohus põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 550 eurot. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 550 eurot. Kohus peab seega hageja kulutusi riigilõivule summas 550 eurot põhjendatuks. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.