Renovum OÜ hagi M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
870,34 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, Tallinn), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja (e-post: [email protected]) Kostja: M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registris xxx, elukoht hagiavalduses xxx, e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista M. R.lt (R., isikukood xxxxxxxxxxx) Renovum OÜ kasuks Ühisraha OÜ ja kostja vahel 25.04.2019 sõlmitud laenulepingust nr Y190424064 tulenev võlgnevus summas 619,72 eurot (millest 464,77 eurot põhivõlgnevus, 68,54 eurot intress, 6,38 eurot lepingu hooldustasu, 40,00 eurot sissenõudekulu, 27,13 eurot põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 25.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivis ning 12,90 eurot menetluse ajal perioodil 26.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.10.2020 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks muutud viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
3.Välja mõista M. R.lt Renovum OÜ kasuks alates 31.10.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 464,77 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4.Jätta rahuldamata Renovum OÜ hagi M. R.lt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise ja alates hagiavalduse esitamisest lisanduva viivise väljamõistmiseks määraga 36% põhivõlalt aastas.
5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätta M. R. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies ulatuses ja hageja menetluskulud osaliselt: riigilõiv 125,00 eurot ning hageja põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 73,99%.
Tsiviilasi nr 2-20-103364
6.Määrata Renovum OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 435,00 eurot (175,00 eurot riigilõiv, 260,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)).
7.Mõista M. R.lt Renovum OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 319,37 eurot (riigilõiv 125,00 eurot, esindaja kuludest 192,37 eurot).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on M. R. kohustatud tasuma Renovum OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Renovum OÜ esitas 25.06.2020 Pärnu Maakohtule avalduse M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 15.09.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 26.09.2020 TsMS § 3141 lg 3 p 1 alusel e-kirjaga aadressile xxx. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 10.10.2020 kell 24.00. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-103364
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Ühisraha OÜ vahel 25.04.2019 sõlmitud laenulepingu nr Y190424064, mille alusel võttis kostja laenu 500,00 eurot intressiga 36,00% aastas e. 0,1% päevas, tagasimakseperioodiga 12 kuud, kohustusega tasuda alates 25.05.2019 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 25. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 51,48 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 25.04.2020 kokku summas 632,76 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 51,79 eurot. Laenuandja ütles 28.10.2019 lepingu üles. Ühisraha OÜ loovutas 10.01.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜle.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 464,77 eurot põhivõlgnevus; 2) 68,54 eurot intress perioodil 01.06.2019 - 28.10.2019; 3) 6,38 eurot lepingu hooldustasu; 4) 123,33 eurot viivis põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 25.06.2020 määraga 36% aastas; 5) 40,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, 7, § 100, § 101 lg 1, 6, § 113 lg 1, § 397 lg 1.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks kokku 675,00 eurot, millest riigilõiv 175,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb Ühisraha OÜ ja kostja vastu esitatud nõue tarbijakrediidilepingust, millega on hageja õiguseelane kostjale andnud laenu. Kostja on laenu põhiosast tagastanud 35,23 eurot. 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-103364 Ühisraha OÜ on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani nõuetekohaselt täitnud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
10.Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 464,77 eurot, lepingu hooldustasu 6,38 eurot ning enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 68,54 eurot.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 40,00 eurot.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks põhivõlalt kuni hagi esitamiseni 25.06.2020 (kaasa arvatud) määraga 36% aastas. Kohus on 15.09.2020 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on laenulepingu põhitingimuste punkt 1.10, üldtingimuste punkt 3.7 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel kostja kohustatud tasuma viivist laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 36,00% aastas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-103364 seadusjärgne viivise määr oli lepingu sõlmimise ajal kuni siiani on 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,066% päevas)). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
14.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivise arvestus VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on järgmine: • põhivõlalt 36,29 eurolt perioodil 26.06.2019-28.10.2019 viivis on 0,99 eurot; • põhivõlalt 37,38 eurolt perioodil 26.07.2019-28.10.2019 viivis on 0,78 eurot; • põhivõlalt 38,50 eurolt perioodil 26.08.2019-28.10.2019 viivis on 0,54 eurot; • põhivõlalt 39,65 eurolt perioodil 26.09.2019-28.10.2019 viivis on 0,29 eurot; • põhivõlalt 40,84 eurolt perioodil 26.10.2019-28.10.2019 viivis on 0,03 eurot; • põhivõlalt 464,77 eurolt perioodil 29.10.2019-25.06.2020 viivis on 24,50 eurot. Seega hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summa on 27,13 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
15.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 464,77 euro täieliku tasumiseni määras 36% aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Täiendavalt on menetluse ajal (alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 26.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t 30.10.2020 kaasa arvatud)) põhivõla kogusummalt 464,77 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 12,90 eurot. Alates 31.10.2020 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid piirab viivise kogusummat põhivõla summaga.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-103364 Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja lepingulise esindaja kulud kohus jätab kostja kanda proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 64,67% ulatuses ning seega kostja kanda jääb hageja õigusabikuludest 64,67%. Hageja menetluskulud osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
18.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 870,34 eurot ja tasunud riigilõivu summas 175,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu. Vastavalt kulude jaotusele peab aga kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind oleks 644,00 eurot (põhivõlg 464,77 eurot + intressivõlg 68,54 eurot + lepingu hooldustasu 6,38 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot + hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause määras summas 27,13 eurot + ühe aasta viivisesumma 37,18 eurot). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 501,00 kuni 750,00 eurot nõutav riigilõiv 125,00 eurot.
19.Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Hageja märgib, et menetlusdokumentide koostamine on olnud keerukas ja ajamahukas. Hageja esindaja on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 4 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot, kokku 480,00 eurot (ilma käibemaksuta). Hagimenetluses hageja esindaja koostas ja esitas kohtule üksnes hagiavalduse, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Kohus lahendab asja tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud summas 240,00 eurot (ilma käibemaksuta).
20.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud 20,00 euro ulatuses. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20,00 eurot avaldaja menetluskulude katteks.
21.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 435,00 eurot (175,00 eurot riigilõiv, 260,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu 20%)).
22.Vastavalt menetluskulude jaotusele kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja kokku 317,37 eurot (125,00 eurot riigilõiv, 192,37 eurot, mis on 73,99% suurune osa lepingulise esindaja kuludest).
23.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-20-103364 lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.