RR ja YY hagi CC, VV ja QQ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. detsembri 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
RR ja YY apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3661,20 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja I RR (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Hageja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aldo Vassar Kostja I CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja VV Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata RR ja YY hagi CC-lt, VV-lt ja QQ-lt solidaarselt kahjuhüvitise 3390 eurot ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt välja solidaarselt RR ja YY kasuks täiendav kahjuhüvitis 3390 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta RR ja YY menetluskulud maakohtus
5 % ulatuses nende endi kanda ja 95 % ulatuses solidaarselt CC, VV ja QQ kanda. CC, VV ja QQ menetluskulud maakohtus jätta 95 % ulatuses nende endi kanda ja 5 % ulatuses solidaarselt RR ja YY kanda.
3.Samuti tühistada Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus osas, milles maakohus jättis CC-lt, VV-lt ja QQ-lt solidaarselt välja mõistmata maakohtu menetluskulud summas 1177,20 eurot RR kasuks ja summas 1177,20 eurot YY kasuks ning viivise nendelt summadelt. Teha selle osas uus otsus, millega mõista täiendavalt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt solidaarselt välja RR kasuks 1177,20 eurot ja YY kasuks 1177,20 eurot maakohtu menetluskulude katteks ning viivise nendelt summadelt alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
4.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 16.12.2019 otsus muutmata.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Välja mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt RR ́i ja YY ́i kasuks 5829,52 eurot ja 16.12.2019 seisuga viivist 505,97 eurot ja alates 17.12.2019 viivist võlgnetavalt põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. 5.3 Mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt välja solidaarselt RR ja YY kasuks täiendav kahjuhüvitis 3390 eurot ja viivis sellelt summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. 5.4 Jätta RR ja YY menetluskulud maakohtus 5 % ulatuses nende endi kanda ja 95 % ulatuses solidaarselt CC, VV ja QQ kanda. CC, VV ja QQ menetluskulud maakohtus jätta 95 % ulatuses nende endi kanda ja 5 % ulatuses solidaarselt RR ja YY kanda. 5.5 Välja mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt maakohtu menetluskulude katteks RR kasuks kokku 1402,20 eurot ja YY kasuks kokku 1402,20 eurot ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist kummelgi hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
6.Jätta RR ja YY menetluskulud ringkonnakohtus solidaarselt CC, VV ja QQ kanda. CC, VV ja QQ menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
7.Välja mõista solidaarselt CC-lt, VV-lt ja QQ-lt ringkonnakohtu menetluskulude katteks RR kasuks 519,50 eurot ja YY kasuks 519,50 eurot ja menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates lahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelt viivist kummelgi hagejale VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb
kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RR (hageja I) ja YY (hageja II) esitasid 28.07.2018 Harju Maakohtule hagi ja 28.09.2018 hagi tervikteksti, mille kohaselt hagejad paluvad CC-lt (kostja I), VV-lt (kostja II) ja QQ-lt (kostja III) välja mõista kahjuhüvitise 5829,52 eurot ning viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse kättetoimetamisest.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.04.2015 Tallinnas Paplite pst 27 asuva kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ja 02.11.2015 omandi üleandmise asjaõiguslepingu. Kostjad müüjatena kinnitasid, et lepingu esemel ei ole kostjatele teadaolevaid varjatud puuduseid, millest kostjad ei ole hagejatele teatanud või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Tegelikkuses avastasid hagejad elamu keldris varjatud puudusena majavammi, mis oli olemas ka elamu valduse üleandmise hetkel. Kinnistul asuv elamu ei sobi elamiseks. Elamu ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga. Puuduse kõrvaldamise maksumus on 5829,52 eurot.
3.27.11.2018 avalduses märkisid hagejad, et suurendavad oma nõuet 3390 euro võrra, mis on taastamistööde maksumus, mida on vaja teha pärast majavammi tõrjetööde hulka kuuluvaid lammutustöid. Kokku palusid hagejad välja mõista kostjatelt solidaarselt puuduste kõrvaldamise maksumuse 9729,52 eurot. Lisaks palusid hagejad kostjatelt välja mõista seadusjärgse viivise summalt 5829,52 eurot alates hagiavalduse kättesaamisest ja viivise summalt 3390 eurot alates nõude suurendamise avalduse kättesaamisest. Kostjate vastuväited
4.Kostjad võtsid 16.11.2018 hagi õigeks 5829,52 euro osas ning palusid menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kostja märkisid, et nad ei ole müüjatena oma kohustusi rikkunud, kuid kohtuasja võimalikult kiire lahendamise nimel on nad nõus selle summa hüvitama.
5.Nõude suurendamisele vaidlesid kostjad vastu. Kostjad ei pea õigeks täiendavate kulutuste kandmist, mh nende kulutuste kandmist, mille tulemusel luuakse elamu keldris endisest oluliselt parem olukord. Samuti ootasid hagejad oma nõude esitamisega pea 3 aastat, st keldri olukord polnud hagejatele 3 aasta jooksul piisavalt muret valmistanud. Selline 3aastane aeg on küllalt pikk, et niiskusega seotud probleemid saaksid areneda ebasoovitavas suunas. Õhuvahetust võis halvendada ka puitakende väljavahetamine plastakende vastu. Samuti pole hagejad käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, kuna pole andnud võimalust puudused kohtuväliselt kõrvaldada. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 16.12.2019 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja 5829,52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 505,97 eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras alates 17.12.2019 kuni täitmiseni. Samuti mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt välja hageja I menetluskulude katteks 225 eurot ja hageja II
menetluskulude katteks 225 eurot koos seadusjärgse viivisega kummalegi hagejale kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) hagejad ostsid kostjatelt 16.04.15 notariaalselt tõestatud lepinguga kinnistu aadressil Paplite puiestee 27, Tallinn (registriosa nr 511001) ning 02.11.2015 sõlmisid pooled asjaõiguslepingu kinnistu omandi üleandmise kohta; 2) müügilepingu p-s 1.9.4 kinnitasid kostjad, et lepingu esemel ei ole mingeid kostjatele teadaolevaid varjatud puudusi, millest kostjad ei ole hagejatele teatanud või mida hagejad ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel; 3) kinnistul asuvas elamus on majavamm; 4) kostjad on nõus hagejatele tasuma 5829,52 eurot, mida kostjad ei ole käesoleva ajani tasunud.
8.Maakohus leidis, et Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamusega on tõendatud, et hallitusniidistik pidi elamus olema mitte vähem kui 3 aastat tagasi alates uuringute tegemisest (21.08.2018). Seega on müüdud ese lepingutingimustele mittevastav.
9.Kostjad tunnistavad puuduse kindlakstegemise (asjatundja arvamuse saamise kulu) ja puuduse kõrvaldamise kulu kokku summas 5829,52 eurot. Nende kulude kandmine on ka tõendatud. Kuna hagejad ei andnud 27.07.2018 nõudekirjas kostjatele enne kohtusse pöördumist puuduste kõrvaldamiseks tähtaega ja kohus tuvastas, et mõistlik aeg kohustuse täitmiseks möödus nende poolt osaliselt hagi tunnistamisega 16.11.2018, siis on kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks muutunud 16.11.2018 VÕS § 82 lg 3 ja 7 järgi (kui tähtaeg pole kindlaksmääratud, tuleb võlgnikul kohustus täita mõistlikult vajaliku aja jooksul). Nii on hagejatel on õigus nõuda viivist alates 16.11.2018, mitte ajast, mil kostjad said hagiavalduse kätte.
10.Hagejad nõuavad kostjatelt ka täiendavat kahjuhüvitist 3390 eurot, millises ulatuses hagejad ei ole veel kulu kandnud. Tegemist on taastamistöödega, mis sisaldavad põrandavalu, uste aluste kivivalu, seinte parandust ja ladumist, krohvimist, akende tasanduskrohvimist ja laest eemaldunud laudise kinnitusaukude parandamist. Samas ei ole hagejad nõudnud taastamistööde tegemist kostjatelt ega andnud selleks tähtaega VÕS § 222 lg 1 järgi. Hageja nõue tulevikus kantavate kulude hüvitamiseks on vaadeldav kahju hüvitamise nõudena VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 järgi kohustuse täitmise asemel. Kostjad ei ole tõendanud, et need kulud oleksid väiksemad, kostjad on kuludele ja taastamistöödele ka vastu vaielnud. Seega on ilmne, et hagejatel puudub vajadus anda kostjatele tähtaeg VÕS 115 lg 3 § 114 lg 1 järgi. Nii on õiguslikult kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1, 101 lg 1 p 3 järgi lubatav. Maakohtu hinnangul on hagejad tõendanud ka täiendava kahju suuruse summas 3390 eurot VÕS § 128 lg 2 ja § 132 lg 1, 3 järgi.
11.Hagejate esitatud asjatundja arvamuse kohaselt pidi majavamm olema elamus vähemalt 3 aastat tagasi. Arvamuse järgi tuvastati seeniidistik, mis on kiire levikuga, kogu hoone kelder on kahjustatud ja see on levinud laeni. Arvestades arvamuses väljatoodut, et tegemist on kiiresti leviva seenega ja et see pidi olema seal vähemalt 3 aastat, ning esitatud fotosid, millest nähtuvalt on kogu kelder kahjustatud, oli maakohus arvamusel, et ei ole usutav, et hagejad ei ole märganud kahjustust pea 3 aastat pärast lepingute sõlmimist ja avastasid selle siis, kui nad 27.07.2018 kostjatele nõudekirja esitasid. Kohus nõustus kostjatega, et hagejad ei ole olnud piisavalt hoolsad, et võimalikult varakult tõrjuda seene levikut, et sellest tingitud kahjustus ei suureneks. Nii vastutavad hagejad ise selle eest, et majavamm sai ulatuslikult levida ja kahju suureneda. Neil asjaoludel on alus VÕS § 139 lg 1, 2 järgi kahjuhüvitist vähendada. Lisaks tuvastas kohus, et hagejad ei andnud kostjatele võimalust kohtuväliselt puudusi kõrvaldada, vaid esitasid järgmine päev, kui nad nõudekirja kostjatele saatsid, hagi kohtusse. Arvestades
kostjate käitumist, millega nad soovisid kompromissi ja tunnistasid koheselt esialgses hagis esitatud kulude nõuet, oleks äärmiselt ebaõiglane kostjatelt täiendav kahjuhüvitis välja mõista. Nii on alust vähendada täiendav kahjuhüvitise nõue nullini VÕS § 140 lg 1 järgi.
12.Kuna hagejad ei võimaldanud kostjatel kohtuväliselt vaidlust lahendada, hagi kuulus kostjate poolt kohe tunnistatud osas rahuldamisele ja rahuldatud osale lisandub vaid viivis, mis moodustab põhinõudest 8,69 %, siis tuleb menetluskulud jaotada selliselt, et kostjate kanda jääb vaid riigilõiv 450 eurot ja muud hagejate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Apellatsioonkaebus
13.Maakohtu otsusele esitasid 15.01.2020 apellatsioonkaebuse hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude 5829,52 eurot ületavas osas ja nimetatud summalt viivise välja mõistmata. Samuti paluvad hagejad tühistada maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata kummagi hageja menetluskulude nõue 225 eurot ületavas osas. Hagejad paluvad teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus toonud välja ühtegi asjaolu, mis õigustaks hagejate poolt esitatud kahjunõude summas 3390 eurot vähendamist VÕS § 139 või 140 alusel. Maakohus on märkinud, et hagejad ei ole olnud piisavalt hoolsad, et võimalikult varakult tõrjuda seene levikut, kuid ei ole põhjendanud, milles hagejate ebapiisav hoolsus seisneb. Asjaolust, et hagejad avastasid majavammi 2018. a juulis, ei saa järeldada nende hooletust lepingueseme suhtes. Maakohus oleks pidanud välja selgitama, mis hetkest oleks hagejad pidanud seenniidistiku levimist märkama, milliseid abivahendeid kasutusele võtma ning mil määral on vajalikud toimingud jäetud tegemata. Kompromissi sõlmimise soov või hagi osaline omaksvõtt ei ole asjaoluks, mis muudaks kahju hüvitamise kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglaseks. Hagejatel ei olnud võimalik ära oodata kostjate vastust kohtueelselt, kuna vastasel juhul oleks hagejate nõue aegunud. Samuti on ebaõiglane menetluskulude jaotus. Vastustajate seisukoht
15.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt vaidlustavad hagejad maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagejate nõude rahuldamata 5829,52 eurot ületavas osas ja nimetatud summalt viivise välja mõistmata. Lisaks vaidlustavad hagejad maakohtu otsuse osas, milles menetluskulude hüvitamise avaldus jäi rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt palusid hagejad 28.09.2018 menetlusdokumendis kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise 5829,52 eurot. 27.11.2018 suurendasid hagejad põhinõuet 3390 euro võrra ja palusid kostjatelt solidaarselt välja mõista kahjuhüvitise kokku 9729,52 eurot. Ringkonnakohus märgib, et 5829,52 eurot + 3390 eurot on 9219,52 eurot, mitte 9729,52 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub apellatsioonkaebuse sisust, et hagejate tahteks ei ole vaidlustada maakohtu otsust kogu hagi rahuldamata jäänud osas, vaid osas, milles jäi rahuldamata hagejate täiendav kahjunõue 3390 eurot ja sellelt arvestatav viivis. Sellele viitab
ka apellatsioonkaebuses märgitud tsiviilasja hind 3661,20 eurot, mis moodustub põhinõudest 3390 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summast 271,20 eurot (TsMS § 133). Eeltoodust tulenevalt vaatab ringkonnakohus maakohtu otsuse läbi osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi täiendava kahjunõude 3390 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks.
17.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hagi kahjuhüvitise 3390 eurot ja sellelt arvestava viivise nõudes jäi rahuldamata. Uue otsusega tuleb hagi selles osas rahuldada. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas ning osaliselt ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).
18.Apellatsiooniastmes vaidlevad pooled esmalt selle üle, kas hagejatel on õigus kostjatelt nõuda täiendavat kahjuhüvitist summas 3390 eurot. Hagiavalduse kohaselt on tegemist keldri taastamistööde maksumusega. Hagejad on esitanud Terve Ehituse OÜ hinnapakkumise summas 3390 eurot järgmiste tööde kohta: põrandavalu, ukse aluste kinnivalu, seinte parandusladumine, uste ja akna avade tasanduskrohvimine ja lae kahjustuste parandus (tl 61 pöördel). Terve Ehituse OÜ juhatuse liikme 29.07.2019 selgituste kohaselt hõlmab hinnapakkumine konstruktsioonide osalist taastamist, mille lammutus oli vajalik majavammi tõrjetööde teostamiseks (tl 99-100). Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamuse kohaselt on kahjustuste likvideerimiseks vajalik kogu kelder tühjendada puitmaterjalist ja – esemetest (sh uksepiirded ja seinakate). Kogu keldri põrandapind ja sein tuleb puhastada seeneniidistikust ja viljakehadest ning töödelda termiliselt ja kemikaaliga (I kd tl 26 pöördel – 28 pöördel). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Ringkonnakohus leiab, et kuna majavammi kõrvaldamiseks on vaja teha keldris lammutustöid ja sellest tulenevalt ka taastamistöid, siis on hagejatel õigus nõuda ka taastamistööde kulude hüvitamist (VÕS § 115 lg 1, § 132 lg 3). Kostjad leiavad, et nende tööde tulemusel saab kelder olema paremas seisus võrreldes müügilepingu sõlmimise ajaga. Kolleegiumi arvates ei anna see alust kahjuhüvitise vähendamiseks. Hagejatel ei ole muul viisil võimalik kahjustusi kõrvaldada. VÕS § 132 lg 3 annab õiguse nõuda asja parandamise mõistlike kulude hüvitamist. Kostjad ei ole tõendanud, et taastamisetööde hind oleks ebamõistlik.
19.Maakohus vähendas VÕS § 139 ja § 140 alusel täiendava kahjuhüvitise summas 3390 eurot nullini, kuna hagejad ei ole olnud piisavalt hoolsad, mistõttu sai majavamm ulatuslikult levida ja suurendada kahjustusi. Samuti ei andnud hagejad kostjatele võimalust kohtuväliselt puudusi kõrvaldada. Maakohus viitas, et kahjusumma väljamõistmine on ebaõiglane ka seetõttu, et kostjad tunnistasid koheselt esialgses hagis esitatud kahjunõuet ja soovisid kompromissi. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Vastavalt VÕS § 139 lg-le 2 kohaldatakse lõikes 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. VÕS § 140 lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eeltoodud kahjuhüvitise vähendamise alused täidetud. Esitatud tõenditest ei tulene, et hagejad oleksid pidanud oluliselt varem aru saama, et keldris on majavamm. Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA 31.08.2018 arvamuse kohaselt on kahjustuste vanuseks mitte vähem kui kolm aastat, proovi 1 võtukohas on seeneniidistik kuivanud ja mitteaktiivne.
Kuna kostjate väidetest nähtuvalt ei olnud nemad teadlikud majavammi olemasolust, kuid Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA arvamusest järelduvalt olid kahjustused olemas enne kinnistu valduse üleandmist hagejatele, siis puudub alus väita, et hagejad oleksid pidanud oluliselt enne hagi esitamist majavammi olemasolust aru saama. Lisaks nähtub Eesti Mükoloogiauuringute Keskuse SA arvamusest, et veemõõdusõlme juurde tekkinud majavammi struktuur on värske. Ka arvamusele lisatud fotodest ei saa järeldada, et majavammi olemasolu pidi olema hagejatele kaua aega teada. Kostjate väide, et majavammi levimist võis soodustada puitakende vahetamine plastakende vastu, on oletuslik. Tõendatud ei ole ka see, et kui hagejad oleksid varem märganud majavammi olemasolu, et siis oleksid majavammi kõrvaldamiseks tehtavad tööd olnud väiksemamahulised. Asjaolud, et hagejad ei andnud võimalust kostjatele enne hagiavalduse esitamist puudusi kõrvaldada, ja et kostjad võtsid hagi osaliselt omaks ning soovisid kompromissi, ei ole asjaolud, mis seaduse kohaselt õigustaksid kahjuhüvitise vähendamist.
20.Eeltoodule tuginedes tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista täiendav kahjuhüvitis 3390 eurot. Hagejad palusid kostjatelt välja mõista seaduses sätestatud viivise alates nõude suurendamise avalduse kostjatele kättetoimetamisest. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt eelnimetatud summalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.02.2019 kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Arvestades hagi rahuldatud osa tuleb hagejate menetluskulud jätta maakohtus 95 % ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 5 % ulatuses nende endi kanda. Kostjate menetluskulud maakohtus tuleb jätta 5 % ulatuses solidaarselt hagejate kanda ja 95 % ulatuses nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Muul viisil menetluskulude jaotuseks ei anna alust ka asjaolu, et kostjad võtsid hagi osaliselt õigeks. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas ei võtnud kostjad hagi kogu ulatuses õigeks, vaid üksnes osaliselt.
22.Hagejate 22.10.2018 ja 25.11.2019 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejad kandnud maakohtus õigusabikulusid 4793,61 eurot (koos käibemaksuga) ning tasunud riigilõivu 600 eurot. Hagejate esindaja on osutanud õigusabi 28 tunni 32 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Lisaks paluvad hagejad välja mõista viivise. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole toimingud, mis eelnesid hagiavalduse koostamisele, kuna tegemist ei ole kohtumenetluse kuludega. Ringkonnakohus leiab, et 28.07.2018 hagiavalduse, 10.09.2018 nõude täpsustuse ja 28.09.2018 hagiavalduse tervikteksti koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 5 tundi. 16.11.2018 kostjate vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 20 minutit. 27.11.2018 nõude suurendamise avalduse koostamise ja 21.12.2018 menetlusdokumendi koostamise vajalikuks ajakuluks peab kohus kokku 30 minutit. 06.02.2019 kostjate vastusega tutvumise põhjendatud ajakulu on 10 minutit. 10.04.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks tuleb pidada 1 tund 30 minutit. Hagejate 08.05.2019 menetlusdokumendi koostamise vajalik ajakulu on 1 tund, 09.08.2019 ja 22.08.2019 menetlusdokumentide koostamise vajalik ajakulu on kokku 1 tund 30 minutit. 18.11.2019 kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakulu on kokku 1 tund. Muude menetluskulude nimekirjast nähtuvate toimingute (kohtu kirjadega ja korraldavate määrustega tutvumine, suhtlus hagejatega, kostjatega jms) põhjendatud ajakulu on kolleegiumi hinnangul kokku 3 tundi. Seega on hagejate esindaja
põhjendatud ajakulu 14 tundi. Hagejate esindaja töötunni hind ei ületa keskmist tunnihinda. Seega on hagejate põhjendatud õigusabikulud maakohtus 2352 eurot (koos käibemaksuga), samuti tuleb pidada põhjendatuks kulu riigilõivule 600 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud menetluskulud maakohtus 2952 eurot. Kostjad menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna menetluskulude jaotuse kohaselt jääb hagejate menetluskuludest 95 % solidaarselt kostjate kanda, siis jääb kostjate kanda 2804,40 eurot. Maakohus pidas põhjendatuks menetluskulusid 450 eurot (riigilõiv) ja mõistis kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja 225 eurot, lisaks viivise. Hagejad ei vaidlustanud seda, et menetluskulud mõisteti välja kummagi hageja kasuks eraldi võrdsetes osades. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks täiendavalt välja mõista 1177,20 eurot (2804,40 – 450 / 2) ja viivis. Kokku tuleb kummalegi hagejale välja mõista maakohtu menetluskulude katteks 1402,20 eurot (1177,20 +225) ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis sellelt summalt.
23.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse hagi eset puudutavas osas, siis tuleb hagejate menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 162 lg 1). Teistsuguseks menetluskulude jaotuseks ei anna alust asjaolu, et maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise osas jääb apellatsioonkaebus osaliselt rahuldamata. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejad kandnud ringkonnakohtus õigusabikulusid 1092 eurot (koos käibemaksuga) ning tasunud riigilõivu 325 eurot. Hagejate esindaja on osutanud õigusabiteenust 6 tunni 30 minuti ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad ei ole käibemaksukohustuslased. Lisaks paluvad hagejad välja mõista viivise. Ringkonnakohus leiab, et arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakulu 3 tundi 30 minutit ja muude apellatsioonimenetluses tehtud toimingute vajalik ajakulu 45 minutit, kokku 4 tundi 15 minutit. Hagejate esindaja töötunni hind ei ületa keskmist tunnihinda. Seega on hagejate põhjendatud õigusabikulud ringkonnakohtus 714 eurot (koos käibemaksuga), samuti tuleb pidada põhjendatuks kulu riigilõivule 325 eurot. Kokku on hagejate põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus 1039 eurot. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 519,50 eurot (1039 / 2) ja viivis sellelt summalt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.