2-20-119248/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb I Pil tasuda Osaühingule Aktiva Finants viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on sõlminud xxx-ga 19.07.2017 laenulepingu nr. xxx summas 3500 eurot. Kostja võttis endale lepingu sõlmimisega kohustuse tasuda laen koos intressiga xxx-le maksegraafiku alusel. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal põhinõude katteks 46,27 eurot, millega sai täielikult tasutud maksegraafiku esimene osamakse summas 22,96 eurot ja osaliselt maksegraafiku teine osamakse summas 23,31 eurot. Kostjal jäi tasuda veel põhinõue summas 3454,73 eurot (350046,27=3453,73 eurot). xxx ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 02.12.2017 kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka talle antud täiendava kahenädalase tähtaja jooksul. Lepingu lõppemisega muutus sissenõutavaks kogu põhivõlgnevuse jääk summas 3454,73 eurot. Pärast lepingu lõpetamist on kostja nõude katteks tasunud 1214 eurot (viimane laekumine toimus 19.01.2019), mille hageja arvestab täielikult põhinõude katteks. Eeltoodust tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav põhinõue summas 2240,73 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 34,01%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 3768,25 eurot, mis lepingu põhitingimuste kohaselt jagatakse osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on intressi võlgnevus alates teisest osamaksest, millest tulenevalt on hageja

2-20-119248 arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 17.09.2017 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 16.11.2017 summas 199,58 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid vastavalt seadusjärgsele intressimäärale (8% aastas) alates hagejale teostatud viimasele maksele järgnevast kalendripäevast 20.01.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 16.07.2020. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 266,90 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. xxx loovutas 05.12.2017 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub: mõista välja kostjalt I P hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhinõue summas 2240,73 eurot, intress summas 199,58 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 266,90 eurot; viivised alates 17.07.2020 kuni põhinõude summas 2240,73 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 275 eurot ja hageja õigusabikulud summas 360 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastatud 07.09.2020 kostja poolt märgitud e-posti aadressile. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud TsMS § 314 1 lg 2 alusel kostja poolt kohtule avaldatud aadressil ning need on loetud kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel saatmisest. Hagile vastamise tähtaeg oli seega 30.09.2020. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmisel on kohtul õigus teha kostja kahjuks tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 275 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 275 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218