Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Robert Sarve hagi Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri, Osaühingu
AUROL
(pankrotis) pankrotihalduri ja Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks Osaühingu AUROL pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
0 eurot
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Robert Sarv Kostja Roland Põdra (Põder) (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, esindaja vandeadvokaat Kaidar Sultson Kostja Osaühingu AUROL (pankrotis) pankrotihaldur Tiia Kalaus, esindaja vandeadvokaat Madis Saar Kostja Osaühingu MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet, esindaja vandeadvokaat Madis Saar
Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. aprilli 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-8890 osas, millega ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28. novembri 2019. a otsust samas tsiviilasjas osaliselt tühistades määras uue otsusega Roland Põdra (Põder) (pankrotis) pankrotihalduri menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot ja jättis menetluskulude väljamõistmise nõude
2-18-8890 rahuldamata. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud.
2.Rahuldada osaliselt Roland Põdra (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi kassatsioonkaebus.
1.Robert Sarv (hageja) esitas 8. juunil 2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse nõude tunnustamiseks Osaühingu AUROL pankrotimenetluses. Hagiavalduses märgitud kostjad olid Roland Põder (pankrotis) (kostja I), Osaühing AUROL (pankrotis) (kostja II) ja Osaühing MRP ÄRIGRUPP (pankrotis) (kostja III). Hageja soovis oma 70 000 euro suuruse nõude tunnustamist teise järgu nõudena.
2.Kostja I ja kostja III palusid jätta hagi rahuldamata. Kostja II palus jätta hagi läbi vaatamata.
3.Tartu Maakohus jättis 28. novembri 2019. a otsusega kostja II vastu esitatud hagi läbi vaatamata ning kostja I ja kostja III vastu esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I pankrotihalduri (Martin Krupi) kasuks menetluskulude katteks välja 1152 eurot ja viivise ning kostja II pankrotihalduri (Tiia Kalause) kasuks menetluskulude katteks välja 948 eurot ja viivise. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb hagi läbi vaatamata ja rahuldamata jätmise tõttu jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Kostja III ei esitanud maakohtule menetluskulude hüvitamise taotlust. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt on tema õigusabikulu 1152 eurot koos käibemaksuga. Kohus leidis, et need õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II õigusabikulu kokku 948 eurot. Maakohtu hinnangul ei ole kostja II õigusabile kulunud aeg ülepaisutatud. 6 tundi ja 35 minutit vastab tavapärasele ajakulule sarnases tsiviilasjas.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostja I pankrotihalduri kasuks välja menetluskulu 1152 eurot ja kohustas samalt summalt tasuma viivist. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis kostja II pankrotihalduri kasuks välja menetluskulu 948 eurot ja kohustas tasuma viivist 1152 eurolt. Hageja palus teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta kostja I pankrotihalduri menetluskulud kindlaks määramata või määrata nende suuruseks 0 eurot ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud põhjendatud ulatuses.
5.Kostjate I ja II pankrotihaldurid vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 17. aprilli 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja tegi uue otsuse, millega määras kostja I põhjendatud menetluskulu rahaliseks suuruseks 0 eurot ja jättis hagejalt kostja I pankrotihalduri kasuks menetluskulud välja mõistmata. Kostja II pankrotihalduri põhjendatud menetluskulu suuruseks määras ringkonnakohus 432 eurot, mille mõistis hagejalt välja kostja II pankrotivarasse. Maakohtu otsust vaidlustati vaid menetluskulude suuruse osas. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud. Hageja nõue jäi kostja II pankrotimenetluses tunnustamata ja selle üle enam ei vaielda. 2(5)
2-18-8890 Maakohus on asjas kostjad valesti kindlaks määranud. Hageja esitas oma nõude pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel. Hageja nõude tunnustamisele kostja II pankrotimenetluses vaidlesid vastu pankrotihaldurid M. Krupp, T. Kalaus ja A. Hermet. Maakohtu minetus tuleb parandada ja lugeda õigeteks kostjateks kõigi kolme kostja osas nende pankrotihaldurid. PankrS § 541 lg 1 kohaselt ka olukorras, kus haldur osaleb pankrotiseaduse alusel poolena võlgniku asemel (ja mitte võlgniku esindajana) pankrotivaraga seotud vaidluses, on halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks võlgnik, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohtul tulnuks kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmisel mõista need välja mitte pankrotihalduri, vaid võlgniku pankrotivarasse. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on tema õigusabikulu kokku 948 eurot (esindaja on teinud menetluses 6 tunni 35 minuti eest töid). Ringkonnakohus leidis, et pankrotihaldur tegi kulutusi õigusabile olukorras, kus ta ennast menetlusosaliseks ei pidanud. Arvestades kostja II valitud vastuolulist positsiooni, on viimase vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 tähenduses kulud 3 tunni ulatuses, kokku 432 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista kostja II pankrotivarasse. Kostja I põhjendatud menetluskulu suuruseks määras maakohus 1152 eurot koos käibemaksuga. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas haldur õigusabi 8 tunni ulatuses. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et kostjaks I oleva pankrotihalduri esindaja Kerli Kaasik on kostja I töötaja. Nad mõlemad tegutsevad OÜ-s CAVERE ÕIGUSBÜROO (õigusbüroo). Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (KPK) info kohaselt on pankrotihaldur M. Krupi tegevuskohaks õigusbüroo (arvutivõrgus: https://www.kpkoda.ee/pankrotihaldurids/martin-krupp/). PankrS § 59 järgi kannab KPK kutsekogu juhatus tegutsemisõigust omava pankrotihalduri isikuandmed pankrotihaldurite nimekirja, kuhu tuleb märkida ka halduri büroo ärinimi ja kontaktandmed. Nimekirja pidaja on KPK. Kostjaks I olev pankrotihaldur on oma büroona avaldanud pankrotihaldurite nimekirja pidajale õigusbüroo. Seega ei ole põhjendatud kostja I vastuväide apellatsioonkaebusele, et pankrotihaldur M. Krupp tegutseb Saneerimismenetluse OÜ kaudu. Põhjendatud ei ole kostja I seisukoht, et hageja käsitluse kohaselt on esindaja K. Kaasik R. Põdra töötaja ja tema esindaja. K. Kaasik esindas pankrotihaldur M. Kruppi. TsMS § 175 lg 2 kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, mida kostja I ei ole taotlenud. Kuna pankrotihaldur M. Krupp on oma büroona avaldanud PankrS § 59 lg 2 p 2 kohaselt õigusbüroo, mis on ka tema esindaja K. Kaasiku töökohaks, siis kohaldub asjas TsMS § 175 lg 2 põhimõte ja kostja I kulutusi, mis on seotud sellega, et teda esindas K. Kaasik, ei pea hageja hüvitama. Ringkonnakohus märkis lisaks, et K. Kaasik on kostja II pankrotitoimkonna esimees, kes osales võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul. Seega oli K. Kaasik vaidluse asjaoludega tuttav juba varem pankrotitoimkonna esimehena ja tema osutatud õigusabi kulu on seetõttu ülemäärane.
19.oktoobri 2019. a kirjaga andis maakohus pooltele võimaluse esitada lõplikud seisukohad, kuid märkis eraldi, et sellist kohustust poolel ei ole. Seega ei pidanud kostja I esitama maakohtu menetluses lõplikku seisukohta, milleks kulus 1 tund. Pankrotihaldur peab tagama majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse (PankrS § 55 lg 1) ja arvestama sellega ka kulutuste tegemisel esindajale.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3(5)
2-18-8890
7.Kostja I esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus maakohtu otsust osaliselt tühistades määras kostjaks I oleva pankrotihalduri M. Krupi põhjendatud menetluskulu rahaliseks suuruseks 0 eurot. Jõusse tuleks jätta maakohtu otsus osas, millega hagejalt mõisteti kostjaks I oleva pankrotihalduri menetluskulude katteks välja 1152 eurot ja viivis. Kostja I märkis Riigikohtu menetluse kuludena õigusabikulud 360 eurot (koos käibemaksuga), paludes lahendis märkida ka seadusjärgse viivise maksmise kohustuse neilt kuludelt. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsMS § 175 lg-t 2. Kostjat I kohtus esindanud lepinguline esindaja K. Kaasik ei ole menetlusosaliseks oleva pankrotihalduri töötaja. See, et K. Kaasik tegutseb õigusbüroo kaudu, ei tee temast menetlusosalise töötajat. Õigusbüroo ega büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (Saneerimismenetluse OÜ), ei ole menetlusosaline.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et K. Kaasik on kostja I töötaja. Asjaolu, et praeguseks on pankrotihaldur KPK kodulehel enda tegutsemiskohta muutnud ja märkinud selleks Saneerimismenetluse OÜ, ei mõjuta fakti, et menetluskulude tekkimise hetkel oli tegutsemiskohana märgitud õigusbüroo. Haldur on kõikides menetlusdokumentides kajastanud tegutsemiskohana õigusbürood. Sama on märkinud K. Kaasik. TsMS § 175 lg 2 kohaldamisel on oluline nn vältimatu alluvussuhte aspekt, nt kas töötaja esindab menetlusosalist oma tööülesannete raames või lepingulise esindajana (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15). Menetluskulude nimekirjast nähtub, et tegemist on õigusbüroo tasuga, mitte K. Kaasikule makstud tasuga. Kui pankrotihaldur ja tema lepinguline esindaja tegutsevad sama büroo kaudu, siis ei ole võimalik olukord, kus ettevõte maksab iseendale omaenda teenuste eest tasu.
9.Kostjad II ja III nõustuvad kassatsioonkaebusega, mille kohaselt on ringkonnakohus TsMS § 175 lg-t 2 valesti kohaldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 alusel tühistada osas, millega ringkonnakohus maakohtu otsust osaliselt tühistades määras uue otsusega kostjaks I oleva pankrotihalduri menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot ja jättis menetluskulude väljamõistmise nõude rahuldamata. Selles osas tuleb saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, kuid ülejäänud osas tuleb ringkonnakohtu otsus lugeda TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunuks. Kostja I kassatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
11.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud.
12.Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et praeguses asjas saab kohaldada TsMS § 175 lg 2 esimese lause põhimõtet, kuna pankrotihaldur M. Krupp avaldas PankrS § 59 lg 2 p 2 alusel oma büroona sama osaühingu, kus töötab tema lepinguline esindaja.
12.1.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on esmalt eksinud sellega, et kohaldas TsMS § 175 lg 2 põhimõtet. Kohaldada ei saa põhimõtet, vaid konkreetset sätet, seda vajaduse korral tõlgendades. Teiseks on ringkonnakohus TsMS § 175 lg 2 esimest lauset liiga laiendavalt tõlgendanud. Praeguses
4(5)
2-18-8890 kohtuasjas osales ühe kostjana R. Põdra (pankrotis) pankrotihaldur M. Krupp. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et pankrotihaldurit esindanud K. Kaasik oleks olnud tema töötaja.
12.2.Kui kohus konkreetses kohtuasjas leiab kaalutlusotsuse tegemise käigus menetluskulude väljamõistmise olevat mingis osas ebamõistliku, tuleb kohaldada TsMS § 175 lg-t 1 ning mõista menetluskulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Eeltoodu tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada. Kuigi ringkonnakohus on pärast TsMS § 175 lg-le 2 tuginemist analüüsinud ka apellatsioonkaebuse teisi väiteid kostjaks I oleva pankrotihalduri menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta (TsMS § 175 lg 1) ja leidnud kulud vähemalt osaliselt ülemäärased olevat, ei ole ringkonnakohus TsMS § 175 lg-t 1 kohaldanud ega määranud summaliselt kindlaks, millises ulatuses võib pidada kulusid tarbetuteks. Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Seetõttu ei saa jätta jõusse maakohtu otsustust selles küsimuses. Asja uuel läbivaatamisel saab ringkonnakohus TsMS § 175 lg 1 ja § 176 lg 6 esimese lause koostoimest tulenevalt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamiseks lasta täpsustada ka pankrotihalduri esindamisega seotud asjaolusid.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata. Riigikohtus on ringkonnakohtu otsust vaidlustatud üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas.
15.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb sellelt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause järgi tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.