lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-5302/16

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5302/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1461
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 180 lg 1Juhatuse liikme tasustamineÄS § 187 lg 1, 2Juhatuse liikmete vastutusTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusÄS § 188Osaniku vastutusTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-5302/49Riigikohtu tsiviilkolleegium23.02.20232-19-5302/62Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-6137/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2020, Tallinn Kohtuasja number

2-19-5302

Kohtuasi

Osaühingu SAMASIPU hagi XX vastu 53 100 euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.03.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

osaühing SAMASIPU määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: osaühing SAMASIPU (registrikood 10027744), seaduslik esindaja juhatuse liige YY Kostja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 10.03.2020 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing SAMASIPU (hageja) nimel esitas YY 05.04.2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu 53 100 euro väljamõistmiseks.
2.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsÜS § 138Hea usu põhimõte
TsÜS § 31 lg 2Juriidilise isiku organid
TsÜS § 35Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused
VÕS § 6 lg 2Hea usu põhimõte
25.11.2019 esitas hageja hagiavalduse tervikteksti, milles oli muutunud hageja isik (uueks hagejaks märgitud osaühingu asemel YY). YY märkis, et ta pöördub kohtusse kui osaühingu osanik, mitte kui juhatuse liige.

2-19-5302

3.Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:  osaühingul on kaks osanikku - YY ja XX;  osaühingu osanik XX sõlmis 06.04.2009 ilma teise osaniku nõusolekuta sõiduki Scania R124LA (reg. nr XXXXXX) müügilepingu (lepingu pooled osaühing ja OÜ Translife). Müügilepingu objektiks olev sõiduk oli hinnatud alla selle turuväärtuse;  XX on tahtlikult rikkunud müügilepingut, esitades valeandmeid (lepingu punkt 3). Lepingujärgset summat YY-le teadaolevalt osaühingu pangaarvele laekunud ei ole. Samuti ei ole ostja täitnud tasu maksmise kohustust. YY-l täpne ülevaade raamatupidamisest puudub, sest XX ei ole esitanud vastavaid dokumente;  osanik vastutab osaühingule tekitatud kahju eest. XX ei tegutsenud 06.04.2009 juhatuse liikmena vaid osaühingu osanikuna.
4.Kostja leidis, et hagi ei saa menetlusse võtta, kuna osaniku vastu puudub alus hagi esitamiseks, kahju ei ole tekkinud, nõudel puudub perspektiiv ja nõue on aegunud. Sõiduki müügihind vastas turuhinnale ja seega kahju ei saanud tekkida. Raamatupidamisprogrammist nähtub müügihinna tasumine. 06.04.2009 sõiduki müügitehingu teostas kostja osaühingu juhatuse liikmena. Kostja kinnitab, et ta on osaühingu juhatuse liige siiamaani. YY on kogu aeg olnud osaühingu juhatuse liige. Seetõttu oli tal sõiduki võõrandamise ajal, 2009. aastal teada, et sõiduki võõrandamise tehing toimus. YY osaniku ja juhatuse liikmena teadis sõiduki võõrandamisest hiljemalt 2009. aastal, sest võõrandatud sõidukit ei olnud tal enam võimalik kasutada. Hageja nõue on aegunud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohtu 10.03.2020 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Esialgse hagi on esitatud osaühing, keda on esindanud seadusjärgne esindaja juhatuse liige YY. Hilisemas menetlusdokumendis on hagejaks märgitud YY ja kahju nõutakse osanikuna teiselt osanikult. Hageja asendamise võimalust seadus ette ei näe. Hageja saab menetluses muutuda vaid menetlusõigusjärgluse tulemusena (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 209). Seega ei saa kohus lugeda hagejaks YY.
7.Isegi, kui kohtul oleks võimalik enne hagi menetlusse võtmist lugeda kohaseks hagejaks YY, siis ei nähtu hagist YY kui osaniku õiguste rikkumist. Kostja kui hageja osaniku, vastutus saab tuleneda äriseadustiku (ÄS) § 188 lg-test 1 ja 2. Hagiavalduse asjaoludest nähtub, et kahju on tekkinud osaühingule, mitte YY-le kui osaühingu osanikule. Seega ei saa YY-l kui osaühingu osanikul olla hagiavalduse asjaolude kohaselt nõuet teise osaniku (kostja) vastu. Kohus ei võta sellist nõuet menetlusse TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
8.Kostja kui osaniku vastutus osaühingu ees saab tuleneda samuti ÄS § 188 lg-test 1 ja 2. Kostja kui osaühingu osanik ei saanud müügilepingut sõlmida, sest selline pädevus osanikul puudub. Kohus ei võta sellist nõuet menetlusse TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, kuna hagis toodud asjaolude alusel ei saanud osanik (kostja) osaühingule (hageja) kahju selliselt tekitada.

2-19-5302

9.Hageja väidab, et YY kui juhatuse liikme volitused olid tähtaja möödumise tõttu aastal 2009 lõppenud ja ta ei oleks tohtinud sõidukit müüa. Samas olid sellel hetkel mõlemad juhatuse liikmed ka võrdsetes osades osanikud ning ükski osanik ei ole 10 aasta jooksu vaidlustanud seda, et YY ja XX on juhatuse liikmetena jätkanud ka pärast volituste tähtaja möödumist 2001. aastal.
10.Lisaks eeltoodule ei võta kohus hagi menetlusse ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja pöördus kohtusse ca 10 aastat hiljem, kui tehing toimus ehk nõue osaniku vastu on ilmselgelt hagi esitamise ajaks aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 150). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas 06.04.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Hageja palub asja uut arutamist tuginedes algselt esitatud väidetele algses hagis ning kahju tekkimise aja arvestamist hetkest kui reaalselt tekkis osaühingule kahju.
12.Juhul, kui müüakse osaühingule kuuluvat põhivara oluliselt alla oma omahinna, on tegemist osaniku õiguste rikkumisega. Sõiduki müümisest saadud summa ei ole laekunud hageja pangakontole. Kostja väited väidetavale raamatupidamise programmile on paljasõnalised. Hageja ei suuda määratleda kahju tekkimise aega, kuna puudub täpne ülevaade raamatupidamisest ning kostja ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele vastavaid dokumente esitanud. Kahju tekkimise aega tuleb arvestada hetkest kui reaalselt osaühingule kahju tekkis.
13.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Maakohtus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
16.Maakohus on käesoleval juhul põhjendatult lugenud hagejaks osaühingu SAMASIPU, kes algselt hagi kohtusse esitas. Sellega nõustub määruskaebuses ka hageja. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kohaseks kostjaks on XX (osaühingu osanik ja juhatuse liige), kes hagiavalduses esitatu kohaselt võõrandas osaühingule kuuluva vara.
17.TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Viidatud säte ei kohusta kohut hagi menetlusse võtmisest keelduma, vaid annab selleks võimaluse ja seda saab kohus rakendada siis, kui esitatud hagi ei ole ühelgi õiguslikul alusel võimalik rahuldada. TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldada. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte

2-19-5302 tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega (RKTKm nr 3-2-1-5607, p-d 10 ja 11; nr 3-2-1-192-13, p 8).

18.Ringkonnakohus ei nõustu, et osaühingu nõue XX vastu ei ole käesoleval juhul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses esitatu kohaselt on XX sõlminud sõiduki Scania R124LA müügilepingu. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluse müügilepingu sai XX sõlmida kui osaühingu juhatuse liige (TsÜS § 31 lg 2, ÄS § 180 lg 1, § 181 lg 1). Ka kostja on vastuses hagile selgitanud, et ta teostas vaidlusaluse sõiduki müügi juhatuse liikmena ning et ta on osaühingu juhatuse liikmeks siiamaani. Seega võib XX osaühingu ees vastutada juhatuse liikme vastutuse alusel (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 ja ÄS § 187 lg 2). Maakohus ei ole vaidlustatud määruses selgitanud, miks ei ole õiguslikult põhjendatud osaühingu kahju hüvitamise nõue juhatuse liikme vastu.
19.ÄS § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause) (vt RKTKo nr 3-2-1-197-13, p 14).
20.Kuivõrd hagi materjalidele tuginedes, esinevad õigusnormid, mis võivad anda aluse hagi rahuldamiseks ning ei saa väita, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, siis on maakohus keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest ning asi tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
21.Maakohtu tuginemine nõude aegumisele on praegusel menetlusetapis ebaõige. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 371 ei võimalda jätta hagi menetlusse võtmata, kui kostja on teatanud kohtule aegumise vastuväite esitamise kavatsusest. Aegumise vastuväite esitamine võib teatavatel asjaoludel olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2). Seega tuleb nõude aegumise küsimus lahendada sisulises menetluses (RKTKm nr 3-2-1-15114, p 15).
22.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
23.Käesoleva määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 372 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium