lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-5302/49

Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 23.02.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5302/49
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1445
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ÄS § 60 lg 5Majandusaasta aruande esitamata jätmineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttuTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alusedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 656 lg 2Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-5302/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.10.20202-19-5302/62Harju Maakohus Tallinna kohtumaja26.10.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-21-6137/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.01.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-5302

Määruse kuupäev

Tartu, 23. veebruar 2023

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Urmas Volens ja Kaupo Paal

Kohtuasi

Osaühingu SAMASIPU (kustutatud) hagi Mardo Sageuse vastu 53 100 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu SAMASIPU (likvideerimisel) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja osaühing SAMASIPU (likvideerimisel), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik Kostja Mardo Sageus

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-5302 ja Harju Maakohtu 17. mai 2022. a määrus samas asjas. Saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 17.08.20262-25-6084/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10703/5Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-24-17076/19Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-4648/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-24-8928/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20262-25-10376/15Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 3Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 702 lg 2Teistmise alused
TsÜS § 26 lg 2Juriidilise isiku õigusvõime
TsÜS § 45 lg 2Juriidilise isiku lõppemine
1.
Osaühing SAMASIPU (hageja) esitas 5. aprillil 2019. a Harju Maakohtule hagi Mardo Sageuse (kostja) vastu 53 100 euro suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Maakohus võttis hagi 4. novembril 2020. a. oma menetlusse.
2.Maakohus lõpetas 17. mai 2022. a määrusega tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel ning jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt nähtub äriregistri teabesüsteemist, et hageja on äriregistrist kustutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Äriseadustiku (ÄS) § 2 lg 3 kohaselt tekib äriühingu õigusvõime

2-19-5302 äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kuna hageja on äriregistrist kustutatud ilma õigusjärgluseta, tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada.

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles leidis, et maakohus tõlgendas valesti põhjus-tagajärg seost. Asjaolu, et hageja on äriregistrist kustutatud aastaaruannete esitamata jätmise tõttu, on otseselt seotud hagejale kostja tekitatud kahjuga. Nimetatud kahju on põhjustanud majandusaasta aruannete esitamata jätmise ja sellele järgnenud hageja äriregistrist kustutamise. Hageja põhjendused aastaaruannete esitamata jätmise kohta pole sideprobleemide tõttu jõudnud Tartu Maakohtu registriosakonda. Hageja palus maakohtul võimalusel määrata täiendav mõistlik tähtaeg hageja äriregistrist kustutamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks ning hageja äriregistrisse ennistamiseks. Hageja palus ka kohtumenetluse taastada pärast hageja ennistamist äriregistrisse.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21. juuni 2022. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäid hageja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ning, tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659), ei korranud neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus järgmist. Tsiviilasja menetlus tuli TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi lõpetada, sest hageja on äriregistrist kustutatud ilma õigusjärgluseta. Samuti viitas maakohus asjakohastele TsÜS-i ja ÄS-i sätetele ning tuvastas õigesti, et hageja on äriregistrist kustutatud ilma õigusjärgluseta. Maakohus ei pidanud analüüsima täiendavalt põhjuseid, miks hageja ei ole majandusaasta aruandeid esitanud. Need põhjendused tuli hagejal esitada enda äriregistrist kustutamise menetluses. Hagejale ei saa käesoleva määruskaebemenetluse raames määrata täiendavat tähtaega hageja kustutamise aluseks olevate puuduste kõrvaldamiseks ja seejärel hageja äriregistrisse ennistamiseks. Hageja äriregistrist kustutamise menetlus on eraldiseisev menetlus. Ringkonnakohus ei saa käesoleva määruskaebemenetluse käigus hinnata ka seda, kas ja millised võimalused on hagejal pärast äriregistrist kustutamist tema täiendavaks likvideerimiseks. Samuti ei ole ringkonnakohtul võimalik lahendada hageja tsiviilasja menetluse taastamise taotlust. Hageja on äriregistrist kustutatud ning seetõttu on tema õigusvõime lõppenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas 8. juulil 2022. a ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub asja menetluse peatada kuni tsiviilasjas nr 2-22-9930 tehtava lahendi jõustumiseni. Hageja palub tühistada kohtute määrused ning saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud enne asja menetluse lõpetamise määruse tegemist määrama hageja seaduslikule esindajale tähtaja hageja äriregistrist kustutamise ja õigusjärgluse kohta seisukoha esitamiseks. Asjaolu, et äriregistrist ei nähtu hageja õigusjärglast, ei tähenda, et hagejal seda ei ole, ning see asjaolu ei välista ka nõudeõiguse üleminekut. 2(4)

2-19-5302 Ringkonnakohus eksis, leides, et tal ei ole võimalik lahendada hageja taotlust määrata tähtaeg hageja äriregistrisse kandmise ennistamiseks. Hageja taotluse eesmärk oli saada tähtaeg menetluse lõpetamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks. Sellise tähtaja oleks maakohus pidanud hagejale määrama omal algatusel analoogselt hagi läbi vaatamata jätmise eelduste esinemise olukorraga. Menetluse ennatliku lõpetamisega, hageja seaduslikule esindajale menetluse lõpetamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tähtaja määramata jätmisega ning menetluse lõpetamise lahendi tühistamata jätmisega rikkusid kohtud TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõtet.

7.Hageja esitas 4. augustil 2022. a Riigikohtule taotluse, milles palub võtta tsiviilasja materjalide juurde hageja 4. augusti 2022. a äriregistri kehtivate andmete väljatrükk. Selle dokumendiga soovib hageja tõendada, et ta on äriregistrisse kantud, tema suhtes toimub likvideerimismenetlus ning seega on tsiviilasja menetluse lõpetamise aluseks olevad asjaolud praeguseks ära langenud. Seetõttu loobub hageja ka määruskaebuses esitatud menetluse peatamise taotlusest.
8.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Kolleegium leiab, et TsMS § 701 lg 3, § 695 ja § 692 lg 1 p 2 järgi tuleb kohtute määrused tühistada. Asi tuleb TsMS § 691 p 4 järgi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
10.TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Kuni 31. jaanuarini 2023. a kehtinud TsÜS § 45 lg 2 kohaselt lõppes eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Alates 1. veebruarist 2023. a kehtiva TsÜS § 45 lg 2 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega varatu juriidiline isik lõpeb. Kuna hageja lõppes õigusjärgluseta, leidsid kohtud iseenesest õigesti, et esines kuni 31. jaanuarini 2023. a kehtinud TsMS § 428 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Eelviidatud sätte kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta.
11.Kolleegium on varem leidnud, et menetluse kohene lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel oleks ennatlik, kuna juriidilise isiku äriregistrist kustutamine ei pruugi olla lõplik. Kuni 31. jaanuarini 2023. a kehtinud ÄS § 60 lg 5 võimaldas registripidajal otsustada äriregistrist kustutatud äriühingu likvideerimise, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmnes, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud. Kui asja materjalidest nähtus, et menetluse pooleks oleval äriühingul on vara, võis olla alus kohaldada ÄS § 60 lg-t 5. Seetõttu tuli enne menetluse lõpetamist anda menetluse poolele võimalus registripidajale vastava taotluse esitamiseks. Kui menetluse pool esitas taotluse, tuli hagiasja lahendavale kohtule esitada taotluse ärakiri. Menetlus tuli TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada siis, kui menetluse pool talle antud tähtaja jooksul registripidajale taotlust ja hagiasja lahendavale kohtule taotluse ärakirja ei esitanud (vt Riigikohtu 25. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13 (asja läbivaatamise edasilükkamine), p 9). Kolleegium jääb eeltoodud seisukoha juurde ja lisab, et juhul, kui kohus määras menetlusosalisele eelmainitud täiendava tähtaja ning menetlusosaline esitas registripidajale esitatud taotluse ärakirja kohtule tähtaegselt, ei saanud kohus, analoogselt TsMS § 356 lg-s 1 sätestatuga, lõpetada tsiviilasja menetlust enne registrimenetluses tehtava lahendi jõustumist. Pärast registrimenetluses tehtava

3(4)

2-19-5302 lahendi jõustumist sai kohus tsiviilasja menetlusega jätkata ning sõltuvalt registrimenetluse tulemusest otsustada, kas tsiviilasja menetlusega sisuliselt edasi minna või menetlus lõpetada.

12.Asja materjalidest nähtuvalt saatis maakohus 12. mail 2022. a pooltele kirja, milles märkis, et hageja on äriregistrist kustutatud ilma õigusjärglaseta majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kuivõrd see asjaolu oli maakohtu arvates menetluse lõpetamise alus TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi, tühistas maakohus ka samaks päevaks määratud kohtuistungi. Maakohus lõpetas kolleegiumi arvates tsiviilasja menetluse ennatlikult, sest hagejal kui juriidilisel isikul võis sel hetkel olla vara vaidlusaluse kahju hüvitamise nõude näol. Seega võis menetluse lõpetamise ajal eeldada, et hageja taotles äriregistrilt ÄS § 60 lg 5 kohaldamist. Seetõttu oleks maakohus pidanud enne asja menetluse lõpetamist määrama hagejale tähtaja registripidajale ÄS § 60 lg 5 kohase taotluse esitamiseks ning vastava taotluse ärakirja esitamiseks maakohtule. Jättes sellise tähtaja määramata, rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes. Ringkonnakohus on sellise rikkumise jätnud ebaõigesti tähelepanuta. Seetõttu tühistab kolleegium nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ning saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja äriregistri registrikaardilt nähtuvalt on Harju Maakohus 2. augusti 2022. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-22-9930 otsustanud hageja täiendava likvideerimise, mille tulemusena on hageja uuesti äriregistrisse kantud. Hageja õigusvõime taastamise tõttu ei ole vaja talle eelmainitud täiendavat tähtaega määrata.
13.Kolleegium märgib, et olukorras, kus menetluse pooleks olev juriidiline isik kantakse pärast (kuni
31.jaanuarini 2023. a kehtinud) TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi tehtud menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist uuesti äriregistrisse, võib see olla alus kohtulahendi teistmiseks TsMS § 702 lg 2 p 6 järgi.
14.Hageja esitas Riigikohtu menetluses tõendi (hageja registrikaardi väljatrükk). Kolleegium märgib, et selle esitamiseks puudus vajadus, kuivõrd tegemist on asjaoluga, mille tõendatust saab Riigikohus tulenevalt TsMS § 667 lg 3 teisest lausest ise e-äriregistrist kontrollida. Samas ei sõltu praeguse määruskaebuse lahendamine sellest, kas hageja on uuesti äriregistrisse kantud.
15.Kuna kohtute määrused tühistatakse ja asi saadetakse tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks, tuleb tühistada ka kohtute määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja sisulise lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.08.20262-26-8778/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-25-14764/28Riigikohtu tsiviilkolleegium