XX hagi Ülemiste Center OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.10.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
9217,30 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja (vastustaja): Ülemiste Center OÜ (registrikood 10872385), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 07.10.2019 otsus tühistada.
2.Rahuldada XX hagi Ülemiste Center OÜ vastu kahju hüvitamiseks osaliselt. Välja mõista Ülemiste Center OÜ-lt XX kasuks 667,73 eurot, millest 167,73 eurot on varalise kahju hüvitis ja 500 eurot mittevaralise kahju hüvitis.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte kanda. Menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.
XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord
1(17)
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 01.11.2016 Harju Maakohtule hagi Ülemiste Center OÜ (kostja) vastu varalise kahju 4717,30 eurot ja mittevaralise kahju 4500 eurot hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sai hageja 01.11.2013 kannatada puuduliku turvamärgistuse ja märgistamata klaasuste tõttu, sisenedes Ülemiste keskusesse. Õnnetusjuhtum toimus kokkupõrkel nähtamatu klaasuksega pimedal ajal keskuse tuulekojas, kui sisemised klaasuksed ei avanenud tavapärase nõutava kiirusega välimiste ustega võrreldes, mis olid avatud või avanesid piisavalt kiiresti. Sisemistelt ustelt, millistega hageja kokku põrkas, puudus turvamärgistus. Sissepääsu ümbruses ei olnud hoiatusmärke selle kohta, et keskuse sisemise sissepääsu uksed võivad olla ohtlikud, eriti pimedal ajal. Kuna õnnetusejuhtumi ajal toimusid Ülemiste keskuse ees ehitustööd, puudus tavapärane territooriumi valgustus. Valgustuse peegeldus klaasustel tegi märkamise raskemaks.
3.Õnnetusjuhtum fikseeriti kohapeal Ülemiste keskuse töötajate poolt ning hageja teavitas juhtumist politseid vahetult pärast õnnetust. Hageja esitas politseile kirjaliku avalduse 04.11.2013, millele vastati 05.11.2013. Kostja juhtkond vastas hageja avaldusele mitmel korral, võttes süü omaks. 03.02.2014 keeldus kostja kahju hüvitamisest nõutud summas, vaid pakkus oluliselt väiksemat summat, millega hageja ei olnud nõus.
4.Kostja vastutab ehitise omanikuna sõltumata süüst, sest ehitis ei või inimese elule ja tervisele põhjustada ohtu. Keskusesse sisenemisel tekkis hageja ja kostja vahel lepingulaadne suhe.
5.Hageja varalise kahju nõue koosnes kuludest arsti konsultatsioonile ja ravimitele summas 233,30 eurot, kuludest nina deformatsiooni taastamiseks vajalikule operatsioonile summas 2500 eurot, transpordikuludest 93 eurot ja töövõime vähenemisest ning saamata jäänud tulu nõudest summas 1891 eurot.
6.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue 4500 eurot on põhjendatud, sest tal oli ajuvapustus, hagejal kestavad siiani tugevad peavalud, nina on kõverdunud, mis on esteetiline puudus ning hageja hingamine on takistatud. Hagejal on tasakaaluhäired ja keskendumisraskused, põrutada saanud õlg valutab öösiti. Pärast traumat oli ühe kuu jooksul häiritud liikumine. Kostja vastuväited
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud mitte ühtegi nõude rahuldamise eeldust. Hageja ei ole tõendanud, et ta põrkas Ülemiste keskuses vastu ust ning talle tekkisid seetõttu 2(17)
tervisekahjustused. Hageja ei ole tõendanud, milline märgistus pidi ustel olema ja milline pidi olema uste nõutav avanemise kiirus. Kui hageja põrkas kiirustades vastu ust, ei vastuta selle eest kostja. Tuulekojas topeltuste olemasolu kaubanduskeskustes on tavapärane ega saanud hagejale olla üllatuslik. Hageja ei saanud ka eeldada, et kõik uksed avanevad alati automaatselt. Kostja hinnangul on politsei selgitanud hagejale õigesti, et Ülemiste keskusesse siseneb sama ukse kaudu iga päev ennast vigastamata sadu külastajaid. Kokkupõrke põhjus võis seisneda hagejas endas.
9.Hageja kinnitas, et ta sisenes tuulekotta kiirustades. Kostjale jäi arusaamatuks, miks ta peab vastutama kahju eest, mis tekkis hageja kiirustamise tõttu. Hoolas ja tähelepanelik külastaja jälgib uste avanemist ning asub ukseava läbima alles siis, kui uksed on lahti. Ülemiste keskuse klaasuksed avanevad kiirusega 60 - 200 cm/s, mis on mõistliku kiirusega liikuva külastaja puhul ohutuks sisenemiseks piisav.
10.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et tema juhtkond on süü omaks võtnud, sest on hageja kahju nõudele vastanud. Kostja on klientidest lugupidava ettevõttena juhtunu pärast kahetsust avaldanud, kuid mitte kordagi juhtunu pärast süüd omaks võtnud. Kostja tegi ilma hageja väiteid kontrollimata ettepaneku hüvitada otsesed kulud 205,37 eurot, viie päeva töötasu 155 eurot ja mittevaralise kahju 200 eurot, kuid hageja kostja pakkumisele ei vastanud. Hageja ei ole tõendanud üheski osas talle tekkinud kahju.
11.Hageja kahju nõue on alusetu ning tõendamata. Hageja 23.12.2013 kirja kohaselt oli tal kahe aasta jooksul võimalik teha tasuta ninaoperatsioon Haigekassa järjekorras. Seega on hagejal olnud alates 2015. aasta lõpust võimalik minna üldjärjekorras operatsioonile, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja on jätnud operatsioonile ligi kolme aasta jooksul minemata, mis näitab, et hageja väited operatsiooni olulisusest on alusetud.
12.Hageja ei ole tõendanud, et ostis ravimeid kokkupõrke tagajärjel tekkinud tervisekahjustuste ravimiseks. Ekspertiisiaktis on märgitud, et hageja nägemishäired ei ole seostatavad 01.11.2013 juhtumiga. Samuti on ekspertiisiaktis viidatud hageja 05.09.2018 e-kirjale, kus ta kinnitab, et tarvitab alates 2015. aastast valuvaigisteid seoses muu haigusega. Hageja mittevaralise kahju nõue on alusetu. Maakohtu otsus
13.Maakohus jättis 07.10.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, määras maksta kostjale menetluskulude katteks hageja tasutud tagatise arvelt välja 2380 eurot ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6369 eurot ja viivise.
14.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja peab hagejale hüvitama varalise ja mittevaralise kahju seetõttu, et hageja sai tervisekahjustusi kokkupõrkel kostjale kuuluva Ülemiste keskuse automaatselt avanevate ustega.
15.Maakohus leidis, et hageja kahju nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et sisenemisel kaubanduskeskuse hoonesse tekkis tal kostjaga lepingulaadne suhe. Ainuüksi ehitisse sisenemisest ei saa tekkida siseneja ja ehitise omaniku vahel mistahes lepingulist suhet, kui ehitise omanik ei osuta samal ajal sisenejale mõnda teenust. Kostja kui kaubanduskeskuse ehitise omanik ei osutanud hagejale ühtegi teenust ega müünud mistahes kaupu.
16.Maakohus ei nõustunud ka hageja väidetega, et kostja kui ehitise omanik vastutab sõltumata juhtumi asjaoludest ja sõltumata süüst hageja ees, sest iga ehitis on alati ohtlik. 3(17)
Nõuetekohaselt ja õigusaktidele vastavalt ehitatud kaubanduskeskus ei ole iseenesest ohtlik hoone ning ühestki õigusaktist ei saa teha vastupidist järeldust. Võlaõigusseaduse erisätted, millistele hageja viitas, ei ole hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid arvestades asjakohased. Tavapärane kaubanduskeskuse hoone ja selle uksed ei kätke endas ühelgi viisil ümbruskonnale sellist ohtu, mida tavapäraselt hoolsalt tegutsedes ära hoida ei ole võimalik. Kostja kui ehitise omanik ei vastuta kõrgema ohu allika valitsejana. Hageja järeldas VÕS § 1058 alusel ekslikult, et iga ehitis on automaatselt ohtlik ehitis. Seda, kas ehitis on ohtlik, tuleb tuvastada VÕS § 1058 lg-s 1 toodud tunnuste põhjal. Tegemist on tavapärase ehitise, mitte ohtliku ehitisega. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, et kaubanduskeskuse uste näol oleks olnud tegemist asjast lähtuva erilise ohuga. Uksed on mõeldud ehitisse sisenemiseks ning isegi siis, kui tegemist on automaatselt avanevate ustega, saab mõistlik isik aru, et siseneda on võimalik vaid avatud uksest. Suletud uks, millega inimene kokku põrkab, ei saa kujutada endast ehitisest lähtuvat erilist ohtu. Hageja põrkas hagiavalduse kohaselt vastu suletud klaasust ja sai seetõttu vigastada, kuid hageja ei ole väitnud ega tõendanud seda, et uks oleks kokkupõrke tulemusena purunenud (VÕS § 1059).
17.Kostja vastutuse aluseks võis hageja väidete õigsust eeldades olla VÕS § 1045 lg 1 p 7, kuid samas tuleneb VÕS § 1045 lg-st 3, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Hageja ei tõendanud, et kostja rikkus mõnda seadusest tulenevat kohustust ning see kohustus pidi hagejat kaitsma tekkinud kahju eest. Hageja ei toonud välja toonud õigusnormi, mida kostja oleks rikkunud. Hageja möönis hagiavalduses ja mitmetes kostjale saadetud kirjades, et ta kiirustas kaubanduskeskusesse sisenemisel, kuid ei põhistanud ega tõendanud oma väidet, et uksed pidid automaatselt avanema sõltumata sellest, millise kiirusega inimene neist siseneda soovis. Hageja väited jäid paljasõnalisteks. Kostja esitas kohtule automaatsete uste tootja Tormax infolehe ja toote deklaratsiooni, mille kohaselt avanesid uksed maksimaalse kiirusega 60-200 cm/s. Uksed tunnevad automaatselt ära takistusi sulgudes. Tootja deklaratsiooni kohaselt on uksed vastavuses Euroopas kehtivate ohutusnõuetega. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, et uksed ei oleks vastanud mõnele seadusest tulenevale ohutusnõudele. Hageja ei toonud välja ühtegi õigusnormi, mida kostja oleks uste liikumiskiiruse osas rikkunud.
18.Maakohus nõustus kostja väidetega, et hageja kui tavapärase nägemisega isiku jaoks olid keskuse sissepääsu sisemised klaasuksed piisavalt nähtavad. Hageja esitas kohtule foto Ülemiste keskuse tuulekoja sisemistest klaasustest seisuga 01.11.2013. Kohus osundas, et kuigi sisemistel klaasustel puuduvad eraldi kleebised või märgistus, ei ole uksed tavanägemisega isikutele halvasti märgatavad. Tuulekoda on fotost nähtuvalt heledalt valgustatud ning valgustuse taustal on selgelt nähtavad sisemiste klaasuste raamid. Hageja väited, et tegemist oli pimeda ja halvasti valgustatud kohaga, ei ole tõendatud. Hageja esitas kohtule ka foto välimistest ustest, millelt on nähtav märgistus. Samalt fotolt on näha, et tuulekoda on hästi valgustatud ning läbi välimiste klaasuste on sisenejale selgelt nähtavad sisemised klaasuksed. Seega leidis kohus, et kostja ei saa vastutada hageja ees VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja ei ole rikkunud ühtegi õigusaktist tulenevat kohustust, mis pidi hagejat kui tavapärase nägemisega isikut kaitsma kokkupõrke eest 4(17)
suletud klaasuksega. Hageja kui tavapärase nägemisega isiku jaoks olid uksed nähtavad ja äratuntavad.
19.Seda, millistel asjaoludel tegelikult kokkupõrge aset leidis ja kas või milliseid tervisekahjustusi hageja seeläbi sai, hageja usaldusväärselt ei tõendanud. Kohus selgitas, et ainuüksi hageja seletused ei ole piisavad õnnetuse toimumise tõendamiseks. Kohus juhtis hageja tähelepanu asjaolule, et õnnetuse toimumise päeval tuvastati hagejal üksnes ninahaava tekkimine, mitte muude tervisekahjustuste olemasolu.
20.Maakohus leidis, et tõenditega kogumis ei ole tõendatud, et hageja üldse Ülemiste keskuse kaubanduskeskuse ustega kokku põrgates tervisekahjustusi sai. Kuigi hageja on samal päeval helistanud politseisse, käinud keskuse infolauas ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO-s (edaspidi EMO) vastuvõtul, on väidetava sündmuse toimumise ehk kella 18.30 – 18.50 ning keskuse infolauas avalduse koostamise kellaaja ja EMO-sse pöördumise kellaaegade vahel ligi tunniajalised vahed. Hageja väitis, et ta pöördus koheselt pärast õnnetuse toimumist Ülemiste keskuse infolauda, kuid viimane on hageja avalduse vastu võtnud alles tund aega pärast väidetava õnnetuse toimumist. Lisaks ei osanud hageja seletada, kuidas tal oli võimalik pärast õnnetuse toimumist tekkinud tervisekahjustuste mõjul (tugev verejooks, peavalu, šokk) kirjutada avaldust infolauas ja sõita seejärel oma sõidukiga ise traumapunkti. Hageja seletused selle kohta, millisel põhjusel õnnetus tegelikult juhtus ja millise kiirusega hageja liikus, on vastuolulised ja menetluse käigus muutunud.
21.Hageja asus alles pärast kohtu tõendeid puudutavaid selgitusi väitma, et õnnetuse toimumist peaks tõendama kostja turvavideo salvestis, mida kostja oleks pidanud säilitama ja vajadusel taastama, sest kostja pidi olema juhtunust ja hageja soovist kohtusse pöörduda teadlik. Kohus nõustus kostja väidetega, et kostjal puudus kohustus säilitada turvavideo salvestist pärast juhtumit kolme aasta jooksul seni, kuni hageja nõudega kohtusse pöördus. TurvaS § 11 lg 4 järgi oli kostjal kohustus säilitada salvestist kuni 01.11.2014.
22.Kohtu hinnangul ei tõendanud hageja kõigi tema väidetud tervisekahjustuste tekkimist väidetava kokkupõrke tagajärjel. 04.11.2013 politseile esitatud avalduses kirjeldas hageja, et ta sai traumeeriva löögi vastu nina ja pead. Erinevalt hagiavalduses märgitust ei nähtu hageja 04.11.2013 avaldusest, et ta oleks saanud löögi vastu õlga. Tekkinud kahjustustena loetles hageja avalduses peapõrutuse, nina lahtise haava, nina verejooksu, peavalu, kaelavalu, valu kõrvas ja lõuas, segadusseisundi, tasakaaluhäired, üldise nõrkuse, nõrkuse jalgades. Samas ei tuvastatud hageja vastuvõtul EMO-s 01.11.2013 ühtegi muud kahjustust peale nina lahtise haava. Kohus ei pidanud usutavaks, et kui hagejal oleksid juba koheselt pärast õnnetust 01.11.2013 esinenud peavalu, peapõrutus, segadusseisund, tasakaaluhäired, kaelavalu ja muud valud ja üldine nõrkus, ei oleks neid tervisekahjustusi EMO-s tuvastatud. Hageja väitis, et kõik tervisekahjustused olid ilmnenud juba avalduse esitamise ajal, mida asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Kui hagejal oleksid koheselt ilmnenud peapõrutus, segadusseisund, tasakaaluhäired ja nõrkus, ei oleks hageja saanud ise sõidukiga EMO vastuvõtule sõita.
23.Vastupidiselt hageja seisukohale, ei tuvastanud politsei õnnetuse toimumist, vaid vastas hageja avaldusele, mille viimane esitas mõned päevad pärast väidetava õnnetuse toimumist. 5(17)
24.11.11.2013 viibis hageja taas EMO-s ja kaebas peavalu. Uuringute tulemusel ei tuvastatud hagejal koljusiseseid muutusi ning puudus neuroloogiline leid. 18.12.2013 kiirabikaardi väljavõttest nähtub, et hageja kaebas külmakartuse, mäluhäirete ja peavalu üle. Hagejale soovitati pöörduda neuroloogi poole. Seega võis järeldada, et kui hagejal ka tekkisid täiendavad tervisekahjustused, ilmnesid need alles hiljem ja mitte koheselt pärast õnnetuse toimumist. 19.12.2013 viibis hageja vastuvõtul SA Kõrva-NinaKurguhaiguste Kliinikus, kus tal tuvastati nina vaheseina kõverdumine ja hingamistakistus. Ühtlasi esitas hageja kohtule FIE MS tõendi, mille kohaselt oli hagejal 01.11.2013 peatrauma, pärast mida on tal tugevad peavalud. Tõendi väljastamise kuupäevaks on märgitud 17.01.2014. Kohus leidis, et kuigi hagejal võisid objektiivselt esineda peavalud ja nina vaheseina kõverdumine ja sellest tulenev hingamistakistus, ei ole eelviidatud tõenditega tuvastatud, et kirjeldatud tervisekahjustused tekkisid 01.11.2013 Ülemiste keskuses toimunud kokkupõrke tulemusena. Raviteenust osutavad isikud on teinud järeldusi hageja enda ütluste alusel, mitte objektiivsete tõendite või asjaolude pinnalt.
25.Hageja suhtes läbi viidud isiku 28.09.2018 ekspertiisiaktist nähtus, et 01.11.2013 fikseeriti hagejal vigastusena nina lahtine haav. Alles 11.11.2013 diagnoositi tal traumajärgne peaaju vapustus. Hageja peavalu raviti valuvaigistavate ravimitega. 19.12.2013 tuvastati hagejal nina deformatsioon vasemale, ninavaheseina nihe paremale. Kokkuvõttes leidis ekspert, et kõik hagejal esinevad tervisekahjustused ehk haav ninal, ninavaheseina kõverdumine ja peaajuvapustus on tekkinud tömbi vägivalla toimel dokumentides märgitud ajal ehk 01.11.2013 näopiirkonna löögist vastu klaasust. Hageja ravi pidi toimuma konservatiivselt ja lisaained olid näidustatud. Ekspertarvamuses ei ole välistatud, et trauma tõttu tekkisid hagejal kroonilised peavalud. Kohus leidis, et ekspertarvamus ei tõenda siiski objektiivselt, et hageja võimalikud tervisekahjustused tekkisid nimelt Ülemiste keskuses 01.11.2013 toimunud kokkupõrkest klaasuksega. Ekspertavamusest ei nähtu, mille alusel on ekspert objektiivselt hinnanud kahjustuste tekkimise ajaks 01.11.2013 ja tekkimise põhjuseks nimelt näopiirkonna löögi vastu klaasust. Kohus nõustus, et löök vastu näopiirkonda võib põhjustada erinevaid tervisekahjustusi ning need kahjustused ei pruugi ilmneda koheselt pärast õnnetusjuhtumit, kuid millal täpselt õnnetus aset leidis, kus ja millise esemega kokkupõrge toimus, sai ekspert järeldada vaid hageja enda ütluste alusel, mida ükski teine objektiivne tõend ei toeta.
26.Samast ekspertarvamusest nähtus, et hageja saatis 04.09.2018 ja 05.09.2018 eksperdile e-kirjad, milles asus muuhulgas väitma, et tal tekkis pärast traumat ebatavaline nägemishäire. Ekspert aga leidis, et hagejal on tekkinud vanaeanägevus, mis ei ole seostatav 01.11.2013 traumaga. Kokkuvõttes leidis ekspert, et hagejal võisid tekkida 01.11.2013 haav ninal, ninavaheseina kõverdumine ja peaajuvapustus, kuid teiste tervisekahjustuste ehk väidetava kestva peavalu ja ninavaheseina kõverdumisest tingitud hingamiskahjustuse tekkepõhjust ei ole võimalik määrata. Ekspert ei saanud hinnata seda, kas haav hageja ninal oli lõike- või põrutushaav, kuid ekspert pidas võimalikuks, et tegu oli põrutushaavaga. Kokkuvõttes ei tõendanud kohtu hinnangul ekspertarvamus siiski seda, et hagejal tekkisid objektiivselt haav ninal, peavalu ja ninavaheseina kõverdumine kokkupõrkest Ülemiste keskuse klaasustega 01.11.2013. Välistatud ei ole see, et hageja 6(17)
sai samal päeval löögi vastu nägu mõnes muus kohas. Teiste hageja väidetud tervisekahjustuste olemasolu ning seos 01.11.2013 väidetava juhtumiga Ülemiste keskuses on täielikult tõendamata.
27.Kohus leidis, et isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud enda kirjeldatud viisil 01.11.2013 kokkupõrget Ülemiste keskuse klaasustega ja seda, et kostja peaks juhtunu eest vastutama, ei tõendanud hageja enda väidetud varalise ja mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid. Hageja väitis mittevaralise kahju nõude esitamisel, et õnnetuse tõttu on tal siiani kestvad tugevad peavalud, hingamiskahjustused, nina esteetiline kõverdumine, häiritud uni, nägemishäired, tasakaaluhäired, keskendumisraskused, õlavalu, kaevalu, häiritud liikumine ja häiriv palavikutunne, kuid nende häirete esinemist ei tõenda ükski asjas kogutud tõend. Hageja ei ole tõendanud mistahes pikaajaliste ja tõsiste tervisekahjustuste tekkimist. Hageja väited varalise kahju tekkimise kohta jäid samuti tõendamata. Vaatamata kohtu selgitustele tõendas hageja varalise kahju tekkimist vaid osaliselt.
28.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.
29.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 9635,90 eurot ja viimasel istungil osalemise kulud vastavalt istungi kestvusele. Samuti palus kostja hagejalt välja mõista viivise. Kuludest on 8 eurot kulunud tõendite saamiseks ja 9627,90 eurot olid õigusabikulud. Kostjat esindas kaks esindajat, kelle tunnitasu suurus oli erinev. Üks esindaja osutas kostjale õigusabi 3,5 tundi tunnitasuga 205 eurot ja 0,77 tundi tunnitasuga 220 eurot. Teine esindaja osutas õigusabi mahus 18,7 tundi tunnitasuga 170 eurot ja 30,9 tundi tunnitasuga 180 eurot.
30.Kohus nõustus kostja väidetega, et asja menetlemise muutis keerukaks hageja hulgaliselt süstematiseerimata ja dubleerival viisil esitatud dokumendid. Lisaks esitas hageja menetluse käigus hulgaliselt erinevaid määruskaebusi, millistele kostjal tuli vastata. Kohus leidis, et iseenesest on kostja esindajate õigusabi osutamiseks tehtud toimingud nende ajalises ulatuses kooskõlas menetlusdokumentide sisu ja mahu ning tehtud toimingute ajalise kestvusega. Küll aga leidis kohus, et kostja esindamiseks ei olnud vajalik kahe esindaja osavõtt asjast. Kohus luges põhjendatud kostja kuluks ühe esindaja ajakulu 18,7 tunni ulatuses tunnitasuga 170 eurot ja 30,9 tunni ulatuses tunnitasuga 180 eurot. Seega olid kostja õigusabikulud põhjendatud 3179 eurot + 5562 eurot = 8741 eurot ilma käibemaksuta. Koos tõendite hankimiseks vajaliku kuluga 8 eurot oli kostja menetluskulud põhjendatud 8749 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
31.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning mõista hageja menetluskulud ja riigi õigusabi kulu välja kostjalt.
32.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, jättes otsuse olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 436 lg 1). Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, jättes kohaldamata mh VÕS § 115 lg 1. Maakohus eksis asjas tähtsust omavate tõendite hindamisel. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti või pööras ümber mitmeid faktilisi väiteid. Seega jäi ebaselgeks, millised on maakohtu motiivid.
7(17)
33.Hageja tõi hagis esile, et kuna õnnetusejuhtumi ajal toimusid Ülemiste keskuse ees parkla territooriumil ehitustööd, puudus tavapärane territooriumi valgustus ning selle peegeldus klaasustes. Kohus jättis tähelepanuta hageja tõendid, sh fotod sissepääsust, millelt on selgelt näha, et sisemistel klaasustel ei ole peegeldust ega tähistust.
34.Kohus tugines mitmele mitteolulisele asjaolule seoses vande all antud seletustega, kus vastuolud tegelikult puuduval (sh verejooksu, nina- või/ja peavalu vm osas). Maakohus ei hinnanud kõiki asjaolusid õigesti, kuna mitmed spetsiifilised ehitustehnilised ja meditsiinilised küsimused vajasid igakülgset ning täielikku hindamist, tuginedes mh õigus- ja ekspertiisiaktidele, mis on kahjuks jäetud tegemata vajalikul määral.
35.Kohus jättis arvestamata, et olulisteks asjaoludeks võib pidada nõutava tähistuse puudumist 01.11.2013; kostja 16.12.2016 vastusele lisatud fotot; 01.11.2013 õnnetusjuhtumi toimumise fakti (mida kinnitab kostja rahaline kompromisspakkumine ehk võlatunnistus 13.01.2014); 01.11.2013 hageja kõne numbrile 112; EMO dokumente; perearsti 17.01.2014 tõendit seoses 01.11.2013 peatraumajärgse peavaluga; hinnapakkumist seoses ninaoperatsiooni vajalikkusega; EKEI ekspertiisiakti; hageja vande all antud seletusi.
36.Kohus ei selgitanud piisavalt, millised tõendid kogumis on kaudsed, millised on otsesed, miks vande all antud seletus ei ole tõend.
37.Ehkki eelistatult tuleks õnnetusjuhtumi paika või kahjustatud asja vaadelda ja vaatluse kohta koostada vaatlusprotokoll politsei poolt (või tugineda tunnistajate ütlustele), ei ole kuskil konkreetselt sätestatud, et ohutusrikkumist hoones ja tervisekahjustuste ulatust ei saaks muude tõenditega tõendada.
38.Hageja ei saanud õigusabi taotletud viisil ja vajalikus mahus riigi õigusabi (RÕA) raames. Hageja leiab, et hagejalt välja mõistetud menetluskulud on ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suured, kui õiglaselt hinnata hageja majanduslikku seisu, kohtu poole pöördumise põhjusi, kostja käitumist (hooletust) ning teatud üldist ebavõrdsust hageja kahjuks. Kostja menetluskulude välja nõudmine hagejalt täies ulatuses on ebaõige juba seetõttu, et kostja oli esindatud kahe tippadvokaadiga. Kohus oleks võinud menetluskulude summat oluliselt vähendada, sest jäi ebaselgeks, kas ja kuivõrd väiksemaks oleks kujunenud kostja esindamise tunnitasu ühe advokaadi korral.
39.Hageja avaldas menetluse kestel korduvalt soovi sõlmida kostjaga kompromissi riigi õigusabi esindaja vahendusel vahetul kohtumisel kostjaga, sest tegemist on äärmiselt keerulise asjaga, eriti õigusteadmisteta hageja jaoks. Menetlusdokumentidest nähtub, et selline kompromissi sõlmimise viis jäeti kostja ja kohtu poolt tähelepanuta.
40.03.10.2019 palus hageja, et kostja teavitaks hagejat, kas oleks võimalik sõlmida kompromiss juhul, kui hageja ei soovi rahalist hüvitist seoses tehtud kuluga ravimitele; kui hageja ei soovi rahalist hüvitist seoses saamata jäänud tuluga; kui hageja mittevaralise kahju nõue väheneb 2 korda. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et seega soovis hageja õigeaegselt teha muudatusi hagiavalduses, sh kompromissi mõttes, loobudes osaliselt oma nõuetest. Muudatuste õiguspäraseks vormistamiseks vajas hageja koostööd RÕA esindajaga, mida kohus ei võimaldanud.
41.Maakohus rikkus selgitamiskohustust. Hageja esitas maakohtule teatud vastuväited selgitamiskohustuse rikkumise kohta mitmel korral ka varem (mh seoses kahe eelistungi ja kahe eelistungi protokollidega), mis jäid tähelepanuta. 8(17)
42.Kohus ei arvestanud, et kostja jättis kasutamata materiaalõiguslikud kaitsevahendid, piirdudes vaid paljasõnalise eitamise ja seletusega, mis ei olnud esitatud vande all. TsMS § 113 lg 1 järgi on tõendiks vaid poole seadusliku esindaja seletused. Lepingulise esindaja seletustel tõendi jõudu ei ole. Kuid kohtuotsuse p-st 34 järeldub, et kohus tugines kostja vastuväidetele ja seletustele, mh sellele, et ei ole olemas video ega selle koopiat, jättes rahuldamata hageja korduva nõude kohustada leidma video koopia. Kohus ei arvestanud asjaolu, et kostja teadis või pidi teadma, et hagi võib esitada 3-aastase tähtaja jooksul õnnetusjuhtumi järel. Seega kohtul pidi olema alust arvata, et tõendi kättesaadavus oli kostja poolt tahtlikult takistatud.
43.Maakohus eksis tõendamiskoormuse jagamisel, asudes seisukohale, et puuduvad tõendid selle kohta, et hageja tervisekahjustused oleks põhjustanud kostja (VÕS § 1050 lg 1).
44.Asjaolu, mida pooled ei vaidlusta, loetakse tõendatuks. Kostja ei esitanud vastuhagi ega tõendeid (eelkõige hageja korduvalt taotletud valvekaamera video või selle koopiat). Kostja oleks võinud tõendeid esitada selleks, et tõendada oma väiteid, millega ta soovis ilmselt taganeda oma võlatunnistusest, s.o kostja 13.01.2014 kiri kompromisspakkumisega 560,37 eurot. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kostja eksitava väite õigsust, et ühiskondlike hoonete klaasuste silmapaistev tähistamine on mittevajalik. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et nõutav silmapaistev tähistus pidi paiknema klaasuksel ka vastavalt uksetootja dokumendile. Seega kostja süü vormiks on hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), sest ukse kasutamise võimaldamisel jättis kostja järgimata seaduse ja ukse tootja ohutuse nõuded, mistõttu kostja hooletuse ja 01.11.2013 õnnetusjuhtumi vahel on olemas otsene põhjuslik seos. Tuginemine oletusele, et klaasuksega kokkupõrkel võivad olla ohtlikud vaid suured klaasikillud ukse purunemisel, on alusetu ja meelevaldne, sest 2013 kehtinud ehitusseaduse § 3 lg-s 5 on loetletud ka muud üldised ja olulised turvariskid (sh muu kokkupõrge tähistamata ehitise osaga), mis võivad ohustada elu ja tervist. EKEI ekspertiisiaktist järeldub, et hageja tervisele osutus ohtlikuks kokkupõrge klaasuksega, sõltumata selle purunemisest või mittepurunemisest. Vastustaja seisukoht
45.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
46.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise kohta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega rahuldatakse hagi osaliselt.
47.Hageja esitas maakohtule 01.11.2016 kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks, tuues esile, et 01.11.2013 põrkas ta kostjale kuuluvasse Ülemiste keskusesse sisenedes vastu sisemist märgistamata klaasust, mis ei avanenud piisava kiirusega, ja sai tervisekahjustuse. Kostja vaidles nõudele vastu põhjendusega, et hageja ei ole tõendanud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus jättis vaidlustatud otsusega hagi rahuldamata põhjusel, et kahju hüvitamise aluseks olevad asjaolud on tõendamata.
48.Apellant ei ole vaidlustanud selgesõnaliselt maakohtu järeldust, et kostja kui ehitise omanik ei vastuta kõrgema ohu allika valitsejana VÕS §-de 1056, 1058 ja 1060 järgi. 9(17)
Ringkonnakohtu arvates oli maakohtu sellekohane järeldus õige. Ülemiste keskuse hoone on kaubanduskeskus ja sellest ei lähtu erilist ohtu. Kaubanduskeskuse automaatselt avanevad klaasuksed ei ole asjast lähtuv eriline oht. Tegemist on kaubanduskeskustes tavapärase lahendusega, mida läbivad igapäevaselt tuhanded inimesed. Seega ei vastutanud kostja hagejale tekkinud kahju eest sõltumata süüst. Samuti ei ole poolte vahel tekkinud seoses hoonesse sisenemisega lepingulaadset suhet.
49.Maakohus on asja lahendamisel kohaldanud VÕS § 1043 jj norme, mis iseenesest on õige, kuid maakohus ei kontrollinud kostja võimaliku vastutuse eeldusi selliselt, nagu näeb seda ette materiaalõigus. VÕS § 1043 sätestab õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kahju tekitanud isiku poolt teisele isikule, kui kahju tekitanud isik on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Deliktilise vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) kannatanul peab olema tekkinud kahju; 2) tekkinud kahju ja kahjutekitaja tegevuse/tegevusetuse vahel peab olema põhjuslik seos; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt.
50.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud hagiavalduses kirjeldatud viisil ja ajal kehavigastuse tekkimist. Hageja tõi esile, et 01.11.2013 sisenes ta Ülemiste keskusesse lennujaama poolsest uksest ja põrkas kokku sisemiste klaasustega, mis olid märgistamata ja ei avanenud piisavalt kiiresti. Õnnetuse tagajärjel jooksis hagejal ninast verd ja nina peal oli haav. Hageja teavitas õnnetusjuhtumist Ülemiste keskuse infoleti töötajaid ja helistas ka koheselt politseile ning hiljem pöördus EMO-sse esmaabi saamiseks. Eelkirjeldatud sündmuste toimumise tõendamiseks esitas hageja kohtule koopia avaldusest, mis oli adresseeritud Ülemiste Center OÜ juhtkonnale. Tegemist on hageja poolt käsikirjas täidetud Ülemiste keskuse blanketile kirjutatud avaldusega, milles hageja kirjeldas 01.11.2013 sündmusi ja tekkinud kehavigastusi (veri jookseb nina pealt ja nina seest, tekkis peavalu ja pearinglus). Avalduses hageja selgitas, et Ülemiste keskuse lennujaama poolne sisemine klaasuks oli märgistamata ja kiiresti keskusesse sisenedes ei märganud hageja klaasust ning põrkas vastu seda. Sündmus toimus 18.30-18.50. Avaldusele on tehtud märge selle vastuvõtmise kohta 01.11.2013 kell 19.47. Hageja on avaldusele lisanud selgituse, et see on tehtud Ülemiste keskuse infolauas politsei soovitusel (I kd, tl 25). Kostja ei ole hageja seletuskirja kirjutamisele 01.11.2013 õhtul Ülemiste keskuse infolauas vastu vaielnud (II kd, tl 46). Politsei- ja Piirivalveameti 29.06.2018 vastusest hageja selgitustaotlusele nähtub, et 01.11.2013 kell 18.41 on politsei andmebaasis registreeritud hageja telefonikõne, milles hageja selgitas, et ta jooksis näoga vastu tähistamata klaasust, nägu oli verine ning talle tundus, et ninaluu on katki. Samal päeval kell 19.28 oli tehtud järgmine kõne, milles hageja teatas, et tal ei lubatud ust pildistada (III kd, tl 143). EMO kaardi kohaselt saabus hageja vastuvõtule 01.11.2013 kell 20.33 ja tal tuvastati nina lahtine haav ja nina pindmine vigastus (I kd, tl 26). Hageja fotolt, mis on hageja väidetel tehtud EMO-s kell 21.10, on näha haav ninal (I kd, tl 52). Hageja selgitas 26.08.2019 vande all, et põrkas vastu Ülemiste keskuse sisemisi klaasuksi, kuna need ei avanenud. Vigastada sai nina parem külg ja ninaluu. Ninast tekkis verejooks ja hageja sai šoki, kuid teadvust ta ei kaotanud. Hageja helistas politseisse ja 10(17)
pöördus keskuse infolauda, kus kirjutas avalduse ning pärast seda sõitis EMO-sse (IV kd, tl 132-134). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et esitatud tõendid ei tõenda hagejal tervisekahjustuse tekkimist asjaoludel, mida on hageja hagis esile toonud. Üksikute detailide lahknevused hageja esitatud asjaoludes ja tõendites nii vigastuste ulatuse kui ka hageja tegevuste täpse ajalise järjestuse kohta ei anna alust järeldada hageja kirjeldatud sündmuste toimumist hagiavalduses kirjeldatust erinevalt. Ei ole usutav, et inimene pöörduks Ülemiste keskuse infolauda ja politseisse, andes sündmuste kohta põhilistes asjaoludes samasuguse kirjelduse siis, kui tegelikult ei ole kahju tekitanud sündmust toimunud. Samuti ei muuda ebausutavaks esitatud asjaolusid ja tõendeid see, et väidetava õnnetusjuhtumi ja Ülemiste keskuse infolauas avalduse kirjutamise ning seejärel EMOsse jõudmise vahe oli iga eelloetletud sündmuse osas ca tund. Ringkonnakohtu arvates on tõepärane sündmuste toimumine tõendites toodud ajalises järjestuses, arvestades, et nii avalduse kirjutamiseks kui ka EMO-sse jõudmiseks kulub aega, ja seda, et hagejal jooksis ninast verd ning ta oli õnnetusjuhtumi toimumisest segaduses ja ärritunud. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et Ülemiste keskuse hoone, kus hagejale kahju tekkis, kuulub talle ja kahju põhjustanud klaasuksed olid kostja paigaldatud ja seadistatud automaatselt avanema inimese uksest sisenemisel. Seega tekkis hagejale kahju kostjale kuuluva hooneosa toimel.
51.Maakohtu menetluses soovis hageja kostjalt välja nõuda valvekaamera salvestuse sündmusest, kuid arvestades möödunud aega ja TurvaS § 11 lg-s 4 sätestatud tähtaega, mille järgi ei säilitata jälgimisseadmete salvestusi rohkem kui aasta, on usutav, et kostjal ei olnud salvestis säilinud. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hageja poolt alles kohtumenetluses salvestuse väljanõudmine muudab hageja esiletoodud asjaolud ebausutavaks. Kostja on hageja pretensioonile vastuseks 13.01.2014 kirjutanud, et avaldab kahetsust juhtunu pärast ja vabandab, kuigi oma vastutust ei kinnita, ning on nõus hüvitama kompromissi korras 560,37 eurot (I kd, tl 29). Ringkonnakohtu arvates sai eeltoodud vastusest hageja järeldada, et kostja nõustus sellega, et hageja kirjeldatud sündmused leidsid aset. Salvestuse väljanõudmise vajadus tekkis alles kohtumenetluse ajal, kuna kostja vaidles vastu ka sellele, et hageja kirjeldatud sündmused toimusid.
52.Seda, et hageja sai eelpool tuvastatud asjaoludel kehavigastuse, tõendab ringkonnakohtu arvates EMO kaart, mille kohaselt on 01.11.2013 EMO-s diagnoositud hagejal nina lahtine haav ja nina pindmine vigastus. Vigastuse kirjeldusest nähtub, et tegemist oli 1 cm pikkuse välishaavaga ninal, nina vahesein oli alaosas mõõdukalt kõverdunud, ninaluu palpatsioonil krepitatsioon ei olnud tuntav (I kd, tl 26). SA Kõrva- ja Ninahaiguste Kliiniku arst SK on tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt diagnoosinud 19.12.2013 hagejal ninavaheseina deformatsiooni (I kd, tl 26). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et eelviidatud tõendid ei tõenda hagejale kehavigastuse tekkimist. Hageja nina sisemine ja välimine vigastus on kehavigastus, kuna hageja kehaline terviklikkus oli kahjustatud. Õigesti on maakohtu otsuses rõhutatud, et kõik hageja poolt hagis loetletud vigastused ja terviseseisundid (peavalu, peapõrutus, segadusseisund, tasakaaluhäired, kaelavalu ja muud valud ning üldine nõrkus, hingamistakistus, nägemishäired, öösiti valutav õlg, unehäired, motivatsioonipuudus jne ) ei ole fikseeritud EMO dokumentides. Samas on eluliselt usutav, et pärast 01.11.2013 põrutust võis muist sümptomitest avalduda ka hiljem. Kohtuarst-eksperdi TV 28.09.2018 arvamuse põhjendustest nähtub, et koheselt 11(17)
pärast traumat ei ole määratletud kogu neuroloogiline kahjustus ja pea trauma sümptomid võivad avalduda järgnevate minutite, tundide ja päevade jooksul. Eksperdi arvamuse kohaselt tekkisid hageja tervisekahjustused – haav ninal, ninavaheseina kõverdumine ja ajuvapustus - tömbi vägivalla toimel 01.11.2013 ja tema kirjeldatud tervisehäired võisid olla põhjustatud 01.11.2013 juhtunu tagajärjel. Välistada ei saa kauakestvate peavalude esinemist (III kd, tl 116-120).
53.Kehavigastuse olemasolu ja selle põhjustamine kostja tegevusega (tegevusetusega) annab aluse pidada kostja tegevust õigusvastaseks VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, mis sätestab kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise kui õigusvastase teo. See, millise ulatusega ja kui rasked olid hageja kehavigastused, ei oma tähtsust õigusvastasuse tuvastamisel. Maakohus ei ole õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi hinnanud, vaid tuvastanud, et VÕS § 1047 lg 1 p 7 järgi ei ole kostja tegevus õigusvastane. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kuna ringkonnakohus tuvastas, et kostja poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, siis ringkonnakohus ei hinda õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis VÕS § 1045 lg 2 järgi välistavad õigusvastasuse.
54.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Ringkonnakohus leiab, et hagejale tekkis kahju kostja hoone osaks oleva klaasuksega kokku põrkamise tõttu. Juhul kui klaasust ei oleks olnud või see oleks avanenud piisava kiirusega või oleks olnud märgistatud viisil, et hageja oleks ust märganud, oleks hageja saanud kokkupõrget uksega vältida ja talle ei oleks kahju tekkinud.
55.Kuna käesoleval juhul on kindlaks tehtud kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus, siis vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 eeldatakse kostja süüd. Kuna kostja põhjustas hagejale kehavigastuse õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi, vabaneks ta vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab oma süü täielikku puudumist. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kostja on esile toonud, et ühiskondlikusse hoonesse sisenemise turvalisuse tagamise kohustus ei saa lasuda ainult hoone valdajal ja seda, et hoonesse sisenetakse ainult läbi avatud ukse, saab tagada ainult siseneja. Uks, millega kokkupõrkel hageja sai kehavigastuse, vastas tootja nõuetele ja sellele eraldi märgiste paigaldamise kohustust kostjal ei olnud. Ringkonnakohus nõustub, et tootja poolt ei olnud uste kasutajale pandud kohustust neid eraldi märgistada. Samas 01.11.2013 kehtinud ehitusseaduse § 3 lg 5 sätestas, et ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske ega õnnetusi, nagu näiteks libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletused ja elektrilöögid ning vigastused plahvatuse tagajärjel. Kolleegium leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta tegi kõik mõistliku kannatanul kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ringkonnakohtu arvates käitus kostja hooletult, jättes klaasist iseavanevale uksele selle nähtavaks tegevad märgised paigaldamata. Kostja rikkus käibekohustust, kuna ei võtnud kasutusele kõiki mõistlikult vajalikke ja sobilikke meetmed, milleks oleks olnud näiteks klaasustele märgiste kleepimine ja valgustamine viisil, et sisenejale oleksid klaasuksed märgatavamad.
12(17)
56.Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus hagejale tekkinud ja hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. VÕS § 128 lg 1 sätestab, et hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2) ja mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud.
57.Ringkonnakohus tuvastab esmalt hagejale tervisekahjustuse tõttu tekkinud kulude suuruse. Kulude tekkimist ja nende suurust pidi TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Hageja on esile toonud, et seoses kehavigastusega olid tema otsesed kulud: SA KõrvaNina-Kurguhaiguste Kliinik visiiditasu 35 eurot, ravimite kulu kokku 168,60 eurot ning EMO, neuroloogi ja silmaarsti visiiditasud kokku 30 eurot. Nina vaheseina deformatsiooni tõttu vajab hageja operatsiooni, mille maksumus on 2500 eurot (I kd, tl 107-108). Seoses tööde tegemata jäämisega on Y OÜ nõudnud hagejalt leppetrahvi 1891 eurot (koos käibemaksuga 2269,20 eurot) ja samale äriühingule on hageja kohustatud tasuma 93 eurot (käibemaksuga 111,60 eurot) transporditeenuse eest (I kd, tl 112).
58.Hageja viibis patsiendikaardi järgi EMO-s 01.11.2013, s.o õnnetuse päeval. 11.11.2013 viibis hageja EMOs- kaebusega peavalu, mis on tekkinud konkussioonist (I kd, tl 26-27). Ringkonnakohtu arvates saab eeltoodud EMO-sse pöördumisi pidada põhjendatuks. Hageja kuluks kokku kahe EMO vastuvõtu eest oli 10 eurot. 11.11.2013 pöördumine peavalu tõttu on seostatav 01.11.2013 toimunud õnnetusjuhtumiga. Lisaks on hageja 19.12.2013 viibinud dr. SK vastuvõtul SA-s Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik, kus diagnoositi ninavaheseina deformatsioon ja visiidi eest tasus hageja 35 eurot (I kd, tl 26, 109). Ringkonnakohus peab SA-sse Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik pöördumise kulu põhjendatuks, kuna dr SK konsultatsioon oli vajalik 01.11.2013 saadud ninavaheseina vigastuse diagnoosimiseks. 18.12.2013 on hageja pöördunud EMO-sse peavalu tõttu, lisaks kurtis ta mäluhäireid, pea külmakartlikkust. EMO soovitus oli pöörduda plaanilises korras neuroloogi konsultatsioonile (I kd, tl 27). Kuna eksperdi arvamus kinnitab peavalu seost 01.11.2013 juhtunuga, siis saab pöördumist EMO-sse ja visiiditasu 5 eurot tasumist pidada põhjendatuks. Kokku põhjendatud hageja kulud meditsiiniasutuste külastamiseks olid 50 eurot.
59.Järgnevalt tuvastab ringkonnakohus, millised hageja kulutused ravimitele on seotud 01.11.2013 tekkinud tervisekahjustusega. Hageja tellis Apotheka netiapteegist tellimuse nr. 140131-JDWV kohaselt letsitiini kapsleid maksumusega 14,22 eurot, Bilobil intense caps kapsleid maksumusega 6,23 eurot, Neurozan tablette maksumusega 19,22 eurot, Tervisepüramiid alfa-cortex kapsleid hinnaga 16,76 eurot, Tervisepüramiid visogen tablette maksumusega 15,96 eurot ja diclofenac-ratiopharm tablette maksumusega 2,68 eurot. Kokku 76,07 eurot. Tellimusega nr 140131-IYRM tellis hageja Mölleri dobbel immunity kapsleid maksumusega 12,79 eurot (I kd, tl 69-70, 110). 02.01.2014 on hageja ostnud paractamol codein vitabalans tablette summas 3,74 eurot, 20.01.2014 Navi vision pink eye silmatilkasid hinnaga 5,70 eurot ja 28.01.2013 Dolmen graanuleid, paractamol codein vitabalans tablette ja Notropil tablette kokku summas 19,43 eurot (I kd, tl 111). Eksperdi arvamuse kohaselt olid loetletud ravimid ja üldseisundit toetavad lisaained näidustatud 01.11.2013 trauma tõttu (III kd, tl 119). Seega oli ravimid kokku summas 13(17)
117,73 eurot vajalikud 01.11.2013 tekkinud terviserikkega seonduvalt ja kuuluvad hüvitamisele.
60.Kuna tõendatud on hageja nina vaheseina kõverdumine 01.11.2013 õnnetuse tagajärjel, siis on selle kõrvaldamine vajalik, kuid hageja poolt nõutud operatsiooni maksumus 2500 eurot hüvitamisele ei kuulu. Vaidlust ei ole, et operatsiooni ei ole senini tehtud. Kostja väitis, et tegemist on haigekassa poolt finantseeritava operatsiooniga, mille eest hageja ei pea tasuma. Hageja sellele vastu ei vaielnud. Hageja tõi menetluse alguses esile, et haigekassa poolt hüvitatava operatsiooni järjekord on pikk. Hageja selgitas 06.09.2017 eelistungil, et operatsiooni eelistab ta teha konkreetse eraarsti juures ja ta on operatsiooni järjekorras (II kd, tl 46). 26.08.2019 kohtuistungil selgitas hageja, et ta oli haigekassa järjekorras, kuid planeeritud aeg ei sobinud hageja enda tervisliku seisundi tõttu ja uuesti ta ei kavatse pöörduda. Eraarsti juures saaks operatsioonile kiiremini. Ringkonnakohtu arvates see, kui hageja soovib teha nina vaheseina korrigeerimise operatsiooni tasulise meditsiiniteenuse osutaja juures, ei tähenda, et kostja peaks selle maksumuse hüvitama. Hageja toodud põhjendused, miks haigekassa poolt hüvitatav operatsioon ei ole talle sobiv, on paljasõnalised ja ei veena kohut, et haigekassa poolt rahastatav operatsioon ei ole kohane tervisekahju kõrvaldamiseks.
61.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hüvitamisele ei kuulu kulu transpordile 93 eurot ja hageja poolt töövõime vähenemise tõttu saamata jäänud tuluna nimetatud 1891 eurot, mida nimetas hageja ka leppetrahviks ja mis tuli tal tasuda Y OÜ-le. Y OÜ poolt hagejale esitatud arve nr 201401 järgi oli 1891 eurot leppetrahv ja kahju hüvitamise nõue novembris ja detsembris 2013 tööde tegemata jätmise eest ja 93 eurot transporditeenuse eest, mis osutati hagejale 01.11.2013, 11.11.2013 ja 18.12.2013 (I kd, tl 65). Maakohus on eeltoodud kulude osas hagejale selgitanud tõendamise vajadust, kuid hageja ei ole esile toonud asjaolusid (vastavate lepingute sõlmimine tööde tegemiseks ja teenuste osutamiseks, hageja töövõime vähenemine, mis tingis tööde tegemata jätmise, transporditeenuse lepingu sõlmimine ja teenuse osutamine jne) ega esitanud tõendeid. Hageja selgitas, et vähemalt 01.11.2013 sõitis ta ise autoga EMO-sse, mistõttu ei ole transporditeenuse osutamine vähemalt sellel päeval ka usutav. Ülejäänud päevade kohta pole esitanud hageja asjaolusid ega tõendeid Y OÜ poolt talle transporditeenuse osutamise kohta.
62.Seega kuulub otsese kahjuna hüvitamisele kokku 167,73 eurot.
63.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus mittevaralise kahju nõude rahuldamist. Hageja palus välja mõista mittevaralise kahju hüvitise 4500 eurot, millise nõude maakohus jättis rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud nõude rahuldamise eeldusi.
64.Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale on tekkinud kostja õigusvastase tegevuse tulemusel kahju ja kostja oli kahju tekkimises süüdi.
65.VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb kahjustatud isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul maksta seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Seega eeldatakse VÕS § 134 lg 2 järgi mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Hüvitise suuruse määramisel arvestab kolleegium asjaoluga, et tekkinud trauma oli väike. Hageja oli võimeline kohe autoga edasi sõitma, usaldusväärsed tõendid on vaid verd immitseva 14(17)
väikese ninahaava ja nina vaheseina deformatsiooni kohta. Usutav on ka põrutuse ja nina deformatsiooni järgne peavalu, kuid samas on hageja ise esile toonud, et 2015. aastast saab ta ravi peavalude vastu teiste haigusseisundite tõttu. Seda, et hageja töövõime oleks langenud ja vigastus põhjustanud tema elukvaliteedi languse, hageja tõendanud ei ole. Hageja on esile toonud, et ta nina on pärast kehavigatust kõver, mis ei ole esteetiline, kuid oma väite tõendamiseks ta ühtegi tõendit esitanud ei ole. Lisaks tuleb möönda, et iseavanevad klaasuksed kaubanduskeskustes on tavalised ja kaubanduskeskuse külastaja peab olema tähelepanelik. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud hüvitise suurus 500 eurot.
66.Õige on see, et hageja väitel ta kiirustas Ülemiste keskusesse sisenedes, kuid eeltoodu ei anna alust VÕS § 139 lg-te 1 ja 3 järgi kahju hüvitist vähendada. Tuvastatud asjaoludest ei ole võimalik järeldada, et hageja kiirustamist saaks pidada olukorras, kus klaasuksed olid raskelt märgatavad, tahtluseks või raskeks hooletuseks. Samuti ei ole esitatud asjaolusid, mis annaks alust hüvitise vähendamiseks VÕS § 140 järgi.
67.Seega kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 667,73 eurot.
68.Hageja väitis apellatsioonkaebuses, et talle ei võimaldatud piisaval määral riigi õigusabi, mistõttu jäi sõlmimata kompromiss. Maakohtu 20.11.2017 määrusega rahuldati hageja taotlus riigi õigusabi saamiseks ja talle anti riigi õigusabi kostja pakkumise alusel kompromissi sõlmimiseks ja/või kohtu poolt antud täiendava tähtaja jooksul taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Õigusabi anti kohustusega ühekordse maksena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Õigusabi osutas vandeadvokaat Urmas Arumäe. 26.03.2018 esitas vandeadvokaat Urmas Arumäe taotluse õigusabi teenuse osutamisest vabastamiseks hagi perspektiivituse tõttu (II kd, tl 192). 03.04.2018 kordas vandeadvokaat Urmas Arumäe oma taotlust ja selgitas, et hageja ei ole avaldanud oma arvamust seoses kompromissi läbirääkimistega ega ka andnud selgitusi kahju ja selle tekkimise kohta (II kd, tl 201). 08.05.2018 dokumendis selgitas vandeadvokaat Urmas Arumäe, et hagejast endast tulenevatel põhjustel ei ole koostöö laabunud ja teenuse osutamine oli raskendatud. Vaatamata sellele, et teenuse osutaja selgitas hagejale tõendite ebapiisavust ja sellest tulenevalt nõude perspektiivitust, ei teinud hageja koostööd (II kd, tl 20-23). Hageja palus jätkata riigi õigusabi osutamist, kuid vahetada esindajat. 11.06.2018 määrusega lõpetas maakohus hagejale riigi õigusabi andmise ja jättis rahuldamata taotluse riigi arvel uue esindaja määramiseks (III kd, tl 70-72). Hageja poolt maakohtule esitatud menetlusdokumentidest ei saa järeldada, et hageja oleks juhul, kui talle oleks osutatud riigi õigusabi, sõlminud kostjaga kompromissi. Poolte arusaamad kompromissist olid erinevad. Nii soovis kostja sõlmida kompromissi, milles oleks kokku lepitud, et hageja loobub hagist ja kostjale hüvitatakse osaliselt menetluskulud. Hageja on vahetult enne kohtuotsuse tegemist teinud ettepaneku sõlmida kompromiss, milles hageja ei soovi ravimite kulu ja saamata jäänud tulu hüvitamist ning mittevaralise kahju hüvitist vähendab poole võrra. Seega olid poolte nägemused kompromissist kardinaalselt erinevad ja pole tõenäoline, et riigi õigusabi korras määratud esindaja oleks poolte seisukohti suutnud lähendada.
69.Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, et maakohus rikkus menetluse läbiviimisel selgitamiskohustust. Maakohus on hagejale igal istungil ja ka 15(17)
menetlusdokumentides selgitanud vajadust esile tuua asjaolud ja neid tõendada (I kd, tl 34, 45, II kd, tl 43-46A). Hageja on toimikust nähtuvalt pidanud enda poolt esitatut piisavaks.
70.Ebaõige on apellandi seisukoht, et kostja poolt vastuväidete esitamiseks oleks tulnud need esitada vande all. Kostja tegutses läbi lepingulise esindaja, kes väitis, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Samuti ei ole maakohus eksinud tõendamiskoormuse jagamisel, kuna hageja pidi tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ja ainult süü puudumist pidi tõendama kostja (VÕS § 1050 lg 1).
71.Ebaõige on apellandi arusaam, et kostja on andnud kahju hüvitamise kohta 13.01.2014 võlatunnistuse. Kostja tegi 13.01.2014 hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt hüvitab kostja hagejale 560,37 eurot (I kd, tl 29). Hageja kompromissiga ei nõustunud, pidades pakutud hüvitist liiga väikeseks. Lisaks märgib kolleegium, et hageja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et 13.01.2014 saadetud kostja vastus oleks võlatunnistus.
72.Seoses hagi osalise rahuldamisega kuulub tühistamisele ka maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse hagi osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on selgitanud, et see, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul konkreetses asjas hageja rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751 p 31).
73.Ringkonnakohtu arvates on käesolevas asjas põhjendatud jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus poolte endi kanda. Ringkonnakohus lähtub menetluskulude poolte endi kanda jätmisel järgmistest kaalutlustest. Käesolev menetlus ei ole õiguslikult ega asjaolude mõttes keerukas. Ajakulu ja suur dokumentide hulk toimikutes on põhjustatud ennekõike hageja ja kohtu vahelisest suhtlusest. Ringkonnakohtu arvates ei anna see alust jätta menetluskulusid osaliselt hageja kanda. Ringkonnakohtu jaoks on oluline, et hagi oli esitatud kohtusse tervisekahju hüvitamiseks, seega hageja jaoks oli tegemist olulise isikuõiguse rikkumisega ja ringkonnakohus tuvastas, et hageja nõue kuulub osaliselt rahuldamisele.
74.Menetluskulude jaotamisel ei ole võimalik lähtuda TsMS § 163 lg-st 2, kuna kostja pakutud kompromissi ulatus, milleks oli hagist loobumine ja kostjale tekkinud menetluskulude hüvitamine, ei ole lähedane sellele, millises osas hagi rahuldati. Samuti ei ole hageja poolt enne otsuse tegemist maakohtus pakutud kompromissi summa sarnane käesolevas lahendis toodud hagi rahuldamise ulatusega.
75.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määrata.
16(17)
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.