Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 23.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-12888/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.10.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1823

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-12888

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.10.2020.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12888

Tsiviilasi

AS PlusPlus Capital hagi M J vastu võla, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1481,89 eurot (1376,53 eurot + 105,36 eurot)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 10115, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: M J (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik elukoht xxxx) Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt M J hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 16.08.2019.a hagiavaldusest tulenevalt võlgnevus summas 41,54 eurot, viivised summas 28,21 eurot ja sissenõudekulu summas 25 eurot.

3.Välja mõista kostjalt M J hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks 16.08.2019.a hagiavaldusest tulenevalt hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 41,54 euro tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.08.2019.a.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M J tasuda hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital 16.12.2019.a hagiavaldusest tulenevalt käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

2-19-12888 kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 16.08.2019 hagiavaldus Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga 8451348, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade mobiiltelefoni/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi 1. november kuni 30. november 2016 teenuste kasutamise eest 01.12.2016 arve nr 2017191283 summas 41,54 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.12.2016. Lepingu sõlmimisel kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimusi Vastavalt hagiavalduse lisas 1.1 olevale Elisa Eesti AS üldtingimuste p-le 7.10 on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved vastavalt arvetel osundatud maksetähtpäevaks (p.5.2.2). Kostja on vastavalt lepingule arvetel märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 105,36 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile. Kokku on hagejal tekkinud kulud 25 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevuse summas 41,54 eurot ja 2) viivised summas 28,21 eurot. Hageja palub: 1. mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 41,54 eurot, viivised summas 28,21 eurot ja sissenõudekulu summas 25 eurot; 2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 41,54 euro tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 17.08.2019; 3. mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot; 4. mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. 16.12.2019 hagiavaldus Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti liitumisleping kliendinumbriga xxxx, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustatud saadud kaupade mobiiltelefoni/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma

2-19-12888 vastavalt esitatud arve(tel)e. Kostja asus teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale arve(d): 1. oktoober kuni 31. oktoober 2016, 01.11.2016 arve nr. 2016960162 summas 28,61 eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016. 1. detsember kuni 31. detsember 2016, 01.01.2017 arve nr. 2017439707 summas 43,68 eurot, tasumise tähtaeg 18.01.2017. 1. jaanuar kuni 31. jaanuar 2017, 01.02.2017 arve nr. 2017682498 summas 607,57 eurot, tasumise tähtaeg 18.02.2017. Vastavalt hagiavalduse lisa 1.1 olevale Elisa Eesti AS üldtingimuste p-le 7.10 oli Elisa Eesti AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kostja on vastavalt lepingule arve(te)l märgitud ulatuses teenuseid kasutanud, kuid teenuste eest tasumata jätmisega on kostja rikkunud oma lepingulisi kohustusi. Kostja ei ole reageerinud võla tasumiseks kirjalikult väljastatud meeldetuletustele. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 1376,53 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) hagejale teadaolevale kostja aadressile. Kokku on hagejal tekkinud kulud 30 euro ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Elisa Eesti AS on loovutanud kostjaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale. Kostja võlgneb hagejale järgnevad summad: 1) põhivõlgnevuse summas 679,86 eurot ja 2) viivised summas 492,97 eurot. Hageja palub: 1. mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus summas 679,86 eurot, viivised summas 492,97 eurot ja sissenõudekulu summas 30 eurot; 2. mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 679,86 tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 17.12.2019; 3. mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot; 4. mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Harju Maakohtu 08.01.2020 määrusega liideti ülaltoodud hagid ühte menetlusse ning tsiviilasja numbriks loeti 2-19-12888. Kohtu selgitused Hagiavaldused ja menetlusse võtmise määrused on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 26.09.2020.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

2-19-12888 TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub 16.08.2019.a hagiavalduses mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 75 eurot. Hageja palub 16.12.2019.a hagiavalduses mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduste sisu ja mahtu ei pea kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades mh esitatud tõendite hulga ja nõude keerukusega ning asjaoluga, et esindajaks ei olnud advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 120 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 515 eurot (so 75+120+200+120=515). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.