Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-20-13909 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale (Lossi 2, Kuressaare, menetlusposti aadress: [email protected]) 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused -

AS SEB Pank esitas Pärnu Maakohtule 24.09.2020 hagi U Ki vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagi kohaselt on võlgnevus tekkinud hageja ja kostja vahel 25.09.2019 sõlmitud väikelaenu lepingust nr. 2019019766 tulenevalt. Hagiavalduse kohaselt sai kostja lepingu alusel 15 000 eurot laenu, mille kostja on jätnud osaliselt tagastamata.

-

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 30.09.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

-

Kuivõrd otsuse resolutsioon peab olema üheselt selge, tuleb sissenõutavaks muutunud viivise ja viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud nõude osas resolutsioonis täpsustada järgmiselt. TsMS § 367 järgi arvestatakse sissenõutavaks muutnud viiviseid hagi esitamise seisuga. Hagiavaldusest ja sissenõutavaks muutunud viivise arvestusest (lisa nr 4) nähtuvalt nõuab hageja kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist perioodi 25.11.2019 kuni 22.09.2020 eest summas 1052,06 eurot ning viivis alates 23.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni määraga 14 % aastas tasumata põhinõudest. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hagiavaldus kohtule esitatud 24.09.2020. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid 25.11.2019 kuni 23.09.2020. Hageja viivisearvestusest hagi lisa nr 4 /t.l 13/ nähtub, et muutub põhiosa viivise võlgnevuse perioodi pikkus peale lepingu erakorralist ülesütlemist, s.o. 26.03.2020-23.09.2020. Viivisearvestus on järgnev: (14%/360)x14710,65) =5,72 eurot päevas ja 5,72x182 päeva= 1041,04 eurot. Tuleb liita perioodide 25.11.2019-25.03.2020 viivis summas 16,74 eurot ja 26.03.2020-23.09.2020 viivis summas 1041,04 eurot. Seega on perioodi 25.11.2019-23.09.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis 1057,78 eurot.

-

Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-20-13909 -

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

-

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

-

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

-

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda.

-

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv 750. Kohtu hinnangul on riigilõivu väljamõistmine kostjalt põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 750 eurot.

-

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.