2-20-12422/15 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik D N esitas Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgnevused takistavad võlgnikku igapäevases toimetulekus. Võlgnik on olnud võlgnevuste tekkimise ajal lühiajaliselt töötu. Tulenevalt varasematest abieludest ja kooseludest on võlgniku vara jäänud tema eelnevatele abikaasadele ja laste emadele. Võlgnik on kooselu lõppedes alustanud nullist. Võlad on tekkinud võlgniku erinevatel rasketel eluperioodidel. Elatise võlgnevused on alusetud, kuna lapsi on aidanud võlgniku ema. Kõik laenud, mida avaldaja on võtnud, on kulutatud varasemate abikaasade ja laste emade peale. Võlgnik jäi tööta veebruaris 2020. a, seoses COVID-19 eriolukorraga oli tal raske leida tööd, kuid käesoleval ajal töötab ta osalise koormusega xxxx OÜ-s. Võlgniku kohustuste hulgas on aegunud trahvinõuded, mida kohtutäiturid endiselt sisse nõuavad, samuti käib võlgnikule üle jõu oma kolmele lapsele elatise võlgnevuse tasumine. Võlgnik palub välja kuulutada tema pankrot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtus on 16.09.2020 määrustega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtnud ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgniku vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Alates 14.07.2020 on Töötamise registris registreeritud võlgniku töötamine xxxx OÜ-s. Võlgnik on märkinud oma töötasu suuruseks 551.15 eurot. Krediidiasutuste andmetel on võlgniku arvelduskonto jääk 23.09.2020 seisuga 4.80 eurot. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxxx, ehitusaasta xxxx, registreerimisnumbriga xxxx. Kuna sõiduk ei ole kasutuses olnud ja puudub kehtiv registrikanne, ei arvesta ajutine pankrotihaldur seda võlgniku varana. Võlgniku ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis vahendid puuduvad. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule osalusi äriühingutes. Käesoleval hetkel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul kokku vähemalt 22 006.41 euro ulatuses. Ajutine pankrotihalduri on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline suutmatus ei ole tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku töötasu jääb ulatusse,

2-20-12422 millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning seega ei ole võimalik tasuda jooksvaid kohustusi. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nähtub täitemenetluse registri andmetest, et võlgniku suhtes on käimas täitemenetlusi pikemat aega, s.h vanim aastast 2001. Seega on võlgniku maksekäitumine olnud probleemne pikema aja vältel. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud alused, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Samas on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul kui võlgnikule antakse võimalus kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise näol, tuleb võlgnikul olulises osa muuta enda maksekäitumist, lisaks tegeleda tulutoova tegevusega, mille arvelt peab võlgnik olema võimeline oma menetluses selguvaid kohustusi täitma. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Krediidiasutuste andmetel on võlgniku arvelduskonto jääk 23.09.2020 seisuga 4.80 eurot. Maanteeameti andmetel kuulub võlgnikule sõiduk xxxx, ehitusaasta xxxx, registreerimisnumbriga xxxx, sõiduk ei ole kasutuses ja puudub kehtiv registrikanne. Võlgniku ettemaksukontol Maksu- ja Tolliametis vahendid puuduvad. Äriregistri väljavõtte kohaselt ei kuulu võlgnikule osalusi äriühingutes. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi ja võlgniku töötasu jääb ulatusse, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning seega ei ole võimalik tasuda jooksvaid kohustusi. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 22 006.41 eurot. Võlgniku suhtes on käimas 43 täitemenetlust, vanim on alustatud 2001. a. Võlgnik on abielus, tal on

2-20-12422 kolm alaealist last. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning kuna ka tema igakuine sisstulek ei võimalda tal olemasolevad kohustusi täita, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise tunnuseid. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Kohus selgitab võlgnikule, et PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituste põhjal on tema maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et varasematest abieludest ja kooseludest on võlgniku vara jäänud tema eelnevatele abikaasadele ja laste emadele. Võlgnik on kooselu lõppedes alustanud nullist. Võlad on tekkinud võlgniku erinevatel rasketel eluperioodidel. Elatise võlgnevused on alusetud, kuna lapsi on aidanud võlgniku ema. Kõik laenud, mida avaldaja on võtnud, on kulutatud varasemate abikaasade ja laste emade peale. Ajutise pankrotihalduri hinnangul nähtub täitemenetluse registri andmetest, et võlgniku suhtes on käimas täitemenetlusi pikemat aega, s.h vanim aastast 2001. Seega on võlgniku maksekäitumine olnud probleemne pikema aja vältel. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja