OK Incure OÜ hagi T. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1652,81 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja Evelii Remmelg (e-post: [email protected]) Kostja: T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista T. A.lt (A.) OK Incure OÜ kasuks IPF Digital AS ja kostja vahel 01.08.2018 sõlmitud laenulepingust nr 3811344 tulenev võlgnevus summas 1232,74 eurot (millest 1100,00 eurot põhivõlgnevus, 50,00 eurot sissenõudekulu, 75,77 eurot hagiavalduse 16.09.2020 (kaasa arvatud) esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis, arvestatuna põhivõlalt seadusjärgses määras, ning 6,97 eurot kohtuotsuse 15.10.2020 (kaasa arvatud) tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista T. A.lt (A.) OK Incure OÜ kasuks alates 16.10.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 1100,00 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas).
4.Jätta rahuldamata Ok Incure OÜ hagi T. A.lt hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks määraga 0,12% põhivõlalt päevas.
5.Jätta T. A. kanda hageja menetluskuludest riigilõiv 200,00 eurot. Ülejäänud menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda.
6.Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 225,00 eurot (riigilõiv).
Tsiviilasi nr 2-20-121706
7.Mõista T. A.lt (A.) OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 200,00 eurot (riigilõiv).
8.Väljamõistetud menetluskuludelt on T. A. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.OK Incure OÜ esitas 05.06.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. A. vastu 1561,94 euro saamiseks. Kohus tegi 19.06.2020 makseettepaneku, mida ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 19.08.2020 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama oma nõue ja põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv.
2.OK Incure OÜ esitas 16.09.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse T. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 22.09.2020 määrusega võttis hagi menetlusse ning 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-121706 kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 28.09.2020 üleandmisega kostja emale A.L.-le . TsMS § 322 lg 1 alusel loetakse sellega dokumendid kostjale kättetoimetatuks. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 12.10.2020 kell 24.00.
3.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hagiavalduse kohaselt on kostja ja IPF Digital AS (endine IPF Digital Estonia OÜ (Credit 24)) vahel 01.08.2018 sõlmitud laenuleping nr 3811344, millega laenuandja andis kostjale krediiti limiidiga 1100,00 eurot ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Lepinguga lepiti kokku intressimääras 44,88% aastas. Kostja laenusummat tagastanud ei ole, mistõttu krediidiandja ütles lepingu üles ning loovutas nõude 07.11.2019 OK Incure OÜ-le.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 1100,00 eurot põhivõlgnevus; 2) 414,48 eurot viivis põhivõlalt perioodil 07.11.2019 kuni 16.09.2020 (kaasa arvatud), arvutatud määraga 0,12% päevas; 3) 50,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 3, § 396 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 4, § 195 lg 1, § 113 lg 1, § 94 lg 1.
6.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, palub hageja OK Incure OÜ kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluses kokku tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Hageja palub mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue IPF Digital AS ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, millega on hageja õiguseellane kostjale andnud laenu, kostja kohustus maksma intressi laenuraha kasutamise eest ning tagastama laenusumma kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja laenu tagastanud ei ole. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-121706 IPF Digital AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalisi kohustusi siiani täitnud.
10.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud laenusummalt kokkulepitud intressi.
11.Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 1100,00 eurot.
12.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt viivist põhivõlalt perioodil 07.11.2019 kuni 16.09.2020 (kaasa arvatud) lepingus sätestatud määraga 0,12% päevas ning selles osas tuleb hageja nõue rahuldamata jätta. Kohus on 22.09.2020 hagiavalduse menetlusse võtmise määruses juhtinud hageja tähelepanu sellele, et viivisemäära kokkulepe võib olla tühine. Kohus leiab, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus on tühine tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
14.Hagiavalduse asjaolude kohaselt kaasneb vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele viivis maksetega hilinemisega krediidilimiidi intressi aasta ja päevamäära alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 0,12% päevas, mis vastab lepingus kokkulepitud intressimäärale 44,88% aastas. Selline viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-121706 kui 3 korda. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane, nn seadusjärgne viivise määr, on alates 2016.a
1.juulist (s.o ka lepingu sõlmimise ajal) kuni siiani olnud 8% aastas, see on 0,0219% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 24% aasta (0,0657% päevas). Eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et pooltevahelises lepingus sisalduv viivisemäära kokkulepe on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, tüüptingimus on muutunud lepingu osaks, viivisemäära tingimust ei ole kostjaga eraldi läbi arutatud ning kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik viivise määra mõjutada.
15.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on selle määraga arvestanud viivist alates 07.11.2019 kuni hagi esitamiseni 16.09.2020. Põhivõlalt 1100,00 eurolt perioodil 07.11.2019 kuni hagi esitamiseni 16.09.2020 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 75,77 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
16.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.09.2020 kuni põhivõla 1100,00 euro täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Täiendavalt on menetluse ajal (alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 17.09.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.t 15.10.2020 kaasa arvatud)) põhivõla kogusummalt 1100,00 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis muutunud sissenõutavaks summas 6,97 eurot. Alates 16.10.2020 kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid piirab viivise kogusummat põhivõla summaga.
MENETLUSKULUD
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).
18.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-20-121706 Hageja menetluskuludest kohus jätab kostja kanda riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded. Hageja menetluskulud osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad hageja enda kanda.
19.Hageja on märkinud tsiviilasja hinnaks 1652,81 eurot ja tasunud riigilõivu kokku summas 225,00 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 54,63 eurot ja hagiavalduse esitamisel 170,37 eurot). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumise vältimatu eeldus. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagejal on õigus esitada nõudeid enda äranägemise järgi ja seega on esitatud nõudelt tasutud riigilõiv põhjendatud ja vajalik menetluses kantud kulu. Vastavalt kulude jaotusele peab aga kostja sellest hagejale hüvitama osa, mis hagejal tulnuks tasuda rahuldatud ulatuses nõuetega hagiavalduse esitamisel. Tagaseljaotsusega rahuldatud nõuetega hagi hind olnuks 1320,74 eurot (põhivõlg 1100,00 eurot + sissenõudmiskulu 50,00 eurot + VÕS § 113 lg 1 teise lause määras arvestatud, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutav viivis summas 82,74 eurot + ühe aasta viivise summa 88,00 eurot). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaga 1001 kuni 1500 eurot nõutav riigilõiv 200 eurot.
20.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 225,00 eurot (riigilõiv) ning vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 200,00 eurot. Ülejäänud osas jääb riigilõiv hageja enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.