OÜ (likvideerimisel), PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ ja Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ja 025/2019/4181
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Dotnuva Baltic (registrikood 12019737, asukoht Savimäe tn 7, Vahi alevik, 60534 Tartu maakond); Hageja lepinguline esindaja: Ingrid Vinnal (e-post: xxx); Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht xxx, xxx, xxx vald, xxx xxx maakond, e-post: xxx); Kostja II: ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel, registrikood 12934966, asukoht Aruküla pritsikuur, Põikva küla, Türi vald, 72244, Järva maakond), seaduslik esindaja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx); Kostja III: PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ (registrikood 14436741, asukoht Aruküla pritsikuur, Põikva küla, Türi vald, 72244, Järva maakond), seaduslik esindaja Y (isikukood xxxxxxxxxxx, e-post: xxx); Kostjate I-III lepinguline Paluvere (e-post: xxx);
esindaja:
Ave-Pirjo
Kostja IV: Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel, registrikood 12511444), seaduslik esindaja ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes Kristo Teder (isikukood
3.Mõista hagejalt AS Dotnuva Baltic kostja X kasuks välja menetluskulu 50 eurot (riigilõiv) ning väljamõistetud menetluskulult viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Mõista hagejalt AS Dotnuva Baltic solidaarselt kostjate X, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kasuks välja menetluskulu 50 eurot (lepingulise esindaja kulu) ning väljamõistetud menetluskulult viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Menetluse käik
1.AS Dotnuva Baltic esitas 29.01.2020 Harju Maakohtule hagi X, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), Pahandusministeerium OÜ ja Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ja 025/2019/4181. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks. Kohus võttis hagiavalduse 03.02.2020 määrusega menetlusse. Ühtlasi tegi 03.02.2020 määruse, millega rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning peatas täite-menetlused täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ja 025/2019/4181 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja X esitas 03.03.2020 määrus-kaebuse Harju Maakohtu 03.02.2020 hagi tagamise määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus tegi 20.05.2020 määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 03.02.2020 hagi tagamise määruse. Hagiavalduse nõue
2.Hagiavalduse kohaselt tegi Riigikohus 18.12.2019 kohtuasjas nr. 2-17-14925 otsuse, millega tunnistas kehtetuks AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu. Sama kohtuotsusega mõisteti AS-ilt Dotnuva Baltic välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ja kohustati AS-i Dotnuva Baltic (kui võlgnikkude suhtes kohustatud kolmas isik) andma nimetatud summa kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Lisaks kohustati AS-i Dotnuva Baltic tasuma väljamõistetud hüvitiselt 21 500 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Menetluskulud jäeti kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda. Pärast nimetatud lahendi jõustumist sai hageja teada asjaolud, et täitemenetluste 119/2017/167 ja 025/2017/3810 aluseks olevad kohesele sundtäitmisele alluvad notariaalsed lepingud on tegelikkuses fiktiivsed ja tehtud eesmärgiga luua formaalne õiguslik alus tunnistada kehtetuks eelmise juhatuse liikme poolt tehtud tehingud ja saada sellest kasu. Hageja esitab hagiavalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 alusel kolmanda isikuna. 2 (8)
2-20-1562
3.Kohtutäitur Taive Peedosaare’le on ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) poolt esitatud OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vastu avaldus täitemenetluse läbiviimiseks Tallinna notar Heleriin Kulla poolt 17. novembril 2016.a. tõestatud notariaalakti nr 3421 alusel. Avalduse alusel on algatatud täitemenetlus nr 119/2017/167. Täitemenetluse aluseks olev nõue on osaliselt loovutatud Xle ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ-le. Kohtutäitur Taive Peedosaar peatas täitemenetluse kuna võlgniku Lõuna Farm OÜ suhtes alustati pankrotimenetlus. Hagejale teadaolevalt täitemenetlust ei ole siiani uuendatud. Kohtutäitur Kaire Põlts on oma 20.01.2020.a. otsuse põhjendustes avaldanud, et sissenõudja esindaja on 08.06.2018 taotlenud kohtutäitur Taive Peedosaarelt täitemenetluse täiteasjas 119/2017/167 üleandmisest kohtutäiturile Kaire Põlts. Kohtutäitur Taive Peedosaar on kinnitanud täitetoimiku 119/2017/167 üleandmist Kaire Põlts menetlusse peale sissenõudja poolt täitekulude kandmist. Täitetoimik on siiani üle andmata. Hagejale ebaselge, kas kostjad või kohtutäitur Kaire Põlts pöörduvad vastava nõudega kohtutäituri Taive Peedosaare menetluses olnud täiteasja toimiku üleandmiseks kohtu poole või antud täiteasi nr 119/2017/167 on lõpetatud. Arvestades, et Riigikohus 18.12.2019.a. kohtuasjas nr. 2-17-14925 kohustas AS-i Dotnuva Baltic nimetatud summa andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse seoses täiteasjaga nr. 119/2017/167, siis kostjad võivad sellega, et täiteasi nr. 119/2017/167 lõpetati mittenõustuda. Seetõttu on ka hageja esitanud täiteasja nr. 119/2017/167 osas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude.
4.Kohtutäitur Kaire Põlts on oma 20.01.2020.a. otsuse põhjendustes avaldanud, et ta on alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 025/2019/4181 20.12.2019 sissenõudjate ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) X ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ täitmis-avalduse ja täitedokumendi Tallinna notar Heleriin Kulla tõestatud võlatunnistuse ja sund-täitmisele allumise kohta kokkulepe (notariaalakt nr 3421) alusel (tegemist on sama nõudega, mis oli täitmisel T. Peedosaarel täiteasjas nr 119/2017/167). Hageja toob välja, et viidatud notariaalakt nr 3421 on fiktiivne, eesmärgiga pöörata sissenõudjast võlausaldajana tagasi Lõuna Farm OÜ ja hageja vahel tehtud müügitehing, mis oli tehtud Z’i poolt Lõuna Farm OÜ juhatuse liikmena enne osaluse sundmüümist ja saada selle läbi teistele isikutele kahju tekitades kasu. Vaidlusaluse täitedokumendis sisalduv võlatunnistus ei ole kehtiv kuna Lõuna Farm OÜ-l puudusid selle tegemisel xxx OÜ ees igasugused kohustused või võlgnevused.
5.X esitas kohtutäitur Kaire Põlts ́ile täitmisavalduse 28. märts 2017.a. Tallinna notar Heleriin Kulla poolt tõestatud notariaalakti (notariaalakt nr. 1111) täitmiseks Lõuna Farm OÜ vastu ning kohtutäitur Kaire Põlts alustas X poolt tsiviilasjas nr. 2-17-14925 esitatud andmete kohaselt 27.12.2017.a. täitemenetlust nr. 025/2017/3810. Hageja on seisukohal, et notariaalakt nr. 1111 on samuti fiktiivne, eesmärgiga pöörata sissenõudjast võlausaldajana tagasi Lõuna Farm OÜ ja hageja vahel tehtud müügitehing, mis oli tehtud Z’i poolt Lõuna Farm OÜ juhatuse liikmena enne osaluse sundmüümist ja saada selle läbi teistele isikutele kahju tekitades kasu. Hageja toob välja, et pärast Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) osaluse omandamist sõlmis X Lõuna Farm OÜ juhatuse liikmena iseendaga vaidlus-aluse täitedokumendiks oleva 28. märts 2017.a. Tallinna notar Heleriin Kulla poolt tõestatud võlatunnistuse ja sundtäitmisele alluv kokkuleppe (notariaalakt nr. 1111). Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) endise juhatuse liikme andmetel Lõuna Farm OÜ-l puudusid igasugused võla-õiguslikud suhted Xga, sealhulgas puudusid antud isikul igasugused nõuded Lõuna Farm OÜ vastu. Z’i sõnul ei ole ta kunagi suhelnud Xga ega Yga või nendele kuuluvate ettevõtete esindajatega.
Kostjate vastused hagile 3 (8)
2-20-1562
6.Kostjad I, II ja III on oma vastustes seisukohal, et hagiavaldus on võetud menetlusse põhjendamatult, st hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks omandiõigus täiteasjadega nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ning 025/2019/4181 seotud mistahes eseme osas. Hageja on esitanud tõendid ning puudub vaidlus, et hageja oli kohustatud isikuks kostja IV osas. TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara võõrandamist, mis ei kuulu võlgnikule. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejale kuuluks üldsegi vara, mida täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ning 025/2019/4181 võõrandatakse. Hageja kandis kohtutäituri kontole vaid selle raha, mille kostjad I-III olid tsiviilasjas nr. 2-17-14925 tagasi võitnud ja mis kuulus kohtutäiturile üleandmisele. TMS § 222 ei anna kolmandale isikule õiguslikku alust esitada vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
7.Kostjal IV puuduvad hagile vastuväited. Kostja IV on seisukohal, et kaaskostjate või nende õiguseelnejate nõuded Kostja IV vastu võivad olla kunstlikult loodud. Viidatud isikutel puudus enne täitemenetluses Kostja IV osaluse omandamist Kostjaga IV igasugune puutumus, samuti puudus Kostjal IV sel hetkel aktiivne majandustegevus. Kuivõrd Kostja IV pankrotti tulenevalt huvitatud isikute poolt menetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasumata jätmisel välja ei kuulutatud, on käesoleval juhul tekkinud õiguslikult ja menetluslikult vastuoluline olukord, kus Kostja IV ise ei ole omanud võimalusi kaaskostjate ja nende õiguseelnejate nõuete sisuliseks hindamiseks ning vastuväidete esitamiseks. Varasemalt on kostja IV ajutine pankrotihaldur likvideerija ülesannetes kaalunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete esitamist, kuid rahaliste vahendite puudumine ei ole seda võimaldanud. Ringkonnakohtu seisukoht 03.03.2020 määruskaebuse lahendamisel
8.Tallinna Ringkonnakohus tegi 20.05.2020 määruse, millega tühistas Harju Maakohtu 03.02.2020 hagi tagamise määruse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja haginõue on perspektiivitu, mistõttu ei ole hagi tagamine põhjendatud. Hagis toodud asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjas nr 025/2017/3810 Riigikohtu 18.12.2019 lahendi nr 217-14925 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitise 21 500 eurot ning eelnimetatud summalt väljamõistetud viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Riigikohtu lahend nägi ette lahendis märgitud summa tasumise kohtutäiturile. Hageja ei ole eeltoodu osas vastuväiteid esitanud. Hageja tasus vastava summa kohtutäiturile. Hageja tugineb sellele, et täitemenetluses täitedokumentideks olevad notariaalsed lepingud on fiktiivsed. Hageja ei ole nende lepingute pool, hageja on täitemenetluses kolmandaks isikuks. Samuti ei nähtu hageja väljatoodud asjaoludest, et hagejal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja välja toonud muid asjaolud, mis annaks hagejale õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TsMS § 222 alusel. Praegusel juhul on tegemist olukorraga, kus kohtutäitur on arestinud nõude ja kohustanud võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut ehk hagejat täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile TMS § 111 alusel ja vastavalt Riigikohtu otsusele. Riigikohus tunnistas kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15. aprillil 2016. a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu ning mõistis hagejalt välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot ja kohustada hagejat nimetatud summa andma kohtutäituri käsutusse. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal on õigus tagasi saada kohtutäiturile tasutud summa. Hagi asjaoludest nähtuvalt arestis kohtutäitur nõude ja kohustas võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut (hagejat) täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile täiteasjas nr 025/2017/3810. Täiteasjades nr 119/2017/167 ja nr 4 (8)
2-20-1562 025/2019/4181 ei ole hageja täitemenetluse osaline ja hagejale ei ole nendes asjades kohustusi pandud. Seetõttu on hageja nõue sundtäitmine lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 119/2017/167 ja nr 025/2019/4181 perspektiivitu. Hageja ei ole täiteasjade nr 119/2017/167 ja nr 025/2019/4181 puhul välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et hagejal on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja täiteasjade nr 119/2017/167 ja nr 025/2019/4181 puhul välja toonud muid asjaolud, mis annaks hagejale õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TsMS § 222 alusel. Hageja täiendav seisukoht
9.Hageja toob täiendavalt välja, et kuna täiteasi nr. 119/2017/167 on lõpetatud, siis selles täiteasjas esitatud nõude osas võtab hageja hagi tagasi. Ülejäänud nõude osas hageja ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga. Hageja märgib, et temalt mõisteti Riigikohtu 18.12.2019.a. kohtuasjas nr. 1-17-14925 kostjatest sissenõudjate kasuks välja võlgniku vara tagasivõitmise korras tühistatud tehingu alusel ostetud masina väärtus kui hüvitis kuna väidetavalt kostjatest sissenõudjatel oli võlgnikust kostja vastu (sundtäitmisele alluv kokkuleppe(d)) nõuded, mida ei olnud võimalik realiseerida täitemenetluse käigus. Tegelikkuses kostjatest sissenõudjatel vastavat nõuet või nõudeid ei eksisteerinud, sest kohesele sundtäitmisele alluvad kokkulepped (täitedokumendid), mille alusel täiteasjad nr. 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 alustati, on kunstlikult loodud ja seda hagejatele kahju tekitamiseks. Seda kinnitas ka Lõuna Farm OÜ seaduslik esindaja likvideerija Kristo Teder. Samuti ei olnud väidetavad nõuded muutunud sissenõutavaks, kui täitedokumendid koostati. Ja kui täitemenetlus täiteasjas nr. 025/2017/3810 alustati, siis ka täitedokumendist tulenevad nõuded ei olnud tegelikkuses sissenõutavaks muutunud. Seega hageja ja Lõuna Farm OÜ poolt tehtud müügitehingu kehtetuks tunnistamine sai võimalikuks sisuliselt kunstlikult loodud täitedokumentide ja nende alusel alustatud täitemenetluste tõttu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Riigikohus on erinevates kohtulahendites avaldanud, et sama õigus on pantijal ka täitemenetluses (vt Riigikohtu 28. september 2011.a. kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-2-1-60-11 p. 17, 26, Riigikohtu 12. detsember 2018.a. kohtuotsus kohtuasi nr. 2-17-9391 p. 14, Riigikohtu 27. jaanuari 2010.a. kohtuotsus kohtuasi p. 25). Ka hageja kohustus, mis tuleneb Riigikohtu otsusest, on seotud kostjast sissenõudjate nõude või nõuete kehtivusega sest antud nõude või nõuete eeldusel tekkis hagejal kohustus, hageja ja Lõuna Farm OÜ tehing tunnistati kehtetuks. Riigikohtu 18.12.2019.a. kohtuotsus tehti eeldusel, et täitemenetluse täitedokumendiks olevad notariaalsed lepingud on kehtivad ja sissenõutavaks muutunud. Seega peab sundtäitmise allumise nõusoleku andmine ajaliselt järgnema nõude sissenõutavaks muutumisele ehk siis saab sellise nõusoleku anda juba vaid tekkinud võla kohta. Praegusel juhul on täitedokumendid mille alusel vaidlusalused täiteasjad on alustatud, sõlmitud ajal kui nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Olukorras kus võlgnikest sissenõudjatel puudub nõue ehk notariaalsed kokkulepped on näilised/fiktiivsed, siis täitemenetlus on lubamatu, ja hageja ei ole kohustatud täiteasjas, mis lõpetatud ka Riigikohtu 18.12.2019.a. otsust kohtuasjas nr. 2-17-14925 täitma või seda ei ole lihtsalt võimalik enam täita. Kui Võlgnikul ei ole kohustust, siis võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik samuti ei kohustu tasuma kohtuotsusega (Riigikohtu 18. detsembri 2019.a. kohtuotsusega nr. 1-17-14925) väljamõistetud rahasummat. Arvestades, et vaidlusalused tehingud (täitedokumendid) tehti selleks, et pöörata sissenõudjast võlausaldajana tagasi Lõuna Farm OÜ ja hageja vahel tehtud müügitehing ja saada selle läbi teistele isikutele (hagejale) kahju tekitades (pöörates müügitehing tagasi) kasu, on hagejal eeldatav ja seadusega kaitstud õigus ja huvi esitada vastuväited täitedokumentide kehtivuse kohta. Kohtumääruse põhjendused 5 (8)
2-20-1562
10.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostjate vastused ning hageja täiendava seisukoha, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus lähtub hagi läbi vaatamata jätmisel järgmistest kaalutlustest.
11.Hagiavalduse kohaselt tunnistas Riigikohus 18.12.2019 kohtuasjas nr. 2-17-14925 otsusega kehtetuks AS-i Dotnuva Baltic ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu ning mõistis hagejalt kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks välja 21 500 eurot. Nimetatud summa kohustus hageja TMS § 195 lg 1 alusel tasuma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Tegemist oli tehingu kehtetuks tunnistamise nõudega vara tagasivõitmiseks täitemenetluses nr 119/2017/167 ja 025/2017/3810. Hageja on kohtuotsuses nimetatud summa tasunud kohtutäituri arvelduskontole. Hageja on seisukohal, et kuivõrd pärast Riigikohtu lahendi jõustumist sai hagejale teatavaks, et täitemenetluste 119/2017/167 ja 025/2017/3810 aluseks olevad kohesele sundtäitmisele alluvad notariaalsed lepingud on tegelikkuses fiktiivsed, siis esineb TMS § 222 alusel alus esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Lg 2 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Hageja on seisukohal, et kohtumenetluses ei kontrollitud, kas täitedokumendist tulenevalt, mille alusel täitemenetlus alustati, on reaalne nõue võlgniku Lõuna Farm OÜ vastu. Eeldati, et täitemenetlused nr. 119/2017/167 ja 025/2017/3810 on alustatud õiguspäraselt ja täitedokumendid seaduslikud. Hageja on lisaks nimetatud täiteasjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitanud ka täiteasjas nr 025/2019/4181. Nimetatud täiteasja on alustatud 20.12.2019 sissenõudjate ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) X ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ täitmis-avalduse ja täitedokumendi Tallinna notar Heleriin Kulla tõestatud võlatunnistuse ja sund-täitmisele allumise kohta kokkulepe (notariaalakt nr 3421) alusel (tegemist on sama nõudega, mis oli täitmisel T. Peedosaarel täiteasjas nr 119/2017/167).
12.TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi, s.o. osas, mis puudutab täiteasja nr 119/2017/167 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, siis jätab kohus selle nõude osas hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
13.Kohus on seisukohal, et ka hageja ülejäänud nõude osas tuleb hagiavaldus jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus on oma 20.05.2020 määruses leidnud, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et tal oleks sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja välja toonud muid asjaolud, mis annaks hagejale õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 alusel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal on õigus tagasi saada kohtutäiturile tasutud summa. Kohus nõustub ringkonnakohtu seisukohaga ning leiab, et hagejal ei ole TMS § 222 alusel õigust sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist nõuda. TMS § 222 lg 1 alusel võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Riigikohus on 18.12.2019 kohtuotsusega tunnistanud kehtetuks hageja ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu. Selle tulemusel kohustus hageja tasuma kohtutäiturile tehingu alusel saadu ehk 6 (8)
2-20-1562 21 500 eurot. Hageja poolt välja toodud täiendavast seisukohast ei nähtu jätkuvalt, millisel õiguslikul alusel oleks hagejal õigus nimetatud summa tagasi saada. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul hageja poolt viidatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7, mille kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Hagejale ei ole täitemenetluses pantijaks ning hageja vara suhtes ei ole täiteasjades kohustusi pandud. Hageja pidi tasuma kohtutäiturile 21 500 eurot jõustunud kohtuotsuse alusel, millega kohus hageja ja võlgniku vahelise tehingu kehtetuks tunnistaks. Seega ei ole hagejal kohtu hinnangul käesoleval juhul täiteasjades 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistavat õigust. Kostjad I, II ja III on antud juhul õigesti välja toonud, et TMS § 222 ei anna muule isikule õiguslikku alust esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagiavaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 3-5 ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
15.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16.Kostjad I, II ja III on ühiselt esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjad kandnud menetluskulusid (õigusabikulud + riigilõiv) kokku (775+50) 825 eurot. Kostjad I, II ja III paluvad hagejalt välja mõista solidaarselt kostjate kasuks menetluskulud summas 775 eurot ning kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivitusintressi VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Hageja on esitanud kostjate menetluskulude osas vastuväite, milles leiab, et kostjad ei ole esitanud tõendit, et nende esindaja võib olla TsMS kohaselt lepinguline esindaja, samuti puudub e-toimikus vastav volitus. Lisaks on kostjate menetluskulud õigusmahu osas ülepaisutatud ja ei ole põhjendatud. Kostja IV ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud.
17.Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike järgi on kohtukuludeks mh riigilõiv ning TsMS § 144 p-st 1 tulenevalt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Käesolevas asjas on riigilõivu 50 eurot tasunud üksnes kostja X, kes on hagi tagamise määrusele esitanud määruskaebuse (määruskaebus pealkirjastatud kui X määrus-kaebus). Seega puudub alus mõista riigilõivu hagejalt kõigi kostjate kasuks solidaarselt välja, vaid riigilõiv kuulub hagejalt väljamõistmisele X kasuks. 7 (8)
2-20-1562
18.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on kostjate lepingulise esindaja kulud põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus selgitab, et kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p.13). Kõik kostjate I-III menetlusdokumendid (välja arvatud menetluskulude nimekiri) on allkirjastatud kostjate endi poolt. Menetlusdokumentides on küll viide lepingulisele esindajale Ave-Pirjo Paluverele, kuid kohtule ei ole enne 03.09.2020 esitatud dokumente, mis kinnitaksid lepingulise esindaja vastavust TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele, samuti pole varasemalt esitatud esindusõigust tõendavat volikirja. Eeltoodust tulenevalt ei ole Ave-Pirjo Paluvere kuni 03.09.2020 faktiliselt menetluses lepingulise esindajana osalenud, mistõttu ei ole selle ajani ka lepingulise esindaja kulude väljamõistmine põhjendatud. 03.09.2020 menetluskulude nimekirja esitamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud. Samuti on põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu 100 eurot. Seega on kostjate I, II ja III lepingulise esindaja kulu põhjendatud 50 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulu 50 eurot (riigilõiv määruskaebuse esitamisel) ning kostjate I-III kasuks solidaarselt 50 eurot (lepingulise esindaja kulu).
19.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastavasisulise taotluse esitanud.
20.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2021. a määrusega nr 220-1562.
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.