AS Dotnuva Baltic hagi X, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel), PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ ja Lõuna Farm OÜ (äriregistrist kustutatud) vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ja 025/2019/4181
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Dotnuva Baltic määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja AS Dotnuva Baltic (registrikood 12019737) esindajad ringkonnakohtus Kostja I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II
ASHTANGA
KUNDALINI
(likvideerimisel, registrikood 12934966)
OÜ
Kostja III
PAHANDUSMINISTEERIUM
(registrikood 14436741)
OÜ
Kostjate I-III lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Kostja IV OÜ Lõuna Farm (äriregistrist kustutatud, registrikood 12511444) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus osas, milles hagi Lõuna Farm OÜ vastu jäeti läbi vaatamata, ning lõpetada tsiviilasja nr 2-20-1562 menetlus AS Dotnuva Baltic hagis Lõuna Farm OÜ (äriregistrist kustutatud) vastu.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 määrus muutmata.
3.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine. 3.1 Jätta AS Dotnuva Baltic hagi X, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ vastu läbi vaatamata. 3.2 Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-1562 menetlus AS Dotnuva Baltic hagis Lõuna Farm OÜ (äriregistrist kustutatud) vastu.
3.3 Jätta menetluskulud AS Dotnuva Baltic kanda. 3.4 Mõista hagejalt AS Dotnuva Baltic kostja X kasuks välja menetluskulu 50 eurot (riigilõiv) ning väljamõistetud menetluskulult viivis alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.5 Mõista hagejalt AS Dotnuva Baltic solidaarselt kostjate X, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kasuks välja menetluskulu 50 eurot (lepingulise esindaja kulu) ning väljamõistetud menetluskulult viivis alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta AS Dotnuva Baltic määruskaebus rahuldamata.
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta AS Dotnuva Baltic kanda.
6.Mõista AS-ilt Dotnuva Baltic solidaarselt X, ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kasuks välja määruskaebuse menetluskulu 140 eurot ja viivis menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
7.Mõista AS-ilt Dotnuva Baltic täiendavalt välja solidaarselt ASHTANGA KUNDALINI OÜ (likvideerimisel) ja PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ kasuks määruskaebuse menetluskulu 75 eurot ja viivis menetluskulult võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGIAVALDUSE ASJAOLUD
1.AS Dotnuva Baltic (hageja) esitas 29.01.2020 Harju Maakohtule hagi X (kostja I),
ASHTANGA
KUNDALINI
OÜ (likvideerimisel) (kostja II), PAHANDUSMINISTEERIUM OÜ (kostja III) ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) (kostja IV) vastu, milles palub tunnistada lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 119/2017/167, nr 025/2019/4181 ja nr 025/2017/3810.
2.Hagiavalduse kohaselt tunnistati Riigikohtu 18.12.2019 otsusega tsiviilasjas 2-17-14925 kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15.04.2016 sõlmitud traktori müügileping ja hagejalt
mõisteti välja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks 21 500 eurot koos viivistega ja kohustati see andma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Viidatud kohtuasja aluseks olid kostjate I-III väited, et neil ei ole õnnestunud oma nõudeid kostja IV vastu täiteasjades 119/2017/167 ja 025/2017/3810 realiseerida. Pärast Riigikohtu 18.12.2019 lahendi jõustumist sai hagejale teatavaks, et täitemenetluste 119/2017/167 ja 025/2017/3810 aluseks olevad notariaalsed lepingud on fiktiivsed.
3.Kohtutäitur Taive Peedosaar algatas kostja IV suhtes täitemenetluse nr 119/2017/167. Täitedokumendiks on notar H. Kulla poolt 17.11.2016 tõestatud leping (notariaalakt 3421). Sissenõudjateks on kostjad I-III. Kohtutäitur Kaire Põlts on teatanud, et sissenõudja on taotlenud kohtutäitur Taive Peedosaarelt täitemenetluse üleandmist kohtutäiturile Kaire Põlts. Samas on kohtutäitur Kaire Põltsi teate kohaselt täitetoimik üle andmata ning kohtutäitur Taive Peedosaar on täitemenetluse täiteasjas 119/2017/167 lõpetanud. Hagejale on ebaselge, kas täitetoimik antakse üle või on täiteasi 119/2017/167 lõpetatud. Seetõttu esitab hageja ka täitemenetluse nr 119/2017/167 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude.
4.Kohtutäitur Kaire Põlts on alustanud täitemenetlust täiteasjas nr 025/2019/4181 kostjate IIII täitmisavalduse ja notar H. Kulla poolt 17.11.2016 tõestatud lepingu alusel (notariaalakt 3421). Tegemist on sama nõudega, mis oli täitmisel täiteasjas nr 119/2017/167 ja millega seonduvalt mõisteti tsiviilasjas 2-17-14925 kostjalt IV välja rahasumma. Hageja leiab, et täitemenetluste nr 119/2017/167 ja nr 025/2019/4181 algatamise aluseks olev 17.11.2016 leping (notariaalakt 3421) on fiktiivne, eesmärgiga pöörata tagasi hageja ja kostja IV vahel sõlmitud müügitehing.
5.Kostja I esitas kohtutäitur Kaire Põltsile kostja IV vastu täitmisavalduse notar H. Kulla poolt 28.03.2017 tõestatud lepingu (notariaalakt nr 1111) alusel. Kohtutäitur alustas täitemenetlust nr 025/2017/3810. 18.12.2019 koostas kohtutäitur Kaire Põltsi abi täiteasjas 025/2017/3810 hageja suhtes rahalise nõude arestimise akti, millega arestis Riigikohtu 18.12.2019 otsuse alusel tsiviilasjas 2-17-14925 hagejalt kostja IV kasuks välja mõistetud hüvitise ja viivise. Hageja on raha Kaire Põltsi arvele tasunud. Hageja leiab, et 28.03.2017 leping on fiktiivne, eesmärgiga pöörata tagasi hageja ja kostja IV vahel sõlmitud müügitehing. Kuna täitemenetluste aluseks olevad täitedokumendid on fiktiivsed, siis on hagejal õigus ka täitemenetlusi vaidlustada.
6.18.06.2021 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kuna täiteasi nr 119/2017/167 on lõpetatud, siis ta võtab selle täiteasja osas hagi tagasi. Lisaks selgitas hageja, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7 kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Ta võib vastuväiteid esitada ka siis, kui võlgnik nõudele vastu ei vaidle. Ka hageja kohustus, mis tuleneb Riigikohtu otsusest, on seotud sissenõudjate nõuete kehtivusega.
KOSTJATE VASTUSED HAGILE
7.Kostjad I-III on seisukohal, et hagiavaldus on võetud menetlusse põhjendamatult, st hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hagiavaldusest ei nähtu, et hagejal oleks täiteasjade esemetega seonduvalt mistahes omandiõigus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks on vältida täitemenetluses sellise vara võõrandamist, mis ei kuulu võlgnikule. Hageja kandis kohtutäituri kontole vaid selle raha, mille kostjad I-III olid tsiviilasjas nr 23
17-14925 tagasi võitnud ja mis kuulus kohtutäiturile üleandmisele. TMS § 222 ei anna kolmandale isikule õiguslikku alust esitada vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
8.Kostjal IV puudusid hagile vastuväited. Kostja IV on seisukohal, et kaaskostjate või nende õiguseelnejate nõuded kostja IV vastu võivad olla kunstlikult loodud. Kuivõrd kostja IV pankrotimenetlus lõppes raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, siis ei ole kostjal IV olnud võimalusi kaaskostjate ja nende õiguseelnejate nõuete sisuliseks hindamiseks.
MENETLUSE KÄIK
9.Harju Maakohus peatas 03.02.2020 määrusega hagi tagamise korras täitemenetlused täiteasjades nr 025/2017/3810, 119/2017/167 ja 025/2019/4181. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 20.05.2020 määrusega maakohtu määruse hagi tagamise kohta ja jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata.
MAAKOHTU MÄÄRUS
10.Harju Maakohus jättis 14.10.2020 määrusega hagi läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja riigilõivu 50 eurot ning viivise sellelt ja kostjate kasuks solidaarselt lepingulise esindaja kulu 50 eurot ja viivise sellelt.
11.Hagiavalduse kohaselt tunnistas Riigikohus 18.12.2019 otsusega kohtuasjas nr 2-17-14925 kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori müügilepingu ning mõistis hagejalt kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks välja 21 500 eurot. Nimetatud summa kohustus hageja TMS § 195 lg 1 alusel tasuma kohtutäitur Taive Peedosaare käsutusse. Tegemist oli tehingu kehtetuks tunnistamise nõudega vara tagasivõitmiseks täitemenetluses nr 119/2017/167 ja 025/2017/3810. Hageja on kohtuotsuses nimetatud summa tasunud kohtutäituri arveldus-kontole. Hageja on seisukohal, et kuivõrd pärast Riigikohtu lahendi jõustumist sai hagejale teatavaks, et täitemenetluste 119/2017/167 ja 025/2017/3810 aluseks olevad kohesele sundtäitmisele alluvad notariaalsed lepingud on fiktiivsed, siis esineb TMS §-s 222 sätestatud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja on seisukohal, et kohtumenetluses ei kontrollitud, kas täitedokumendist tuleneb reaalne nõue kostja IV vastu. Hageja on lisaks nimetatud täiteasjadele sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitanud ka täiteasjas nr 025/2019/4181. Nimetatud täiteasi on alustatud 20.12.2019 kostjate I-III täitmisavalduse ja notari tõestatud võlatunnistuse alusel (notariaalakt nr 3421) (tegemist on sama nõudega, mis oli täitmisel T. Peedosaarel täiteasjas nr 119/2017/167).
12.TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. TsMS § 424 lg 1 esimese lause kohaselt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kuna hageja on võtnud hagi osaliselt tagasi, s.o. osas, mis puudutab täiteasja nr 119/2017/167 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet, siis jättis kohus selle nõude osas hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata.
13.Maakohus leidis, et hageja ülejäänud nõude osas tuleb hagiavaldus jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus on 20.05.2020 määruses leidnud, et hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et tal oleks sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Samuti ei ole hageja välja toonud
muid asjaolusid, mis annaks hagejale õiguse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 alusel. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et hagejal on õigus tagasi saada kohtutäiturile tasutud summa. Maakohus nõustus ringkonnakohtu seisukohaga ning leidis, et hagejal ei ole TMS § 222 alusel õigust sundtäitmiste lubamatuks tunnistamist nõuda. TMS § 222 lg 1 alusel võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Riigikohus on 18.12.2019 kohtuotsusega tunnistanud kehtetuks hageja ja OÜ Lõuna Farm (likvideerimisel) vahel 15.04.2016.a sõlmitud traktori CASE-IH MXU 135 müügilepingu. Selle tulemusel kohustus hageja tasuma kohtutäiturile tehingu alusel saadu ehk 21 500 eurot. Hageja poolt välja toodud täiendavast seisukohast ei nähtu jätkuvalt, millisel õiguslikul alusel oleks hagejal õigus nimetatud summa tagasi saada. Maakohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul hageja poolt viidatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 7, mille kohaselt pantija, kes ei ole võlgnik, võib esitada pandiga tagatud nõude vastu samu vastuväiteid, mida võib esitada võlgnik või käendaja. Hageja ei ole täitemenetluses pantijaks. Hageja pidi tasuma kohtutäiturile 21 500 eurot jõustunud kohtuotsuse alusel, millega kohus hageja ja võlgniku vahelise tehingu kehtetuks tunnistas. Seega ei ole hagejal kohtu hinnangul käesoleval juhul täiteasjades 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistavat õigust. Kostjad I, II ja III on antud juhul õigesti välja toonud, et TMS § 222 ei anna muule isikule õiguslikku alust esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et hageja nõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning hagiavaldus tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUS
14.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule.
15.Määruskaebuse kohaselt vaidlustab hageja maakohtu määrust täies ulatuses. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjate I-III õigus tunnistada kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15.04.2016 sõlmitud traktori müügileping, tekkis ebaõigetel alustel. Tegelikkuses kostjatel I-III puuduvad kehtivad täitedokumendid ning seega puuduvad sissenõudjatel nõuded kostja IV vastu. Olukorras, kus täiteasjad tunnistatakse sundtäitmise osas lubamatuks, ei või kolmandatelt isikutelt nõuda ka selle täitmiseks vahendeid. Seega vaidlusaluste täitemenetluste sundtäitmise lubamatuks tunnistamisel ei peaks hageja ka Riigikohtu 18.12.2019 kohtuotsust täitma. Hageja möönab, et seadusandlus ei reguleeri otse ega anna kolmandale isikule õiguslikku alust esitada vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Kolmandal isikul on õigus esitada vastuväiteid tehingust tuleneva täitmise suhtes, kui tegemist on kolmandast isikust käendajaga (VÕS § 149) või pantijaga (AÕS § 279 lg 7), ehk isikutega kes vastutavad võlgniku eest. Käesoleval juhul on tegemist analoogse olukorraga, kuna kolmanda isiku kohustused tekkisid läbi ebaehtsate täitedokumentide.
16.Olukorras kus sissenõudjate seaduslik esindaja ja otsene kasusaaja, on võlgniku osaniku seaduslik esindaja ja otsene kasusaaja, ja vaidlustatakse täitemenetluse raames võlgniku tehinguid, peaks olema kolmandal isikul, kellesse puutuvat tehingut vaidlustatakse, õigus täitemenetluse sundtäitmist hageda.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
17.Kostja I määruskaebusele seisukohta ei esitanud.
18.Kostjad II-III vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad selle jätta rahuldamata.
19.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohus leiab, et seoses kostja IV lõppemisega üldõigusjärgluseta, tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles hagi kostja IV suhtes jäi läbi vaatamata. Hageja hagis kostja IV vastu tuleb tsiviilasja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 5, § 431 lg 2). Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Maakohus on õigesti pidanud hageja nõuet täitemenetluste nr 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 osas TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel perspektiivituks. TMS § 222 lg 1 sätestab, et kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lõike 3 järgi esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Riigikohus on 19.02.2020 määruses tsiviilasjas nr 2-19-4765 selgitanud, et TMS § 222 järgse hagi üheks peamiseks eesmärgiks lg 1 kohaldamise korral on vältida täitemenetluses sellise vara müümist, mis ei kuulu võlgnikule. Selline vara ei peaks vastutama sissenõudja nõude rahuldamise eest. Nii annab TMS § 222 täitemenetluses mitteosalevale isikule sellesse täitemenetlusse sekkumise õiguse. Hageja leiab, et täitedokumentideks olevad notariaalsed lepingud on fiktiivsed. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 222 lg 1 annab kolmandale isikule täitemenetlusse sekkumise õiguse üksnes juhul, kui tal on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus. Hageja esitatud asjaoludest ei tulene, et hagejal oleks sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus. Riigikohtu 18.12.2019 otsusega tsiviilasjas 2-17-14925 tunnistati kehtetuks hageja ja kostja IV vahel 15.04.2016 sõlmitud traktori müügileping ja hagejalt mõisteti kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamiseks välja 21 500 eurot ja kohustati see summa andma kohtutäituri käsutusse. Ühtlasi kohustati hagejat tasuma hüvitiselt viivist alates otsuse jõustumisest. Hagis esitatud asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Kaire Põlts täiteasjas 025/2017/3810 hagejalt väljamõistetud hüvitise 21 500 eurot koos viivistega ning hageja on nimetatud summa kohtutäiturile ka tasunud. Seega on hageja tasunud nimetatud rahasumma jõustunud kohtuotsuse alusel. Kuna hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on kohtuotsuse alusel tasutud raha tagasi saada, siis sisuliselt soovib hageja käesoleva hagiga täitemenetluses kolmanda isikuna vaidlustada jõustunud kohtuotsusest tulenevat raha tasumise kohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna TMS § 222 lg 1 sellist võimalust. Samuti ei tule sellist võimalust TMS § 222 lõikest 1 ka koostoimes hageja viidatud AÕS § 279 lõikega 7 ja VÕS §-iga 149. Kuna hagejal puudub sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, siis leidis maakohus täitemenetluste nr 025/2017/3810 ja 025/2019/4181 osas põhjendatult, et hageja nõudega ei ole võimalik soovitatud eesmärki saavutada ja hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
22.Hageja on palunud maakohtu määruse tühistada ja on märkinud, et vaidlustab määruse täies ulatuses. Samas ei ole hageja põhjendanud, kuidas on maakohus rikkunud tema õigusi, kui
jättis hagi tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 119/2017/167. Kuna hageja võttis selles osas nõude tagasi, siis jättis maakohus põhjendatult ka selles osas hagi läbi vaatamata.
23.Äriregistri andmetest nähtuvalt on kostja IV äriregistrist kustutatud 22.12.2020 ajutisest haldurist likvideerija avalduse ja Harju Maakohtu 22.08.2017 määruse alusel (tsiviilasi 217-2392). TsMS § 428 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Riigikohtu 26.01.2006 määrusest tsiviilasjas 3-2-1-162-05 (p 13) tuleneb, et selles sättes on silmas peetud üldõigusjärgluse puudumist. Ka erialakirjanduses on selgitatud, et eraõiguslik juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega ning kui kustutamine ei ole registrist nähtuvalt seotud isikute ühinemise või jagunemisega, on lõppemine toimunud õigusjärgluseta (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, lk 941). Äriregistris kohaselt on kustutamise aluseks ajutisest haldurist likvideerija avaldus ja Harju Maakohtu 22.08.2017 määrus, millega lõpetati pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Eelnevast tulenevalt tuleb menetlus kostja IV suhtes lõpetada.
24.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
25.Kostjad I-III on esitanud ringkonnakohtule määruskaebemenetluses kantud kulude kohta nimekirja, mille kohaselt on toimingud ja kulud järgmised: - maakohtu 14.10.2020 määrusega tutvumine, analüüs ja kliendile seisukoha esitamine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot); - 30.10.2020 määruskaebusega tutvumine, analüüs ja kliendile seisukoha esitamine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot); - 04.11.2020 ja 09.11.2020 kohtunõuetega tutvumine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot); - vastuse koostamine kohtunõudele 0,75 tundi (0,75*100=75 eurot); - 17.02.2021 kohtunõudele vastamine, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 0,5 tundi (0,5*100=50 eurot).
26.Kostjatetele I-III on õigusabi osutatud tunnihinnaga 100 eurot, kokku 275 eurot 2,75 tunni eest. Kostjad I-III on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Hageja ei ole kostjate I-III menetluskuludele seisukohta esitanud.
27.Ringkonnakohus leiab, et kostjate poolt märgitud ulatuses on põhjendatud esindajakulu maakohtu määrusega tutvumisele, määruskaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kohtunõudele (määruskaebuse vastuse koostamine). 04.11.2020 ja 09.11.2020 kohtunõudega tutvumisele kulunud aeg (0,5 tundi) on kolleegiumi arvates liialdatud, kuna 04.11.2020 e-kirjas paluti kostjate esindajal esitada määruskaebusele vastus ja 09.11.2020 e-kiri oli vastuse nõude meeldetuletus. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nende toimingute põhjendatud ajakuluks lugeda kokku 0,1 tundi. Samuti ei saa põhjendatuks pidada menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud ajakulu 0,5 tundi, kuna olulises osas sisaldas nimekiri maakohtu menetluskulusid. Ringkonnakohus nõudis määruskaebusega seotud menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 0,3 tundi. Seega on põhjendatud menetluskulud kokku 2,15 tundi. Sealjuures tuleb arvestada, et määruskaebuse vastusest nähtuvalt oli määruskaebuse vastus (ajakulu 0,75 tundi) esitatud kostjate II ja III nimel, mitte aga kostja
I nimel. Tunnitasu 100 eurot ei ületa keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb hagejalt kostjate I-III kasuks solidaarselt välja mõista esindajakulu 1,4 tunni eest summas 140 eurot ja täiendavalt kostjate II ja III kasuks solidaarselt esindajakulu 0,75 tunni eest (vastuse koostamine määruskaebusele) summas 75 eurot. Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.