2-20-13177/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Saata määruse ärakiri avaldajatele ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolud Avaldaja esitas 10.09.2020 avalduse M D pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri võlgnik 26.03.2020 ning tema pärijaks onTallinna linn. Kohus võttis 16.09.2020 määrusega avalduse menetlusse, määras ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja määras 30.09.2020 istungi pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Avaldajal on vastuväiteid ajutise halduri tasule. Avaldaja on seisukohal, et tulenevalt praktikast kulub sellise aruande tegemiseks keskmiselt 5-6 tundi. Avaldaja on seisukohal, et tulenevalt Riigikohtu lahendist 2-17-13190 p-st 15 saab linn esimesena oma summa tagasi. Muid vastuväiteid aruandele ei ole. Ajutise halduri aruande kohaselt selgus, et M D pärandvara omab Swedbank AS-s arvelduskontot, mille saldo seisuga 24.09.2020 oli -0,58 eurot. Nasdaq CSD Eesti filiaal vastas ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, et pensioniregistripidaja andmetel on M D nimel avatud pensionikonto nr xxxx ja konto saldo oli 26.03.2015.a. seisuga (s.o. M D surmapäeva seisuga) 830.186 Swedbank Pensionifond K60 osakut. Pensionikonto väärtus on ajas muutuv. M D pärandvara hulgas on seisuga 29.09.2020 ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt vara hinnanguliselt 1072,78 eurot, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 5974,42 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et M D pärandvara on püsivalt maksejõuetu ja see ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, puuduvad ka ajutisele pankrotihaldurile teadaolevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Maksejõuetuse põhjuseks on surm ehk muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine haldur on seisukohal, et M D pärandvara suhtes esitatud avalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Juhul, kui võlausaldaja või kolmas isik tasub kohtu deposiiti pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratava summa, siis kuulutada välja pankrot. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1080 eurot koos käibemaksuga. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja pärandvara arvelt ei ole võimalik kõiki kohustusi täita, siis on võlgniku pärandvara maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Kohus leiab, et pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd pärandvaras on pensionifondi osakud, mida on pärandvara pankroti korral pankrotihaldur võimalik tagasi võita. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3). PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Avaldaja esitas vastuväited halduri tasule. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1080 eurot koos käibemaksuga. Kohus tutvunud ajutise halduri toimingutega, leiab, et ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades avalduse sisu ja lisasid (pärimistunnistus, pärandvara nimekiri, kohtutäituri tasu otsus, lepingulise esindaja volikiri ja riigilõivu maksekorraldus) ja seda, et kohtutäituri poolt on koostatud pärandvara nimekiri, mitmeid halduri poolt tehtud järelpärimisi on võimalik teha elektroonselt ning aruanne sisaldabki suures osas päringute vastuste analüüsi ning istungi kestust (15 minutit), vähendab kohus toimingutele kulunud aega 3 tunni võrra. Kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 7 tundi. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 630 eurot (7*90), millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Kohus jätab ajutise halduri tasu taotluse rahuldamata summa 324 (1080-756) eurot.