2. oktoober 2020. a, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru
Tsiviilasi nr
2-20-113703
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi H. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
943,15 eurot Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts, Julianus Inkasso OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected] Kostja: H. T. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxxxx e-post: [email protected] Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi H. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista H. T. osaühingu Aktiva Finants kasuks H. T. ja Placet Group OÜ vahel 21.06.2017. a sõlmitud laenulepingu nr. 31003146051 ning 26.06.2017. a sõlmitud laenulepingu nr 31003148498 alusel 796,69 eurot, millest 656,90 eurot on põhivõlg ja 139,79 eurot kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Jätta rahuldamata osaühingu Aktiva Finants hagi sissenõudmiskulude ja seadusjärgsest viivisemärast kõrgemas määras viivise väljamõistmiseks.
Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda.
5.Määrata osaühingu Aktiva Finants menetluskulude suuruseks 525 eurot. H. T. rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
6.Välja mõista H. T. osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna 262,50 eurot.
7.Tasaarvestada hageja laenulepingustest tulenev nõue ja menetluskulud (resolutsiooni punktid 2 ja 6) kostja kahjuga. Tasaarvestuse tulemusena mõista H. T. osaühingu Aktiva Finants kasuks välja 656,90 eurot ja viivis nimetatud summalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 3.10.2020.a kuni võlgnevuse, 656,90 eurot täieliku tasumiseni.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Kostja H. T. sõlmis Placet Group OÜ-ga 2017. aastal järgmisel laenulepingud: a) 21.06.2017. a laenulepingu nr 31003146051, mille alusel sai laenu 750 eurot. Aastane intressimäär oli 45,18%, maksegraafiku periood 21.07.2017. a – 16.06.2018. a. Kostja tasus neli esimest graafikujärgset osamakset täielikult, viiendast osamaksest tasus kostja 57,63 eurot, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Hagiavalduse esitamise ajaks on antud lepingust tulenev põhivõlgnevuse jääk 478,30 eurot. b) 26.06.2017. a laenulepingu nr 31003148498, mille alusel sai laenu 250 eurot. Aastane intressimäär oli 45,05%, maksegraafiku periood 26.07.2017. a – 21.06.2018. a. Kostja tasus neli esimest graafikujärgset osamakset täielikult. Hagiavalduse esitamise ajaks on antud lepingust tulenev põhivõlgnevuse jääk 178,60 eurot.
2.Placet Group OÜ ütles kostjaga sõlmitud laenulepingud üles vastavalt 2.02.2018. a ja 7.02.2018. a, kuivõrd kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ka täiendava tähtaja jooksul.
3.Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressimääras. Hageja on arvestanud ka intressi lepingutes kokku lepitud määrades alates graafikujärgsest esimesest tasumata osamaksest kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni kokku 71,72 eurot.
4.Hageja on arvestanud kostja poolt täitmata kohustuselt ka viivist kogusummas 121,78 eurot alates võlgnevuse tekkimisest kuni hagiavalduse esitamiseni.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 656,90 eurot, intress 71,72 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 121,78 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 27.05.2020. a kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi on esitatud ennatlikult, vaid menetluskulude põhjustamiseks. Pahauskselt tekitatud menetluskulud peaksid jääma hageja enda kanda. Kostja ei ole kunagi eitanud, et ta on ülalnimetatud laenulepingute alusel raha saanud, ka mitte seda, et lepingust tulenevad kohustused on täitmata. Kostja on teinud hagejale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, hageja ei ole ettepanekule vastanud. Kompromissettepaneku kohaselt tasuks kostja hagejale 30% põhinõudest. Kostjal puudub vara (va kahes täitemenetluses arestitud kinnisasi, mille väärtus on ca 2000-3000 eurot), töö ja muud sissetulekud, võlgade ja makseraskuste tõttu on tekkinud tervisekahjustused ning kostja ei suuda oma eluga normaalselt jätkata kas ilma pankroti või võlgade ümberkujundamismenetluseta.
7.Kostjale laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oleks täitnud kohustust kontrollida kostja maksevõimet laenu andmisel. Laenuandjale pidi olema selge, et laenuvõtja sissetulekust ei pruugi piisata sellise summa ja tähtajaga laenu tagastamiseks, arvestades muuhulgas laenuvõtja töötasu suurust, töö iseloomu, hooajalisust ja laenusaaja kvalifikatsiooni. Samuti ei arvestatud asjaoluga, et kostjal on alaealine laps, kellega seonduvalt kulud suurenevad.
8.Eeltoodu tõttu nõuab kostja intressi alandamist seadusjärgse määrani ning vastutustundliku laenamise põhimõtte kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Kahju osas nõuab kostja krediidist tekkinud järgmiste negatiivsete tagajärgede rahalist hüvitamist: viivis, sealhulgas sissenõutavaks muutunud viivis; võla sissenõudmiskulud 40 eurot; hageja menetluskulud. Toodud kahjunõude saab tasaarvestada krediidi tagastamise nõudega. Kostja palub kohtul seda teha. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osas, mis ületab võla põhiosa ja intressi seadusjärgset määra.
HAGEJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD
9.Hageja on seisukohal, et kostja peaks kohtupraktika järgi tõendama, et temale laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kinnitab, et seaduses sätestatud ulatuses on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seadus ei sätesta laenuandja kohustust küsida täiendavat infot või pangakonto väljavõtteid, et hinnata tarbija krediidivõimelisust.
10.Kostja kohustus oli esitada täielikke ja tõeseid andmeid laenuandjale. Kui kostja seda ei teinud, ei saa ta ette heita, et temale laenu andmisel ei järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed on valed.
11.Väär ja põhjendamatu on ka kostja seisukoht, et hagi on esitatud vaid menetluskulude tekitamiseks. Alates nõude loovutamisest hagejale on hageja püüdnud saada kostjaga kontakti, et jõuda kohtuvälisele kokkuleppele. Hageja on kostjaga kontakteerunud lisaks kirjadele ka e-kirjade saatmise ning telefonitsi. Samuti on hageja esindaja suhelnud ka kostja esindaja M. J. , kellega lepiti kokku ka võlgnevuse tasumises, kuid kostja võlgnevust tasuma ei asunud. Kohtusse pöördumine oli seetõttu vältimatu.
12.Hageja on teinud ettepanek kompromissiks, mille kohaselt kostja tasub võlgnevuse, intressi, viivise, õigusabikulude ja riigilõivu katteks kokku 1156,12 eurot 18-kuulise maksegraafiku alusel (kuumakse suuruseks 64,23 eurot). Kui kostja kompromissiga ei nõustu, palub hageja hagi rahuldada.
KOSTJA LÕPLIKUD SEISUKOHAD
13.Kostja jääb varasemate seisukohtade juurde, leides, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja. Kostja on laenutaotluse esitamisel esitanud tõeseid andmeid, kostja majandusliku olukorra alusel laenulepingute sõlmimise ajal pidi olema laenuandjale ettenähtav, et väikseimgi eluline ebaõnn võib viia kostja makseraskusteni.
14.Hageja pakutud kompromissettepanek ei ole kostja jaoks vastuvõetav. Kostjal puudub igasugune sissetulek. Kostja tegeleb ümber- ja täiendõppega, tööle saab asuda loodetavasti hiljemalt 31.01.2021. a, misjärel oleks võimalik tasuda kõigile võlausaldajatele kokku kuus 80 eurot. Kostja on kohtule esitanud ka võlgade ümberkujundamise kava. Hagejaga kompromissi sõlmimine ei lahenda probleemi, kuna kostja ei suudaks kompromissi täita. Kostja palub jätta hagi rahuldamata osas, mis ületab võla põhiosa, intressi ja viivise seadusjärgset määra.
KOHTU SEISUKOHT
15.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7, 9 ja 10 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtava lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning selgitatud õigust olla kohtu poolt ära kuulatud.
16.Hageja esitas 28.09.2020. a kohtule täiendavad tõendid – kostja laenutaotluste ja pangakontode väljavõtted. Hageja palus ennistada tõendite esitamise tähtaeg, kuivõrd varem ei olnud neid võimalik esitada, sest need olid esialgse võlausaldaja (laenuandja) valduses.
17.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tõendite esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei pea kohus põhjendatuks hageja hilinenult esitatud dokumentidega arvestamist. Hagejale pidi olema tõendamiskohustuse olemasolu teada juba hagiavalduse esitamisel. Kohus on seda hagejale ka selgitanud ning määranud tähtaja tõendite esitamiseks, mille jooksul oleks hageja saanud laenuandjalt ka vajalikud tõendid küsida (välja nõuda). Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 168 lg 1 peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale (antud juhul hageja) üle andma nõuet ja
kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Hageja hilinenult esitatud dokumentide vastuvõtmine venitaks menetlust, kuivõrd dokumendid tuleks ka kostjale kätte toimetada. Olukorras, kus hageja esitab dokumendid mõned päevad enne kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise tähtaega ei pea kohus põhjendatuks dokumente vastu võtta.
18.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
19.VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ning poolte vaheline võlasuhe on tarbijakrediidilepingul põhinev võlasuhe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
20.Kostja ei vaidlusta laenulepingute sõlmimist, samuti mitte seda, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi vastavalt lepingutele täitnud. Seega võlgneb kostja hagejale põhivõlana 656,90 eurot. Seetõttu on põhjendamatud ka kostja väited, mille kohaselt oli kohtusse pöördumine põhjendamatu. Kostja võlgnevus on pikaajaline, kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et hageja on temaga kontakti otsinud, samuti tema esindajaga kokkuleppe võla tasumise osas sõlminud, kuid kostja ei ole seda täitma asunud. Võlausaldaja poolt sellises olukorras kohtusse pöördumist saab pidada igati mõistlikuks käitumiseks. Poolte vahel on vaidlus asjaolu üle, kas kostjale laenu andmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte ning kas kostjal on seetõttu õigus tasaarvestada hageja nõue talle tekkinud kahjuga.
21.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised
kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.
22.Eeltoodust tulenevalt on hagejal kohustus tõendada, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole selgitanud, milliseid toiminguid on tehtud kostja krediidivõime hindamiseks ega esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, kas üldse ja milliste andmete alusel on kontrollitud laenu andmisel kostja krediidivõimet ning veendutud tema võimes lepingulisi kohustusi täita. Seetõttu leiab kohus, et hageja on jätnud oma kohustuse selles osas täitmata ja tuleb nõustuda kostjaga, et temale laenu andmisel on rikutud vastustundliku laenamise põhimõtet.
23.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lõike 7 järgi loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingute järgi oli intressimääraks 45,18% ja 45,05% aastas. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0,00%. Seega on hagejal õigus nõuda intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras ning intress perioodi 18.11.2017. a – 22.01.2018. a eest (mil hageja on intressi arvestanud) on summas 0 eurot.
24.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg-1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine.
25.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuar 2009. a otsus nr 3-2-1120-08, p 12). Seega oleks hagejal põhimõtteliselt õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ette nähtud intressimäärana s.o lepingujärgses intressimääras.
26.Kuivõrd kohus leidis, et lepingujärgne intressimäära kokkulepe on tühine, on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras. Seega on sissenõutavaks
muutunud viivis perioodi 3.02.2018. a - 26.05.2020. a eest 121,27 eurot (esimese lepingu alusel 88,44 eurot ning teise lepingu alusel 32,83 eurot). Alates 27.05.2020. a kuni kohtuotsuse tegemiseni 30.09.2020. a on sissenõutavaks muutunud viivis 18,52 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 139,79 eurot.
27.VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudekulu 40 eurot (kolme võlateatiste eest vastavalt 20 eurot, 5 eurot ja 5 eurot, lisaks telefonikõnedele, andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, võlanõude avaldamise kulud, võlgnikule võlanõude selgitamine, vastamine, kontaktandmete otsingu kulud 10 eurot). VÕS § 1132 lg 2 p 2 näeb ette, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500-1000 eurot.
28.Hageja on palunud välja mõista sissenõudekulu kolme kirja saatmise eest summas 30 eurot ning lisaks 10 eurot telefonikõnede, päringute koostamise, kontaktandmete otsimise, kontrollimise ja töötlemise jms eest. Hageja esitatust ei nähtu, millistel asjaoludel nõuab hageja sissenõudekulude hüvitamist just taotletud ulatuses. VÕS § 1132 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud hüvitiste ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Kui poolte vahel ei ole meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat kokkulepet, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein. Tallinn 2016, lk 580). Eeltoodu tõttu jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudekulude osas.
29.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 796,69 eurot, millest 656,90 eurot on põhivõlgnevus ja 139,79 eurot otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Hagi tuleb jätta rahuldamata intressi, sissenõudmiskulu ja viivise osas, mis ületab seadusjärgset viivisemäära. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ning jättis osaliselt rahuldamata seetõttu, et kostjaga laenulepingute sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet ning et hageja ei olnud sissenõudmiskulude suurust põhistanud, on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.
31.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus küsis 28.08.2020. a määrusega pooltelt muu hulgas menetluskulude nimekirja. Hageja nimekirja kohtule ei esitanud, kuigi oli kohtu nõude kätte saanud1.09.2020. a Seetõttu lähtub kohus hagiavalduses märgitud menetluskuludest.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kuna kostja esines menetluses iseseisvalt, võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad.
32.Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja selle tasumine on hagiavalduse menetlusse võtmise eelduseks TsMS § 147 lg 1 kohaselt. Seetõttu leiab kohus, et hageja kulud riigilõivule summas 175 eurot on olnud vajalikud ja põhjendatud.
33.Hageja õigusabikulusid summas 480 eurot ei pea kohus kogu ulatuses põhjendatuks. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka tsiviilasjaga. Arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu ja sisu ning menetluse kestust, ei ole tegemist ka tavapärasest mahukama asjaga. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et antud tsiviilasjas on hageja õigusabikulud põhjendatud 350 euro ulatuses. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 525 (175 + 350) eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 262,50 eurot (525/2).
34.Hagi rahuldamise ulatust ja põhjendatud menetluskulude suurust ning menetluskulude jaotust arvestades tuleb H. T. osaühingu Aktiva Finants kasuks välja mõista 1059,19 eurot. Kostja tasaarvestusavaldus
35.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse ja palunud tasaarvestada väljamõistetav summa tekkinud kahjuga, milleks on intress, sissenõutavaks muutunud viivis, sissenõudmiskulud ja hageja menetluskulud, kui kohus peaks leidma, et hagi kuulub rahuldamisele.
36.Riigikohus on 31.01.2018. a otsuse nr 2-14-21710/105 punktis 45 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (Riigikohtu 15.01.2007. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐89‐06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3‐2‐1‐136‐12, p 25).
37.Kuna kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb lahendada ka kostja tasaarvestusavaldus. Kostja kahjuks on käesoleval juhul intress, viivis, võla sissenõudmiskulu ja menetluskulu. On ilmne, et kui kostjale ei oleks antud laenu ülalmärgitud laenulepingute alusel, ei oleks kostjal tekkinud ka kõrvalkulusid eelnimetatud kulude näol.
38.Kohus on ülal leidnud, et intress on null eurot, samuti jätnud hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude osas. Seetõttu on hageja kahju suuruseks viivis 139,79 eurot ning menetluskulud 262,50 eurot, so kokku 402,29 eurot. Nimetatud summa tuleb hageja põhjendatud nõudega tasaarvestada. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 656,90 (1059,19 – 402,29 eurot). /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.