Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tugiteenuste Keskusele pankrotimenetluse kulude väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg 2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on 04.08.2020 esitatud OÜ Wood Invest Grupp (likvideerimisel) likvideerija avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohtu 02.12.2019 määrusega tsiviilasjas 2-1917003 on võlgniku likvideerijaks määratud Hillar Villers. 08.01.2020 avaldas likvideerija AT-s võlgniku likvideerimismenetluse teate, mille kohaselt paluti võlausaldajatel 4 kuu jooksul esitada oma nõuded. Pankrotiavaldusest nähtub, et alates 2015 aastast on võlgnikul äriregistrile majandusaasta aruanded esitamata. Likvideerijale ei ole üle antud võlgniku raamatupidamisdokumente, lähtuvalt sellest ei ole käesoleval hetkel võimalik võlgniku maksevõimetuse tekkimise aja ega põhjuste osas likvideerijal hinnangut anda. Võlgnikul töötajaid ei ole. Likvideerija on tuvastanud, et võlgnikul pangakontod puuduvad, sularaha kassas puudub, võlgniku MTA ettemaksukontol on 01.00 euro. Liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduk (haagis) AGADOS DONA, registreerimismärk xxx, esmane registreerimisaasta 2007. Likvideerijale ei ole teada haagise asukoht ega ka seisukord. Arvestades, et sõidukil puudub tehniline ülevaatus ning see on ka ajutiselt registrist kustutatud, siis on sõiduk tõenäoliselt väärtusetu. Äriregistri andmetel võlgnik ei ole äriühingu osanik või aktsionär. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Ehitisregistri andmetel võlgnikul ehitisi kui vallasasju ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisasju ei ole. Likvideerija on tuvastanud ka, et võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Võlgnikul on järgnevad kohustused: Eesti Vabariigi ees (R kaudu) summas 50.00 eurot (alus Viru Maakohtu 02.12.2019 määrus tsiviilasjas xxx); MTÜ L F ees summas 55.20 eurot; J A OÜ ees (äriühing mille kaudu likvideerija tegutseb) summas 17.00 eurot (likvideerimismenetluse kulud – teade AT-s ja pankrotiavalduse riigilõiv), lisandub likvideerija tasu summas 476.40 eurot, kui kohus selle määrab. Kokku on seega võlgnikul kohustusi vähemalt summas 598.60 eurot. Tuginedes likvideerimismenetluses kogutud andmetele on likvideerija seisukohal, et võlgniku majanduslik olukord vastab püsiva maksejõuetuse tunnustele, kuna puuduvad võimalused võlgniku kõikide võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Võlgniku rahalised kohustused ületavad võlgniku varasid, puudub tulu saamise võimalus ning seetõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tulenevalt välja kujunenud asjaoludest, ei ole see ajutise iseloomuga. Likvideerija palub seega algatada võlgniku pankrotimenetlus, nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja võlgniku pankrot. 27.08.2020 määrusega nimetas kohus võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Robert Sprengki. Ajutine haldur esitas aruande 21.09.2020. 22.09.2020 kohtuistungil jäi ajutine haldur oma seisukohtade juurde ja võlgnik oma avalduse juurde. Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankrot juhul, kui võlausaldajad tasuvad 2(5)

kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 000.00 eurot. Kohus määras võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 29.09.2020 kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 000.00 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu deposiiti kohtu määratud tähtajaks raha laekunud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. OÜ Wood Invest Grupp registreeriti äriregistris 29.06.2006. Alates 2015 aastast on võlgnikul äriregistrile majandusaasta aruanded esitamata. 01.11.2019 esitas Tartu Maakohtu registriosakond kohtule avalduse võlgniku sundlõpetamise otsustamiseks, kuna võlgnik ei ole esitanud majandusaasta aruandeid. Viru Maakohtu 02.12.2019 määrusega tsiviilasjas xxx on võlgniku likvideerijaks määratud Hillar Villers. Võlgniku juhatuse liige pole likvideerijale üle andnud võlgniku raamatupidamise algdokumente ega andmeid võlgniku varade ja kohustuste kohta. Võlgniku raamatupidamise algdokumentide asukoht on teadmata. Võlgnikul tegevus puudub. Likvideerija on seisukohal, et võlgniku majanduslik olukord vastab püsiva maksejõuetuse tunnustele, kuna puuduvad võimalused võlgniku kõikide võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Võlgniku rahalised kohustused ületavad võlgniku varasid, puudub tulu saamise võimalus ning seetõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Likvideerija on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tulenevalt välja kujunenud asjaoludest, ei ole see ajutise iseloomuga. TsÜS § 44 sätestab, et kui likvideeritava juriidilise isiku varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Likvideerija esitas võlgniku pankrotiavalduse 04.08.2020. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul arveldusarveid ei ole, võlgnikul maksuvõlgnevused puuduvad. Vararegistrite andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud kinnisasju ning ehitisi kui vallasasju. Võlgniku nimele on registreeritud haagis AGADOS DONA. Haagise asukoht ei ole teada, puudub tehniline ülevaatus, haagis ajutiselt registrist kustutatud. Võlgniku suhtes toimub kaks täitemenetlust, Eesti Liikluskindlustuse Fondi nõuded summas 18.60 eurot ja 36.60 eurot. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada piisava vara olemasolu, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõuded. Võlgniku varaks on ainult ettemaks summas 01.00 euro. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 105.20 eurot. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad seega varasid vähemalt 104.20 euro võrra. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu, selgitanud välja, et puuduvad vahendid ulatuses, mille arvelt võlgnevusi tasuda. Võlgnikul puudub ka võimalus teenida rahalisi vahendeid majandustegevuse jätkamisega, et tasuda võlgnevusi. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku suhtes on 2017 aastal algatatud kaks täitemenetlust ning nende käigus pole suudetud nõudeid võlgniku vara arvelt rahuldada, on alust arvata, et võlgnik oli maksejõuetu juba vähemalt alates 2018 aasta jaanuarist, arvestades sealjuures, et sundtäitmisel pole ka väikseid nõudeid suudetud täita. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna tema olemasolev vara ei kata olemasolevaid kohustusi, võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub vara ulatuses, mille realiseerimisel oleks võimalik võlgnevusi tasuda. 3(5)

Võlgnikul puuduvad tulu teenimise võimalused sellises määras, mille arvelt oleks võimalik tasuda võlgnevusi võlausaldajatele. Rahaliste vahendite laekumist ei ole ette näha ka tulevikus. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning võimalused maksevõime taastamiseks. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine. Ajutine pankrotihaldur ei ole tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur seisukohal, et pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur loeb seega võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa (PankrS § 29 lg 3). Vastavalt ajutise halduri aruandele puudub võlgnikul vara edasise pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus ning puuduvad selged võimalused tagasivõitmise/-nõudmise nõuete esitamiseks, puuduvad ka selged võimalused raha/vara saamiseks kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt, nõudeõiguste sissenõudmine), avaldas kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Kohus lõpetab seega võlgniku pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumentide hoidjaks tuleb seega määrata võlgniku viimane juhatuse liige S B . PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise 4(5)

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub PankrS § 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata tema töötasuks 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulutused võlgnikult välja (PankrS § 23 ja § 150 lg 4). PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd võlgnikul sisuliselt vara puudub, on halduri taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuulub hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Ajutise halduri tasu tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb (PankS § 23 lg 6).

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.