Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi XX vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
32 440,31 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood 10180925), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.01.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda.
3.Rahuldada Circle K Eesti Aktsiaseltsi taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata XX poolt Circle K Eesti Aktsiaseltsile hüvitatavateks menetluskuludeks 175 eurot.
Mõista XX-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 175 eurot.
5.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb XX-l Circle K Eesti Aktsiaseltsile tasuda viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-19-5518
6.Menetluskulud tuleb kanda Julianus Inkasso EE147700771000526428, viitenumbriga 710179205.
OÜ
arveldusarvele
nr
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Cirkle K Eesti Aktsiaselts esitas 08.04.2019 hagi XX vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 30 000 eurot (mis koosneb põhisummast 26 386,72 eurot, viivistest 974,60 eurot ja leppetrahvist 2 638,68 eurot) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 329,38 eurot, kokku 30 329,38 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja ja OÜ Ketri Transport (põhivõlgnik) sõlmisid 18.06.2013 kliendikaardilepingu (edaspidi leping). Lepingu üldkrediidi limiidiks kehtestati 5 000 eurot. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 03.07.2015 lepingu muudatuse, mille kohaselt pooled tõstsid üldkrediidi limiiti 30 000 eurole.
3.Hageja esitas põhivõlgnikule lepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt arved, mille põhivõlgnik on jätnud tähtaegselt kas osaliselt või täielikult tasumata: 31.10.2018 arve nr 800631401 summas 20 016,39 (millest tasumata on 17 000 eurot) ning 30.11.2018 arve nr 800644257 summas 9 386,72 eurot (täies ulatuses tasumata). Kokku on tasumata 26 386,72 eurot. Kuna põhivõlgnik ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 02.01.2019 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks. Hageja edastas sissenõudmiseks põhisumma 26 386,72 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, sealhulgas leppetrahvi 10% võlgnetavast summast. Hagejal on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue seega summas 2 638,67 eurot. Hageja on arvestanud viivist arvelt nr 800631401 alates 15.11.2018 kuni 28.01.2019 summas 2 040 eurot ja arvelt nr 800644257 alates 15.12.2018 kuni 28.01.2019 summas 675,84 eurot, kokku 2 715,81 eurot.
4.Julianus Inkasso OÜ väljastas hageja esindajana 02.01.2019 põhivõlgnikule võlateatise. Põhivõlgnik võlateatisele ei vastanud ja võlga ei tasunud, vaid on esitanud kohtule pankrotiavalduse, mille alusel on 20.02.2019 välja kuulutatud põhivõlgniku pankrot.
5.Hageja ja kostja sõlmisid 03.07.2015 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1 käendab kostja põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 2 kokku lepitud 30 000 eurot. Kostjale väljastati 28.01.2019 teatis
2-19-5518 käenduskohustuse täitmiseks summas 30 000 eurot. Vastavalt käenduslepingu punktile 3 luges hageja teate kostja poolt kätte saaduks, kuna see on edastatud käenduslepingus käendaja poolt näidatud e-posti aadressile XXX. Vastavalt käenduslepingu punktile 3 tuli kohustus täita 7 kalendripäeva jooksul, alates hagejapoolse teate saamisest ehk hiljemalt 06.02.2019. Kostja teatisele ei vastanud ja käenduskohustust ei täitnud.
6.Hageja ei nõustu kostja väitega, et tõendamata on asjaolu, nagu kostja oleks teenuseid kasutanud või ostnud. Teenuste ja kaupade saajaks ei olnud kostja vaid põhivõlgnik, kellega hagejal oli sõlmitud leping. Lepingu alusel on väljastatud põhivõlgnikule krediidil põhinevad maksekaardid, mis olid kõik varustatud turvanumbritega (st neid on võimalik kasutada vaid PIN-koodi sisestamisel). Arvetele on lisatud väljavõtted kliendikaardipõhiste toimingute kohta. Põhivõlgnik ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni esitatud arvetele ja nende alusel saadud kaupadele/teenustele ega ole ka saadud arveid vaidlustanud.
7.Põhivõlgnik on hageja ja Julianus Inkasso OÜ poole pöördunud maksegraafiku saamiseks. Seega on kostja nimetatud nõuet tunnistanud. Lisaks ei ole põhivõlgnik vaidlustanud hageja nõuet pankrotimenetluses ning 12.06.2019 põhivõlgniku võlausaldajate üldkoosolekul on hageja nõue tunnustatud täies ulatuses. Kostja vastuväited
8.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei tunnista hageja nõudeid täies mahus.
9.Puuduvad tõendid, et kostja oleks hagiavalduse lisas toodud nimekirjas märgitud teenuseid saanud või esemeid ostnud. Kostja vastutuse piirmäär on 30 000 eurot, mistõttu ei saa temalt nõuda sellest ületavat osa. Hageja oli see, kelle tegevuse tõttu algatati põhivõlgniku pankrot. Põhivõlgniku tervendamisel oleks hageja saanud oma nõude rahuldatud täies ulatuses. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 08.01.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 30 000 eurot (mis koosneb põhisummast 26 386,72 eurot, viivistest 974,60 eurot ja leppetrahvist 2 638,68 eurot) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 329,38 eurot, kokku 30 329,38 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt (26 386,72 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Maakohus leidis, et poolte vahel on vaidlus selle, üle, kas kostja on saanud hageja nimetatud teenust või hagejalt esemeid ostnud ning kas kostjalt võib võlgnevust nõuda käendaja vastutuse piirmäärast (30 000 eurot) suuremas summas. Maakohus hindas hageja esitatud tõendeid (lepingu tingimusi, arveid ja kliendikaardi väljavõtet) ning leidis, et põhivõlgniku poolt kaupade ja teenuste ostmine on tõendatud. Lisaks märkis maakohus, et kostja oli põhivõlgniku juhatuse liikmena teadlik põhivõlgniku poolt kaupade ja teenuste ostmisest. Põhivõlgnik ei ole pankrotimenetluses hageja nõudeid vaidlustanud.
12.Maakohtu hinnangul on hageja leppetrahvi ja viivise nõue samuti põhjendatud. Lisaks sellele on põhjendatud nõuda kostjalt käenduskohustuse täitmata jätmisest tulenevat viivist. Maakohus märkis, et käenduskohustuse piirmäär ei piira käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest, kuna käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat
2-19-5518 üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas.
13.Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust kostja väide, et just hageja on see, kelle tegevuse tõttu algatati põhivõlgniku pankrot. Maakohtu hinnangul ei välista see käendaja vastutust. Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas 02.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
15.Kostja hinnangul ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud, mistõttu ei vasta see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-s 1 sätestatud nõuetele, muuhulgas on kohus hinnanud tõendeid valesti ning on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ning tõendid, mis on viinud ebaõigele lahendusele. Maakohus on jätnud arvestamata kostja vastuväitega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud hagi nõude aluseks olevatel arvetel märgitud kauba üleandmist kostjale. Maakohus on ebaõigelt asunud seisukohale, et kuna kostja kui põhivõlgniku käendaja ja seaduslik esindaja ei esitanud vastuväidet nõuete kaitsmisel või kuna põhivõlgniku pankrotihaldur ei esitanud vastuväidet hageja nõude osas, siis ei saa kostja esitada vastuväiteid või et hageja vabaneks tõendamise kohustusest. Kostja on käendaja ning käendajal on õigus esitada vastuväiteid nõudele olenemata sellest, kas neid esitab põhivõlgnik.
16.Leppetrahvi välja mõistmiseks puudub kostja hinnangul alus, sest antud juhul dubleerib see viivist ning ühe rikkumise eest ei ole võimalik nõuda nii viivist kui ka leppetrahvi. Vastustaja seisukoht
17.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Apellatsioonkaebuses kordab kostja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-19-5518
20.Kostja väited selle kohta, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt kaupade ja teenuste saamist, ei ole asjakohased. Tulenevalt hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust pidi kaubad ja teenused saama põhivõlgnik, mitte kostja. Käenduskohustuse sisuks on teise isiku kohustuse täitmise tagamine. Kui kostja pidas aga silmas seda, et põhivõlgnik pole teenuseid ega kaupu saanud, siis kolleegiumi hinnangul on põhivõlgniku poolt nende saamine tõendatud. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud hageja poolt esitatud tõendeid ja teinud nendest õige järelduse selle kohta, et kaupade ja teenuste saamine põhivõlgniku poolt on tõendatud. Põhivõlgnikule väljastatud kliendikaarti sai kasutada kindla parooliga ja kaardi kasutamise väljavõte tõendab selle kaardi kasutamist ulatuses, milles on põhivõlgnikule arved väljastatud. Kostja pole menetluses väitnud, et kliendikaart oleks selle kasutamise ajal põhivõlgniku valdusest väljas olnud.
21.Õige on kostja seisukoht, et kostjal kui käendajal on õigus esitada vastuväiteid (välja arvatud neid, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga) põhivõlgniku vastu esitatud nõudele olenemata sellest, kas neid vastuväiteid on esitanud põhivõlgnik ise (VÕS § 149 lg 1). Küll aga ei ole õige kostja järeldus selle kohta, et maakohus on otsuses leidnud vastupidist. Maakohus märkis otsuse punktis 12 sisuliselt seda, et põhivõlgniku poolt hageja nõudele vastuväidete esitamata jätmisest saab lisaks hageja poolt esitatud tõenditele (leping ja kliendikaardi väljavõte) järeldada põhivõlgniku poolt teenuste ja kaupade tegelikku saamist ning kostja kui põhivõlgniku seadusliku esindaja teadlikkust sellest. Maakohus ei ole asunud seisukohale, et kostja ei saaks käendajana vastuväiteid esitada. Maakohus on otsusest nähtuvalt kostja vastuväidetega arvestanud.
22.Kolleegium leiab, et samuti ei ole leppetrahvi väljamõistmise osas alust maakohtu otsust muuta, maakohus on õigesti leppetrahvi võlgnevuse summas 2 638,68 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Lisaks märgib kolleegium, et kostja ei ole maakohtus tuginenud asjaolule, et leppetrahv dubleerib viivist. TsMS § 652 lg 1 p 2 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud. Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 3 võib ringkonnakohus tuvastada esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, jäeti põhjendamatult tähelepanuta, samuti juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada kohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Riigikohus on selgitanud viidatud sätetest tulenevat põhimõtet, et menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid üksnes mõjuval põhjusel, st eelkõige juhul, kui objektiivselt ei olnud võimalik selliseid asjaolusid varem esitada (vt Riigikohtu 11.02.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-15, p 17). Lisaks peab ringkonnakohus võimaldama uute asjaolude esitamist nt olukorras, kus pooltel jäid maakohtu selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata (vt Riigikohtu 23.11.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-112-16, p 27). Kostja ei ole esile toonud, et tal polnud objektiivselt võimalik vastuväiteid selle kohta, et leppetrahv dubleerib viivist, maakohtus esitada. Samuti pole ta esile toonud, et maakohus oleks rikkunud selgitamiskohustust ja seetõttu jäi kostjal vastuväide esitamata. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja väite leppetrahvi kohta tähelepanuta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
23.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
24.Maakohus määras maakohtu menetluskulud kindlaks, mistõttu määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lg 1 aluseks kindlaks apellatsiooniastme menetluskulud.
2-19-5518
25.Hageja esitas 17.09.2020 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 275 eurot (käibemaksu ei lisandu). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 2,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta).
26.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud apellatsioonkaebusega tutvumine, seisukoha kujundamine ning vastuse koostamine apellatsioonkaebusele on põhjendatud ning nende ajakulu on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik.
27.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) ei ole aga kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ega põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades käesoleva asja vähest keerukust, vaidluse väikest ulatust ja asja väikest mahtu, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud tunnitasumääraks antud juhul 70 eurot tund (käibemaksuta).
28.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 175 eurot (käibemaksu ei lisandu).
29.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.