Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08. jaanuar 2020.a kohtu tsiviilkantselei kaudu Lubja 4, Tallinnas 2-19-5518
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Circle K Eesti AS hagi J P vastu võla, viivise nõudes 32 440,31 eurot Hageja: Circle K Eesti AS (registrikood 10180925; asukoht A. H. Tammsaare 47, 11316 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: K R (e-post: xxx); Kostja: J P (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja esindaja: E C (e-post: xxx). Ärakuulamine 20.11.2019.a, võtsid osa hageja esindaja K R, kostja esindaja E C
Menetluse liik
Resolutsioon
1.Rahuldada Circle K Eesti AS hagi J P vastu.
2.Välja mõista kostjalt J P hageja Circle K Eesti AS kasuks käenduskohustus 30 000,00 EUR (mis koosneb põhisummast 26 386,72 EUR, viivised 974,60 EUR ja leppetrahv 2 638,68 EUR) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 329,38 EUR, kokku 30 329,38 EUR.
3.Välja mõista kostjalt J P hageja Circle K Eesti AS kasuks viivised põhinõudelt (26 386,72 EUR) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
4.Circle K Eesti AS ja J P vastu menetluskulud jätta J P kanda.
5.Välja mõista kostjalt J P hageja Circle K Eesti AS kasuks menetluskulud summas 1372,08 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J P’ul tasuda Circle K Eesti AS-ile käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Menetluskulud tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.
Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebust 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus
tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused (t/l 1-6, 67, 70-74)
1.Circle K Eesti AS xxx (põhivõlgnik) sõlmisid 18.06.2013. a. kliendikaardilepingu (Leping). Hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingu kohaselt kehtestati lepingu üldkrediidi limiidiks 5 000,00 EUR. Hageja ja põhivõlgnik sõlmisid 03.07.2015. a lepingu muudatuse3 kliendikaardi lepingule, millega pooled tõstsid üldkrediidi limiiti 30 000,00 eurole.
2.Hageja esitas põhivõlgnikule üldtingimuste punkt 3.2 kohaselt arved, mille põhivõlgnik on jätnud tähtaegselt tasumata: Arve nr 800631401Arve kuupäev 31.10.2018 Tasumise tähtaeg 14.11.2018 Tasumata arve summa (EUR) 17 000,00 (arve summas 20 016,39) ning arve nr 800644257 arve kuupäev 30.11.2018 tasumise tähtaeg 14.12.2018 tasumata arve summas 9386,72 eur, kokku 26386,72. Kuna põhivõlgnik ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 02.01.2019. a Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks. Julianus Inkasso OÜ, hageja esindajana, väljastas 02.01.2019. a põhivõlgnikule võlateatise. Hageja edastas sissenõudmiseks põhisummas 26 386,72 EUR koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 10% antud summast on 2 638,67 EUR. Hagejal on sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue summas 2 638,67 EUR.
3.Circle K Eesti AS ja J P (kostja) sõlmisid 03.07.2015. a käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1. käendaja/kostja käendab xxx ja Circle K Eesti AS vahel sõlmitud kliendikaardilepingust tulenevate põhivõlgniku kohustuste täielikku nõuetekohast täitmist. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 2 kokku lepitud 30 000,00 EUR. Kuna põhivõlgnik ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 02.01.2019. a Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks 02.01.2019 , väljastades põhivõlgnikule võlateatise postiaadressile xxx, kui ka e-posti aadressitele: xxx. Põhivõlgnik võlateatisele ei ole vastanud ja võlga ei tasunud, vaid on esitanud kohtule pankrotiavalduse, mille alusel on välja kuulutatud 20.02.2019. a xxx pankrot. Käendajale/kostjale väljastati 28.01.2019. a teatis käenduskohustuse täitmiseks summas 30 000,00 EUR7. Teatis on edastatud posti teel käenduslepingus märgitud aadressile xxx, kui ka käenduslepingus märgitud e-posti aadressile xxx ja kostja teisele e-posti aadressile xxx (võlgniku esindaja inkassomenetluses). Vastavalt käenduslepingu punktile 3, luges hageja e-postiga saadetud teate käendaja/kostja poolt kätte saaduks, kuna see on edastatud käenduslepingus käendaja poolt näidatud e-posti aadressile xxx Vastavalt käenduslepingu punktile 3, tuli kohustus täita 7 kalendripäeva jooksul, alates hagejapoolse teate saamisest ehk hiljemalt 06.02.2019. a. Kostja teatisele ei vastanud ja käenduskohustust ei täitnud.
4.Hageja kostja esitatud kompromissiga ei nõustunud (liiga pikk periood kuni 31.12.2025.a. ja maksetega vaid 100 eurot/kuus). Hageja esitas kostjale kompromissi, milles tegi ettepaneku tasuda kompromissisumma 30 971, 88 eurot kuue kuu jooksul maksegraafiku alusel.
5.Hageja ei nõustu kostja väitega, et tõendamata on asjaolu, nagu kostja oleks teenuseid kasutanud või ostnud. Lepingud, sealhulgas teenuste ja kaupade saajaks, ei olnud kostja vaid xxx, kellega hagejal oli sõlmitud leping. Lepingu alusel on väljastatud xxx krediidil põhinevad maksekaardid, mis olid kõik varustatud turvanumbritega (st maksekaarti on võimalik kasutada vaid maksekraadi PIN-koodi kasutamisel). Arvetele on lisatud väljavõtted kliendikaardipõhiste toimingute kohta, millest arve koosneb. xxx ei ole esitanud hagejale mitte ühtegi pretensiooni esitatud arvetele ja nende alusel saadud kaupadele/teenustele ega ka saadud arveid vaidlustanud. Arvete tasumise tähtaeg oli 14.11.2018 ja 14.12.2018. a, seega igasugune tähtaeg arvete vaidlustamiseks (2 kuud) ehk hiljemalt 14.02.2019. a on möödunud.
6.Hageja leiab, et kostja ise on korduvalt nõude varasemalt omaks võtnud, sj võlgnik on nii otse hageja poole pöördunud maksegraafiku saamiseks, kui ka esindaja Julianus Inkasso OÜ poole maksegraafiku saamiseks on xxx, seega on kostja, nimetatud nõuet tunnistanud. 12.06.2019. a xxx võlausaldajate üldkoosolekul on hageja nõue tunnustatud täies ulatuses.
7.Hageja palub: 1) mõista kostjalt J P välja hageja Circle K Eesti AS kasuks käenduskohustus 30 000,00 EUR (mis koosneb põhisummast 26 386,72 EUR, viivised 974,60 EUR ja leppetrahv 2 638,68 EUR) ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 329,38 EUR, kokku 30 329,38 EUR; 2) mõista kostjalt J P välja hageja Circle K Eesti AS kasuks viivised põhinõudelt (26 386,72 EUR) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 3) mõista kostjalt J P välja hageja Circle K Eesti AS kasuks menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus; 4) mõista kostjalt J P välja väljamõistetud menetluskuludelt suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja seisukohad ja põhjendused (t/l 62, 95 jj)
8.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub see jätta rahuldamata. Kostja leiab, et nõue on tõendamata, sest puuduvad tõendid, et kostja oleks hagiavalduse lisaks toodud nimekirjas märgitud teenust või esemeid ostnud, nimetatud asjaolu peab tõendama hageja. Ühtlasi on kostja maksimummäär käenduslepingu kohaselt 30 000 eurot (käenduslepingu p 2 on käendaja vastutus selgelt piiratud „põhivõla, intressi, viiviste, kahjude sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kuid mitte suuremas sumas kui 30 000 eurot“). Samuti oli just hageja see, kelle tegevuse tõttu algatati põhivõlgniku pankrot. Kostja pakub kompromissiks igakuise maksena 100 eurot esimese kolme aasta jooksul, peale mida 300 eurot ja kogu summa saaks tasutud 31.12.2015.a. Kostja hageja pakutud kompromissiga ei nõustu.
9.Kostjal menetluskulusid ei ole. Kostja on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud, vastuväiteid ei esitanud. Kohtu põhjendused
10.Poolte vahel on vaidlus selle, üle, kas kostja on saanud hageja nimetatud teenust või esemeid ostnud ning kas kostjalt võib võlgnevust nõuda käendaja vastutuse piirmäärast (30 000 eurot) suuremas summas.
11.Kostja on esitanud vastuväite hagiavaldusele, leides, et kostja ei ole hagis ja selle lisades nimetatud teenuseid saanud. Kohtule esitatud hagiavalduse lisa 2, kliendikaardilepingu üldtingimused (tl 9-11) punkti 2.4 kohaselt on iga kliendikaart kaitstud salajase turvanumbri ehk PIN-koodiga, mis on teada vaid Kliendile ning mille kasutamist loetakse Kliendi nõusolekuks ja kinnituseks Tehingu sooritamisel. Infoveebi kasutaja tuvastatakse kasutajanime ja salasõnaga. Üldtingimuste p 2.8 kohaselt pretensioonid tuleb esitada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul alates hetkest, mil klient sai või pidi teada saama Circle K teost, mis väidetavalt tema õigusi rikub. Hagiavalduse lisadest nr 4 (tl 14) 31.10.2018 arve nr 800631401 xxx, summas 20 016,39 eurot ning lisa nr 8 (tl 21) 30.11.2018 arve summas 9386,72 eurot on mõlemad muutunud sissenõutavaks, so maksetähtajad saabunud vastavalt 14.11.2018 ning 14.12.2018 ning ühtlasi on möödunud kliendikaardilepingu üldtingimused p 2.8 kohane pretensioonide esitamise 2-kuune tähtaeg. Arvetele on lisatud väljavõtted kliendikaardipõhiste toimingute kohta, millest arve koosneb. Sealjuures on xxx (põhivõlgnik) arve nr 800631401 alusel tasunud osa võlgnevatavast summast.
12.xx võlausaldajate üldkoosoleku protokollist (tl 73-75) nähtuvalt on põhivõlgniku esindaja Magnus Braun (pankrotihaldur) kinnitanud Circle K Eesti AS nõuet summas 32670,04 eurot. Eelnimetatud protokollist nähtuvalt on nii võlgnikule kui ka võlausaldajatele antud koosoleku toimumisest teada väljaandes Ametlikud Teadaanded, võlgnik ega võlausaldajad koosolekule ei ilmunud ja nõudeid ei ole kostja ega põhivõlgnik vaidlustanud. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt (avalik teave) on xxx juhatuse liikmeks alates 08.11.2010 kostja. Seega ei ole põhjendatud kostja väid, et põhivõlgnik ei ole ülalviidatud p-s 11 nimetatud arvete esitamise aluseks nimetatud teenuseid saanud ja et kostja ei oleks olnud teadlik põhivõlgniku kohustustest või et talle ei oleks antud võimalust esitada vastuväiteid põhivõlgniku võlgade osas.
13.Eeltoodu alusel ja hinnates hageja esitatud tõendeid kogumis ning kostja paljasõnalist vastuväidet, et kostja pole märgitud teenuseid või esemeid ostnud, asub kohus seisukohale, et hageja nõue põhivõlgniku vastu on tõendatud ja põhjendatud.
14.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
16.VÕS § 142 sätestab käenduse mõiste, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava
kohustuse eest täies ulatuses, samuti vastutab ka kohustuse rikkumises tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida (VÕS § 145 lg 1 ja 2).
17.VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
18.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 alusel käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutust sätestava VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama sätte lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
19.Järgnevalt kontrollib kohus hageja nõude suurust ja kas kostjalt võib võlgnevust nõuda käendaja vastutuse piirmäärast (30 000 eurot) suuremas summas.
20.Käenduslepingu punktis 2 on sätestatud käendaja/kostja rahalise vastutuse maksimumsummaks 30 000,00 EUR. Nimetatu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest, kuna käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27. novembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Kui käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivist, mis ületab kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest. Võlausaldaja õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist tuleneb VÕS §-st 113, st rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi. Käesoleval juhul ongi hageja nõudnud põhivõlga, põhivõlgniku viivist kokku piirmäärast 30 000 eurot ja käendaja poolt käenduskohustuse täitmisega viivitamise eest viivist.
21.Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 3.2 kohaselt juhul kui põhivõlgnik ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus tasuda nn põhivõlgniku viivituse eest viivist 0,16% võlguolevast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, kuni käenduskohustuse nõude esitamiseni 28.01.2019. a. summas 2715,81 eurot,
antud juhul 974,60 eurot koos põhivõlgaga kokku 30 000 eurot ehk käendaja vastutuse piirmääras.
22.Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust, ei ole pooled kokku leppinud viivisemääras, kui kostja rikub käenduskohustuse täitmist, mistõttu kohaldub kostja osas VÕS § 113 sätestatud viivisemäär. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised alates käenduskohustuse teatise tasumise tähtajale järgnevast päevast so 07.02.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni (05.04.2019) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhisummalt 26386,72 eurot kokku viivist summas 329,38 eurot.
23.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast 2638,68 eurot. Hageja on nõudnud põhivõlga, põhivõlgniku viivist ja leppetrahvi 30 000 eurot, mis vastab käendaja ehk kostja vastutuse piirmäärale ega riku seega kostja õigusi ning on kooskõlas lepinguga VÕS § 76 lg 1 järgi.
24.Eeltoodust ja VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1, 142 lg 1, § 158 lg 1 ning Circle K Eesti AS kliendikaardilepingu üldtingimused p-st 2.4, 2.8, 3.2 tulenevalt kuulub hageja hagi kostja suhtes rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 26 386,72 eurot, leppetrahv summas 2638,67 eurot ning 28.01.2019.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 974,6 eurot ning täiendav viivis summas 329,38 eurot. Lisaks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni.
25.Kostja väite, et just hageja on see, kelle tegevuse tõttu algatati põhivõlgniku pankrot, ei oma asjas tähtust, sest märgitu ei välista käendaja vastutust. Tõendeid ei ole et pankrotimenetluses oleks hageja nõue mingis osas rahuldatud.
26.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 32 440,31eurot. Menetluskulude jaotamine
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas täies ulatuses hagi, jäävad käesolevas tsiviilasjas hageja ning kostja menetluskulud kostja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks
menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
30.Hageja on palunud menetluskuludena kostjalt välja mõista riigilõivu 1000 eurot ja õigusabikulud summas 372,08 eurot (sh 19.11.2019.a. esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kulu summas 277,08 eurot ning 0,5 tundi istungiks ettevalmistamine ja 0,5 tundi istungil, tunnihinnaga 95 eurot). Samuti palub kostja kohustada hagejat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
31.Kostjale on hageja menetluskulude nimekirja kätte saanud, vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas toodud kulusid ning leiab, et kõik nimekirjas (millele lisandub 1 tund istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise kulu) esitatud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, riigilõiv esitatud summas on tasutud ning seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule 1000 eurot ning õigusabile 372,08 eurot ning rahuldab hageja menetluskulude taotluse täies ulatuses ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1372,08 eurot (1000+372,08).
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1372,08 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.