XX hagiavaldus Vanapargi haldus OÜ vastu osanike 22. märtsi 2017. a otsuste tühisuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 29. mai 2019. a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vanapargi haldus OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Anet Kaasik Kostja (apellant): Vanapargi haldus OÜ (registrikood 11935573), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 29. mai 2019. a otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Vanapargi haldus OÜ kanda.
4.Rahuldada XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
5.Mõista Vanapargi haldus OÜ-lt XX kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 696 eurot (käibemaksuga). Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-11152 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas Pärnu Maakohtusse 24. juulil 2018 hagi Vanapargi haldus OÜ (kostja) vastu, milles palus tuvastada, et kostja osanike poolt 22. märtsil 2017 vastu võetud otsused on tühised.
2.Kostja kuulub võrdsetes osades hagejale ja osaühingule JAGT. Osaühing JAGT omanik on YY. Kostjal on olnud kaks juhatuse liiget: hageja ja YY. YY volitused lõppesid 28. aprillil 2012 ning hageja volitused 28. aprillil 2013. 27. veebruaril 2017 saatis YY hagejale kostja osanike korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teavituse. Üldkoosolek pidi toimuma 9. märtsil 2017 kell 15.00. Koosoleku planeeritud päevakord oli järgmine: uue juhatuse liikme määramine; juhatuse liikme tasustamine; kostja nõuete täitmisele pööramine; 2016 majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine. Üldkoosolekule ilmusid nii hageja kui YY, kuid koosolekut läbi ei viidud, sest osalejate vahel tekkis koosoleku juhatajat valides vaidlus. YY otsustas, et koosolek on lõppenud ning lahkus. 13. märtsil 2017 edastas YY hagejale teavituse sama päevakorraga kordusüldkoosoleku kokkukutsumise kohta. See pidi toimuma 22. märtsil 2017 kell 08:30 aadressil Vanapargi 1, Pärnu. Hageja jõudis koosolekule 08:35 ning palus, et teda määrataks koosoleku juhatajaks. YY keeldus, väites, et koosolek on juba lõppenud. Väidetavalt algas koosolek kell 08:30 ja lõppes kell 08:33. Hageja soovis näha koosoleku materjale ja koostatud protokolli, kuid YY keeldus.
3.22. juulil 2018 esitas YY Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse enda registrisse kandmiseks Vanapargi haldus OÜ juhatuse liikmena. YY tugines 28. märtsil 2017 digitaalselt allkirjastatud protokollile. Selle kohaselt otsustati ta 22. märtsi 2017 osanike otsusega kostja juhatusse valida.
4.Hageja hinnangul on kostja 22. märtsi 2017 osanike otsused on tühised, sest 22. märtsil 2017 pole osanike koosolekut aset leidnud. Ei ole usutav, et koosolek viidi läbi kolme minutiga. Hagejale hääletamisest osavõtmisest keeldumisega rikuti otsuste vastuvõtmise korda. Selline käitumine on heade kommete vastane.
5.Hageja hinnangul pole 22. märtsi 2017 osanike koosolek korduvkoosolek ÄS § 171 lg 6 tähenduses, kuna 9. märtsi 2017 koosolek oli otsustusvõimeline. Sellise seisukoha esitas hageja 4. oktoobri 2018 menetlusdokumendis. Kostja vastuväited
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-11152
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 9. märtsi 2017 koosolek toimus, kuid otsuseid ei saanud vastu võtta, sest kostja hinnangul puudus kvoorum (I kd, tl 48). 22. märtsi 2017 korduskoosolek viidi läbi protokollija CC osavõtul. Koosolekul olid olemas koosoleku materjalid ning dokument, millele fikseeriti koosoleku käik. Kostja kordusüldkoosolek lõppes enne seda, kui hageja koosolekule jõudis. Hagejal polnud võimalik hääletusel seetõttu osaleda. Ühe osalejaga koosoleku saab viia läbi kiiresti, sest osalejal on koosolekuks enda hääletamise strateegia läbi mõeldud. Hageja jättis kordusüldkoosolekule ilmumata ja seetõttu viidi koosolek läbi alla viie minuti. Protokoll allkirjastati hiljem, et lihtsustada äriregistrikande tegemist. See, et hagejale ei näidatud dokumente kohe pärast koosoleku lõppemist, ei muuda hääletusavaldusi kehtetuks või tühiseks. Hageja ei teavitanud YY enda hilinemisest. Seetõttu YY arvas, et hageja ei soovi kordusüldkoosolekul osaleda.
7.Kostja pole nõus hagi muutmisega, s.o 4. oktoobri 2018 menetlusdokumendis esitatud seisukohtade vastuvõtmisega. Maakohtu otsus
8.Pärnu Maakohus rahuldas 29. mail 2019 otsusega hagi ja tuvastas, et Vanapargi haldus OÜ osanike 22. märtsil 2017 koosolekul vastu võetud otsused on tühised.
9.Maakohtu hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et 9. märtsi 2017 koosolekule ilmusid mõlemad osanikud. Seega oli 9. märtsi 2017 osanike koosolek otsustusvõimeline äriseadustiku (ÄS) § 170 lg 2 ja kostja põhikirja punkti 3.2 kohaselt. YY lahkus koosolekult pärast seda, kui osanikud ei suutnud valida koosoleku juhatajat (I kd, tl 94). Ühinguõiguse asjatundjate arvates peaks ühingu huve arvestades olema takistatud olukord, kus osa osanikke muudab koosoleku poole pealt lahkudes otsustusvõimetuks. Seega kvoorum määratakse kindlaks koosoleku alguses ja hiljem lahkunud osanikud riskivad sellega, et koosolekule jäänud osanikud võivad võtta vastu nende huvidega vastuolus oleva otsuse. Maakohus järeldas, et 9. märtsi 2017 koosolek oli seega otsustusvõimeline. Asjas ei oma tähtsust, mis asjaoludel osanikud otsuseid vastu ei võtnud.
10.Kuivõrd 09. märtsi 2017 osanike koosolek oli otsustusvõimeline, ei saanud 22. märtsi 2017 koosolek olla korduskoosolek ÄS § 171 lg 6 mõistes. Järelikult ei saanud sellel koosolekul võtta vastu otsuseid ilma hageja osavõtuta. 22. märtsi 2017 osanike koosolekul vastu võetud otsused on tühised ÄS § 1771 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel, kuna rikuti otsuse tegemise korda. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsus menetluskulude osas.
12.Kostja hinnangul ei olnud esimesel koosolekul otsuste vastuvõtmise hetkel kvoorumit, sest mõlemad osalejad lahkusid pärast koosoleku juhataja ja protokollija ebaõnnestunud valimiskatset. Järelikult oli teine koosolek korduskoosolek.
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-11152
13.Maakohus jättis tähelepanuta ÄS § 171 lg 4. Kui koosolek on kehtivalt välja kuulutatud, kuid otsuse tegemisel pole piisavalt hääli kohal, pole koosolek otsustusvõimeline. ÄS § 171 lg 4 reguleerib, kuidas tuleb osanike koosoleku otsustusvõimelisus fikseerida. Üksnes seaduse nõuetele vastavalt osanike koosolekul osalevate osanike fikseerimisel on võimalik tuvastada nii koosoleku toimumise hetkel kui ka hiljem tagantjärgi, kas koosolek on/oli otsuste vastuvõtmise ajal otsustusvõimeline. Osanikku, kes ilmub koosolekule, kuid kelle nime ei kanta otsuse vastuvõtmise ajal koosolekul osalevate osanike nimekirja ning kes ei kinnita allkirjaga oma füüsilist kohalolu, ei loeta koosolekul osalevaks (ja hääletavaks). Osalemisel on määravaks üksnes hääl, mida osanik koosolekul esindab. Maakohus ei tugine tõenditele väites, et 9. märtsi 2017 osanike koosolekul oleks täidetud ÄS § 171 lg-s 4 sätestatu.
14.Koosolekul osalevate osanike fikseerimine ning nende poolt oma allkirjaga koosolekul osalemise kinnitamine tähendab osanike kokkulepet selle kohta, et koosolek on otsustusvõimeline ja võib võtta vastu otsuseid. Siinsel juhul osanikud kokkulepet ei saavutanud. Maakohtu viide ühinguõiguse asjatundjate arvamusele ei ole kohaldatav ega ole õiguse allikaks.
15.Maakohus kohaldas valesti ÄS § 171 lg-t 6. See säte annab võimaluse korduskoosolekuks, kui esimesel koosolekul ei saa häälte ebapiisava esindatuse tõttu otsuseid vastu võtta. Isegi kui koosoleku alguses oli koosoleku kvoorum koos, siis saab korduskoosoleku kokku kutsuda, kui koosolek ei saa otsuseid vastu võtta.
16.Maakohus pole põhjendanud hagi aluse muutmise lubatavust. Ei hagiavalduses ega korduskoosolekule ilmudes pole hageja vaielnud, et 22. märtsi 2017 koosolek polnud korduskoosolek. Maakohus jättis kohtuotsuses vastamata kostja vastuväidete, mille kohaselt ei olnud kostja hagi aluse muutmisega nõus. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud otsus põhjendatud ning maakohus pole otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas osanike teine, s.o 22. märtsi 2017 koosolek on käsitatav korduskoosolekuna ÄS § 171 lg 6 mõttes ning kas sellest tulenevalt kohalduvad sellel koosolekul hääletamisele ja otsuste vastuvõtmisele leebemad reeglid. Selleks, et teist koosolekut saaks käsitada korduskoosolekuna ÄS § 171 lg 6 mõttes, peab esmane koosolek olema kogunenud, kuid selle läbiviimine ebaõnnestunud kvoorumi puudumise tõttu.
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-11152
20.Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et esmane koosolek kutsuti kokku 9. märtsiks 2017 kell 15.00. Kokkulepitud ajal ilmusid kokkulepitud kohta nii hageja kui kostja. Selles küsimuses puudub samuti erimeel. Vaidlus on küsimuses, kas koosolekul saavutati ÄS § 170 lg-s 2 sätestatud kvoorum ning kas koosolek muutus otsustusvõimeliseks ilma kvoorumi formaalse kirjaliku fikseerimiseta ÄS § 171 lg-s 4 sätestatud kujul. Ka selles puudub vaidlus, et kirjalikult koosolekul osalejaid 9. märtsil 2017 kell 15.00 ei märgitud üles ning et mõlemad osalejad lahkusid, kui neil ebaõnnestus koosoleku juhataja valimine.
21.Kostja hinnangul on kvoorum kokkulepe, mille koosolekul osalejad saavutavad. Kokkulepe väljendub kostja hinnangul ÄS § 171 lg-s 4 sätestatud dokumendi koostamises. Kolleegium kostja arusaamaga ei nõustu.
22.Kvoorum on juriidilise isiku koosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. Vaidlusaluse koosoleku toimumise ajal kehtinud kostja põhikirja p 3.2 sätestas, et koosolek on otsustusvõimeline, kui osaleb üle poole esindatud häältest (I kd, tl 20). Seega ei näinud kostja põhikiri ette suurema esindatuse nõuet kui sätestab ÄS § 170 lg 2. Selles osas vaidlus puudub. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjal on kaks osanikku. Tsiviilasja materjalidest nähtub ning pooled pole vaidlustanud asjaolu, et nii hageja kui kostja ilmusid kokkulepitud ajal kokkulepitud kohta 9. märtsil 2017 ning alustasid üldkoosolekut koosoleku juhataja valimisega (I kd, tl 93-94). Seega olid mõlemad osanikud kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas eesmärgiga alustada koosolekuga. Neid asjaolusid pole pooled maakohtus vaidlustanud.
23.Vaidlustamata asjaolusid hinnates on maakohus kolleegiumi hinnangul jõudnud õigele järeldusele, et 9. märtsil 2017 kell 15.00 olid koosoleku kvoorumi nõuded ÄS § 170 lg 2 mõttes täidetud. Mõlemad osanikud olid kohal ning soovisid koosolekul osaleda ja seda isegi juhatada (I kd, tl 93-94). Tegemist ei olnud koosolekule juhuslikult sattunud isikutega. Nagu kostja apellatsioonkaebuses korrektselt märgib, on osanike koosoleku kokkukutsumist ja läbiviimist reguleerivate sätete eesmärk tagada otsuste vastuvõtmine ka sõltumata pahatahtlikest osanikest. Seega on äriseadustiku nende sätete mõttega kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt määratakse kvoorum koosoleku alguses, kui on teada, kes on koosolekule ilmunud ja soovib sellel osaleda.
24.Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta ÄS § 171 lg-s 4 sätestatud dokumendi koostamata jätmine kvooruminõuete täitmist, kuid raskendab vaidluse korral selle tõendamist. Seda eriti olukorras, kus osanikke on palju. Praegusel juhul on kvoorumi olemasolu tõendatud helisalvestise ja poolte poolt esitatud vaidlustamata asjaoludega. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu 5(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-11152 jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks asjas esitatud ja kogutud tõendeid vääralt hinnanud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuses märgitust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
25.Maakohtu viide õiguskirjandusele ei kujuta ette menetlusõiguse normi olulist rikkumist ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja arvestades, et õiguskirjandus pole õiguse allikaks, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kirjanduses toodud seisukohti kritiseerivad apellatsioonkaebuse väited.
26.Kolleegium ei nõustu kaebaja arvamusega, et hageja muutis 4. oktoobri 2018 menetlusdokumendiga oma hagi. Tegemist polnud hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes, sest 4. oktoobri 2018 menetlusdokumendis hageja täiendas või parandas õiguslikke väiteid, ilma et oleks muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. See on eelmenetluse kestel lubatud ega kujuta endast hagi muutmist TsMS § 376 lg 1 mõttes. Maakohus pidanuks kostja vastuväidetele vastama, kuid selline eksimus ei anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust.
27.Apellatsioonkaebus jääb eespool märgitud põhjustel rahuldamata. Kolleegium käsitleb järgnevalt kostja alternatiivset taotlust tühistada maakohtu otsus kostjalt väljamõistetud menetluskulude osas.
28.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 09.03.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1182-15, p 14). Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule kolleegiumi arvates praegusel juhul ette heita ei saa. Kaebus ei sisalda ringkonnakohtu hinnangul ka põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Menetluskulude jaotus
29.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
30.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on esitanud 18. septembril 2020 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kogusummas 1 914.01 eurot tunnihinnaga 116 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud apellatsioonkaebusega tutvumiseks 1 tund; apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks 3 tundi 15 minutit; kassatsioonkaebusele vastamiseks 1 tund 50 minutit; hagi tagamise taotluse ja seisukoha koostamiseks 4 tundi ja 21 minutit; hagi tagamise taotluse ja seisukoha esitamiseks 1 tund ja 15 minutit; kohtumäärusega ja kohtunõudega tutvumiseks 16. septembril 1 tund ja 3 minutit, menetluskulude nimekirja koostamiseks 1 tund. Kokku kulus esindajal 13 tundi ja 44 minutit.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-18-11152
31.Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kostja hinnangul on hageja esindajal kulunud ebamõistlikult palju aega kohtumääruse ja kohtunõudega tutvumiseks. Kassatsioonkaebusele vastamise kulu pole põhjendatud, sest menetluses pole kassatsioonkaebusele vastust esitatud.
32.Hageja esitas 28. septembril 2020 seisukoha, milles selgitab, et menetluskulude nimekirjas on ekslikult viidatud kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele. Esindaja kinnitusel on 1 tund ja 50 minutit kulunud 16. juulil 2019 apellatsioonkaebusele vastamiseks.
33.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel mh sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Hageja esindaja on advokaat. Kohtu hinnangul on esindaja tunnitasumäär 139.20 (koos käibemaksuga) põhjendatud. Järgnevalt hindab kohus esindamisele kulunud aja põhjendatust.
34.Hageja esindajal on kulunud apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebusele vastamiseks kokku 6 tundi ja 5 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb lugeda apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulunud põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi 30 minutit. Apellatsioonkaebus ja hageja vastus sellele ei ole niivõrd mahukas ja keerukas, et suuremat ajakulu saaks lugeda põhjendatuks ja hüvitamisele kuuluvaks.
35.Hagi tagamise taotluse esitamisega seonduv ajakulu (kokku 5 tundi ja 36 minutit) ei kuulu hüvitamisele, sest hageja selline taotlus jäi ringkonnakohtu 15. septembri 2020 määrusega rahuldamata.
36.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 15. septembri 2020 määrusega tutvumiseks, 16. septembri 2020 kohtunõudega tutvumiseks ja menetluskulude nimekirja koostamiseks kokku 2 tundi ja 3 minutit. Ringkonnakohus loeb põhjendatud ajakuluks kokku 30 minutit. Ringkonnakohtu 15. septembri 2020 määrusega seonduv ajakulu ei ole eelmises punktis märgitud põhjusel hüvitatav. Kohtu 16. septembri 2020 viimase sõna kiri on informatiivse sisuga ja sellega tutvumiseks ei kulu eelduslikult rohkem kui mõni minut. Menetluskulude nimekirja koostamine peaks olema mõistlikult võimalik 25-30 minutiga.
37.Eelnevat arvestades on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi (tasu kokku 696 eurot, sh käibemaks), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
38.Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.