Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagi OÜ Avesco vastu põhivõla 16 244,28 euro, kahjuhüvitise 1056 euro ja viivise väljamõistmiseks Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Avesco apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
26 670,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja (apellant) OÜ Avesco (end ärinimi Aktsiaselts Avesco, registrikood 10503541), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres 18. september 2020. a, kohtuistung
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 11. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-108 muutmata.
2.Jätta OÜ Avesco apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud OÜ Avesco kanda.
4.Määrata kindlaks Antifire Tuleohutuslahendused OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Avesco välja Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1043 eurot. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (hageja) esitas 3. jaanuaril 2019 Harju Maakohtule hagi OÜ Avesco (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 16 244,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3363,64 eurot, kahjuhüvitise 1056 euro ning alates hagi esitamisest põhivõlalt ja kahjuhüvitiselt viivise vastavalt 0,1 % päevas ja seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11. aprillil 2018 töövõtulepingu nr 510.18-1700682 (leping), millega hageja kohustus paigaldama kostja poolt tarnitud masinatele (buldooserkobestid) tulekustutussüsteemid. Töö teostamise paigaks oli Väljaotsa 1, Saue linn, Harju maakond. Kostja kohustus tarnima üheksa masinat hiljemalt neli päeva enne graafikus kokku lepitud üleandmistähtaega ja nii, et hageja saaks töid teostada maksimaalselt kahele masinale korraga. Hageja teostas töö neljale masinale tähtaegselt. Ülejäänud viie masina tarne hilines oluliselt. Kostja kohustus algselt tarnima masinad erinevatel aegadel ja nii, et esimene masin pidi jõudma kostja kliendini juba 20. aprillil 2018. Tegelikkuses kujunes olukord selliseks, et kostja suutis korduvalt uusi tähtaegu teatades tarnida üheksast masinast viis korraga alles 7. augustiks 2018 ning mitte kokkulepitud kohta, vaid ca 225 km kaugemale, s.o Narva. Hageja paigaldas masinatele kustutussüsteemid mõistliku aja jooksul. Hageja edastas kostjale teostatud tööde akti nr 3 (summas 46 620 eurot), arve nr 1803921 summas 8748 eurot, arve nr 1803922 summas 34 992 eurot ja arve nr 1803923 summas 2880 eurot Narvas tehtud lisakuludele. 3. detsembril 2018 tasus kostja hagejale 30 375,72 eurot, kuid jättis tasumata lepingu p-s 14.2 kokku lepitud viivise 1852,92 eurot. Tasumata on põhivõlg 16 244,28 eurot (sh arve nr 1803923 summas 2880 eurot) ja sellelt arvestatud viivis. Hageja pidi kohtuväliselt kaasama professionaalse õigusnõustaja ja kandma sellega seonduvalt kulusid 1056 eurot. Hageja vaidleb kostja 17. septembril 2018 esitatud tasaarvestuse nõudele vastu, sest hageja ei ole lepingut rikkunud ega vastuta kostjale esitatud leppetrahvinõude eest. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on hageja nõuded suures osas tasaarvestanud oma kahjunõudega hageja vastu, mis tuleneb hagejapoolsest töövõtulepingu mittekohasest täitmisest. Lepingus sätestatud graafiku järgi pidi hageja viie buldooseri osas töid teostama 12. juunist – 17. juulini 2018. Kostja möönab, et ei saanud tulenevalt temast mittesõltuvatel põhjustel võimaldada hagejal asuda kustutussüsteeme paigaldama graafikus ettenähtud kuupäevadel. Hagejat teavitati 7. mail,
14.juunil, 12. juulil ja 20. juulil graafiku muutumisest. Pooled leppisid 23. juulil 2018 kokku muudetud graafikus ja tööde teostamise lõpptähtajas 20. august 2018. Hageja teostas töid
8.augustist – 5. septembrini 2018. Narvas teostati paigaldustöid 12 päeva, s.o kuni
5.septembrini 2018. Kuna hageja hilines tööde üleandmisega, tekkis kostjal sellest leppetrahvi 13 364,28 euro maksmise kohustus tellija Enefit Kaevandused AS-i ees. Tasaarvestuse tagajärjel on hageja põhinõue 13 364,28 euro ulatuses lõppenud. Hageja lisatasu nõue 2880 eurot (arve nr 1803923) on alusetu, samuti sellelt arvestatud viivis 1510,72 eurot. Tööde lõpetamine Narvas oli põhjustatud hageja enda viivitusest tööde teostamisel lepingujärgses paigalduskohas (võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 3). Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on samuti alusetu, sest põhinõue muutus sissenõutavaks
2.oktoobrist 2018 ja kostja rakendas nimetatud kuupäevast VÕS § 111 lg-st 1 tulenevat õigust keelduda kohustuse täitmisest. Maakohtu otsus ja põhjendused 2 (6)
3.Harju Maakohus rahuldas 11. juuni 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 16 244,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 3363,64 eurot ja kahjuhüvitise 1056 eurot ning põhivõlgnevuselt alates 4. jaanuarist 2019 kuni põhinõude täitmiseni viivise 0,1 % päevas ja kahjuhüvitiselt alates 3. jaanuarist 2019 kuni kahjuhüvitise täitmiseni viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4494,40 eurot koos seadusjärgse viivisega. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 11. aprillil 2018 töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole, et lepingus kokkulepitud töö on teostatud, mida kinnitab
11.septembril 2018 kostjale edastatud teostatud tööde akt nr 3. Etteheiteid teostatud töö kohta esitatud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale tasuda arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 alusel teostatud tööde eest 16 244,28 eurot. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Tulenevalt kostja tasaarvestuse avaldusest kontrollis maakohus, kas hageja nõue on 13 364,28 euro ulatuses tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 197 lg 1, § 198, § 200 lg 4). Lepingu p-st 2.2 tuleneb, et töö teostatakse aadressil Väljaotsa 1, Saue linn, Harju maakond ning p 4.3 järgi on tööde lõpetamise tähtaeg sätestatud paigaldusgraafikus. Lepingu lisa 2 järgi pidi kostjale viimase masina üleandmine toimuma 17. juulil 2018. Maakohus hindas pooltevahelist elektronkirjavahetust ja tunnistajate BB, DD ja YY ütlusi ning tuvastas, et kostja poolt tarnitud masinad jõudsid Eestisse alles 7. augustil 2018 ning pärast seda asus hageja töid teostama IdaVirumaal. Maakohus nõustus hagejaga, et pooled ei leppinud kokku, et hageja pidi paigaldama buldooseritele tulekustutusüsteemid hiljemalt 20. augustiks 2018 ning selleks ajaks andma need ka kostjale üle. Kostja on üksnes hagejat teavitanud 12. juulil 2018, et peab buldooserid tellijale andma üle hiljemalt 20. augustiks 2018. Maakohus leidis, et hageja ei vastuta selle eest, et tellija poolt on kostjale esitatud leppetrahvi nõue, kuivõrd buldooserite kohale toimetamise eest vastutas kostja. Hageja buldooserite tarne hilinemise eest ei vastutanud. Maakohus tuvastas pooltevahelise elektronkirjavahetuse pinnalt, et pooled leppisid kokku töö teostamise eest lisatasu maksmises. Kostja teavitas hagejat 17. augustil 2018, et edasi tuleb töid teostada Narva karjääris või Estonia kaevanduses. Kostja aktsepteeris hageja 2. augusti 2018. a e-kirjas esitatud pakkumise, et lisatasu on 200 eurot päevas. Hageja arve nr 1803923 summas 2880 eurot on põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ei ole kostjapoolne tasaarvestusavaldus kehtiv, mistõttu arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 summas 16 244,28 eurot maksmata jätmine ei ole õigustatud. Hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viivisenõue põhinõudelt 30 375,72 eurot perioodi 3. oktoober – 3. detsember 2018 eest (1852,92 eurot) määras 0,1 % päevas on põhjendatud (lepingu p 14.2). Vaidlust ei ole, et kostja on arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 tasumise tähtaega rikkunud. Samuti on põhjendatud hageja viivisenõuded, mis on arvestatud põhinõuetelt 13 364,28 eurot (1242,88 eurot) ja 2880 eurot (267,84 eurot) perioodi 3. oktoober 2018 – 3. jaanuar 2019 eest (lepingu p 14.2). Põhinõudelt 16 244,28 eurot tuleb välja mõista edasiulatuv viivis määras 0,1 % päevas (TsMS § 367). Kuivõrd kostja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet vaidlustanud ei ole, on hageja nõue 1056 eurot põhjendatud ja kuulub kostja poolt hüvitamisele VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel koos seadusjärgse edasiulatuva viivisega (TsMS § 367). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus kohtuotsuse põhjendamata ja kostja esitatud tõendid hindamata (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Pooled vaidlevad selle üle, kas 3 (6)
kostjal oli õigus hageja nõue tasaarvestada oma nõudega hageja vastu. Leppetrahvinõuet ja sellel alusel kostjale kahju tekkimist hageja vaidlustanud ei ole. Vaieldakse selle üle, kas hageja vastutab tähtaja rikkumise eest ning sellega kaasnenud kostjale leppetrahvi näol tekkinud kahju eest. Maakohus leidis valesti, et pooled ei ole leppinud kokku uues buldooserite üleandmise tähtpäevas. Kostja esitas selle kohta tõendid – väljavõtte poolte esindajate DD ja BB elektronkirjavahetusest. Pooled leppisid buldooserite Eestisse jõudmise kuupäeva lõplikul selgumisel kokku uues paigaldusgraafikus. Igale mõistlikule isikule on elektronkirjavahetusest ja tunnistaja DD ütlustest tulenevalt selge, et ehkki buldooserite paigaldusgraafik venis, lepiti kokku uutes tööde alustamise kuupäevades ja seejuures peeti silmas seda, et tööd peavad igal juhul olema lõpetatud 20. augustil 2018. Kui maakohus leidis, et kostja tõendid uue tähtaja kohta ei ole veenvad, tulnuks seda selliselt ka märkida. Maakohtu otsus on vastuoluline. Olles asunud seisukohale, et kostja ei ole esitanud tõendeid tähtaja pikendamise kohta, on maakohus samas lugenud asjakohaseks tõendiks täpselt sama elektronkirjavahetuse lisatasu kokkuleppes. Selline kokkulepe elektronkirjavahetuse teel saavutati, kuid hageja nõude välistab VÕS § 101 lg 3, sest tööde teostamine Narvas oli hageja enda hilinemise tagajärg. Puudub arusaadav põhjus, miks tuleb ühel juhul lugeda elektronkirjavahetus piisavaks tõendiks kokkuleppe sõlmimise kohta ja teisel juhul mitte. Sisuliselt leidis maakohus, et olenemata poolte elektronkirjavahetusest ja kostja rõhutustest
20.augusti 2018 tähtaja kohta, muutus töövõtulepingu justkui tähtajatuks. Arvestades
20.augusti 2018 tähtaja mõju kostjale ja seda, et leping oli algusest peale sõlmitud tähtaegsena, puudub sellisel tõlgendusel igasugune poolte tegelikku tahet ja arusaama ehk VÕS § 29 lg 1 järgi määratav kriteeriumi arvestav sisu. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku uues masinate üleandmise kuupäevas, mistõttu ei ole hageja töövõtulepingut rikkunud ja kostjal ei ole nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Hageja nõue ei ole tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust.
7.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8. Kolleegiumi arvates on need etteheited põhjendamatud. Maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki esitatud tõendeid. Kokkuvõtvalt on maakohus leidnud, et poolte elektronkirjavahetuse väljavõtted ja tunnistajate ütlused ei tõenda, et pooled on kokku leppinud uues masinate üleandmise kuupäevas, s.o 20. august 2018 (vt maakohtu otsuse p 22). Seega ei olnud asjas esitatud ega kogutud tõendeid, mis kostja väiteid tõendasid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (TsMS § 654 lg 6).
7.2.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei tõenda kostja väidetavat asjaolu.
7.3.Lepingut võib muuta lepingupoolte kokkuleppel (VÕS § 13 lg 1). Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt saab e-kirjades sisalduvaid BB vastuseid „tänan info eest“ ja „arvestame momendil nende kuupäevadega“ lugeda nõustumuse andmiseks, et töö tuleb 4 (6)
kostjale üle anda hiljemalt 20. augustiks 2018 (vt BB 12. juuli 2018 kell 14.51 e-kiri ja 23. juuli 2018 kell 14.47 e-kiri, tl 76 pöördel – 77 pöördel). Nendest vastustest ei tulene otsest tahteavaldust TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Kostja leiab, et kuna hageja ei vastanud, et töö teostamine on võimatu ja jätkas lepingu täitmist, siis oli uues kuupäevas kokku lepitud (vt tunnistaja DD ütlused, tl 128). Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul võimalik lugeda vaikimist või tegevusetust hageja tahteavalduseks TsÜS § 68 lg 4 järgi. Samuti ei saa tahteavalduseks lugeda seda, et hageja jätkas lepingu täitmist (TsÜS § 68 lg 3). Kokkuleppe sõlmimise tuvastamisel ei saa kolleegiumi hinnangul lähtuda kostja seisukohast, kes endale sobiva tahteavalduse tõlgenduse leidmiseks heidab hagejale ette seda, et hageja otsustas vaatamata kostjapoolsele lepingu rikkumisele lepingu täitmist jätkata ja ei öelnud lepingut VÕS § 652 lg 2 alusel üles. Poolte elektronkirjavahetusest ja tunnistajate ütlustest saab järeldada, et pooled ei leppinud kokku konkreetses töö üleandmise päevas. Hageja pidi töö teostama mõistliku aja jooksul (vt BB 4. juuli 2018 kell 10.00 e-kiri; tunnistaja BB ütlused, tl 78 pöördel, 127). Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et ebamõistlik oleks tekkinud olukorda arvestades eeldada, et hageja võtab endale kohustuse olla seotud kostjale teisest lepingulisest suhtest tuleneva kuupäevaga (TsÜS § 75 lg 1 teine lause).
7.4.Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta ei lõpetanud tööd varem. Asjas esitatud ja kogutud tõenditest tulenevalt teostas hageja töö mõistliku aja jooksul. BB rõhutas 4. juuli 2018 kell 10.00 e-kirjas, et hagejale peab jääma realistlik aeg kustutussüsteemide paigaldamiseks (tl 78 pöördel). Tunnistaja BB ütlustega on tõendatud, et hagejale oli teada, et kostja peab buldooserid üle andma 20. augustil 2018, mistõttu hageja üritas paigaldustöö teostada nii kiiresti kui võimalik ning viimasel hetkel, s.o 17. augustil, töö teostamise asukoha muutumisega muutus ka töö tegemise protsess (tl 127 ja pöördel; vt DD 17. augusti 2018 kell 12.30 e-kiri, tl 75 pöördel). Kuna hageja ei olnud seotud 20. augusti kuupäevaga, siis ei saa kostja hagejale ette heita lepingu rikkumist ja tugineda lisakulude maksmata jätmisel VÕS § 103 lg-le 3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega, et pooled sõlmisid kokkuleppe tööde teostamise asukoha muutmises ja seda tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda.
7.5.Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise vaidlustamiseks. Nimetatud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja seda ei korda (TsMS § 654 lg 6).
8.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei ole põhjust maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks. Kostja ei ole vaidlustanud menetluskulude rahalist suurust, mistõttu ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsiooni korras ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1). Menetluskulud
9.Ringkonnakohus märgib apellatsiooniastme menetluskulude jaotuse ja määrab sellel alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 173 lg 1, § 174 lg 1).
9.1.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda.
9.2.Apellatsioonimenetluses palub hageja kostjalt välja mõista 1043 euro suuruse lepingulise esindaja tasu. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 6 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Sellele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemise kulu 37 minuti eest 86,33 eurot.
9.3.Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi rahuldada. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning muid asjaolusid arvestades on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga. 5 (6)
Samuti nõustub kolleegium hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasuga, sest see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu vandeadvokaadist esindaja puhul. Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei sisalda lepingulise esindaja kulud käibemaksu (TsMS § 174 lg 10). Hageja palub kohustada kostjat maksma menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4).
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.