Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
11.juunil 2020.a, Tallinnas
Hagihind
2-19-108 Antifire Tuleohutuslahendused OÜ hagi OÜ Avesco vastu 11.04.2018.a töövõtulepingust nr. xxxx tasutud arvetelt viivise 1 852,92 euro, võlgnevuse 16 244,28 euro, viivise 1 510,72 euro, kahjuhüvitise 1 056 euro ja täiendava viivise nõudes 26 670,17 eurot
nende Hageja: Antifire Tuleohutuslahendused OÜ (registrikood 12209202, asukoht Laki 11b, 12915 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Enno Heringson ja advokaat Virge Murak (Advokaadibüroo Heringson GLO, Maakri 23A, 10145 Tallinn; e- post: [email protected] ja [email protected]) Kostja: OÜ Avesco (registrikood 10503541, asukoht Väljaotsa tn 1, Saue, 76505 Harju maakond) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres (Advokaadibüroo Glikman Alvin LEVIN, Maakri 19, 10145 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 07.05.2020.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Enno Heringson ja advokaat Virge Murak Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Avesco Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks 11.04.2018.a töövõtulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus summas 16 244,28 eurot, viivis kogusummas 3 363,64 eurot (1 852,92 + 1 510,72) ja kahjuhüvitis summas 1 056 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Avesco Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks viivis 0,1 % päevas võlgnevuselt summas 16 244,28 eurot alates 04.01.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
4.Välja mõista OÜ-lt Avesco Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt, s.o 1 056 eurolt alates 03.01.2019.a kuni kahjuhüvitise tasumiseni, kuid mitte üle kahjuhüvitise summa.
5.Jätta menetluskulud kostja OÜ Avesco kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Avesco Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks menetluskulu kogusummas 4 494,40 eurot.
7.Välja mõista OÜ-lt Avesco Antifire Tuleohutuslahendused OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 494,40 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Antifire Tuleohutuslahendused OÜ esitas 03.01.2019.a Harju Maakohtule hagi OÜ Avesco vastu 11.04.2018.a töövõtulepingust nr. xxxx tuleneva tasutud arvetelt viivise 1 852,92 euro, võlgnevuse 16 244,28 euro, viivise 1 510,72 euro, kahjuhüvitise 1 056 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.04.2018.a ehituse töövõtulepingu xxxx, millega hageja kohustus paigaldama kostja poolt tarnitud seadmetele tootja xxxx tulekustutussüsteemid. Tööde teostamise paigaks lepiti kokku aadress xxxx. Kostja kohustus tarnima 9 seadet hiljemalt 4 päeva enne graafikus kokku lepitud üleandmistähtaega, et hageja suudaks tööd teostada. Kostja kohustus tarnima seadmed nii, et hageja saaks töid teostada maksimaalselt kahele seadmele korraga. Hageja teostas tööd neljale seadmele tähtaegselt ja ilma pretensioonideta. Ülejäänud viie traktori tarne hilines oluliselt. Kostja kohustus algselt tarnima seadmed erinevatel aegadel ja nii, et esimene seade pidi jõudma kostja kliendini juba 20.04.2018.a. Tegelikkuses kujunes olukord selliseks, et kostja suutis korduvalt uusi tähtaegu teatades tarnida üheksast seadmest viis korraga alles 07.08.2018.a ning sedagi mitte kokkulepitud kohta, vaid ca 225 km kaugemale. Hageja paigaldas traktoritele kustutussüsteemid mõistliku aja jooksul. Hageja edastas kostjale teostatud tööde akti nr 3 (summas 46 620 eurot), arve nr 1803921 summas 8 748 eurot, arve nr 1803922 summas 34 992 eurot ning arve nr 1803923 summas 2 880 eurot Narvas tehtud lisakuludele. Kostja teatas 17.09.2018.a, et enne tööde vastuvõtmist tuleb lahendada 13 364,28 eurone leppetrahvi nõue, mis tulenes väidetavalt hageja poolt töödega viivitamisest ning see on esitatud xxxx AS-i poolt kostjale. Hageja vaidleb kostja tasaarvestamisavaldusele vastu. 03.12.2018.a tasus kostja hagejale 30 375,72 eurot, mille üle pooltel vaidlust ei olnud, kuid kostja ei tasunud nimetatud summalt viivist, milles pooled olid omavahelise lepingu punktis nr 14.2 kokku leppinud. Seega peab kostja tasuma sissenõutavaks viivise summas 1 852,92 eurot. Endiselt on tasumata põhivõlgnevus summas 16 244,28 eurot (võlgnevus summas 13 364,28 eurot ja arve nr 1803923 summas 2 880 eurot lisakulud seoses Narvas töötamisega) ja viivised eeltoodud nõudelt summas 1 510,72 eurot (arvestatuna põhinõudelt 16 244,28 eurot alates 03.10.2018.a kuni hagi esitamise seisuga 31.12.2018.a viivisemääraga 0,1 % tasumata summalt päevas). Lisaks on hageja pidanud kaasama professionaalse õigusnõustaja ja kandma sellega seonduvat kulu kokku summas 1 056 eurot. Kostja distsiplineerimiseks peab hageja otstarbekaks nõuda alates hagi esitamisest vastavalt nõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivist TsMS § 367 sätestatud korras ning taotleda kohtuotsuses viiviste väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 1 000 eurot ja esindajakulu summas 3 494,40 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja on vaidlusalused nõuded suures osas tasaarvestanud oma kahjunõudega hageja vastu, mis tuleneb hagejapoolsest töövõtulepingu mittekohasest täitmisest. Lepingu järgi lepiti kokku, et hageja saab vaidlusaluse viie buldooseri (3 D10T ja 2 D11T mudelit) osas töid alustada 12.06.201817.07.2018, vastavalt graafikus kokkulepitule. Kostja möönab, et ei saanud tulenevalt temast mittesõltuvatel põhjustel võimaldada hagejal asuda kustutussüsteeme paigaldama graafikus ettenähtud kuupäevadel. Sellest tulenevalt leppisid pooled kokku muudetud paigaldusgraafikus. Hageja sai teavituse 07.05.2018.a, 14.06.2018.a, 12.07.2018.a ja 20.07.2018.a graafiku muutumisest. Hageja teostas tegelikult paigaldustöid 08.08.201805.09.2018. Selles osas ei saa ka olla vaidlust, kuivõrd 11.09.2018 poolte kinnitatud teostatud tööde aktist selgelt nähtub, et Narvas teostati paigaldustöid 12 päeva, kuni 05.09.2018.a. Kuna hageja hilines tööde üleandmisega, tekkis kostjal sellest kahju leppetrahvikohustuse näol tellija, xxxx AS-i ees. Hageja lepingurikkumine kostja suhtes põhjustas kostja lepingurikkumise tellija suhtes, kes õigustatult nõudis kostjalt leppetrahvi tasumist summas 13 364,28 eurot. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses hageja lepingu rikkumisega. Seetõttu on hageja põhinõue summas 13 364,28 eurot alusetu. Hageja on esitanud arve nr 1803923, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt lisatasu töö tegemise eest lepinguga kokkulepitust erinevas kohas. Hageja nõude välistab VÕS § 101 lg 3. Hageja nõue 2 880 euro osas on alusetu ja seega on alusetu ka põhinõudelt arvestatud viivisenõue summas 1 510,72 eurot. Hageja nõuab ka sissenõutavaks muutunud viivist vaidluse all mitteolevatelt summadelt summas 1 852,92 eurot. Kostja leiab, et nõue on alusetu, kuivõrd hagejal tekkis töölepingust tulenev sissenõutav nõue alates 02.10.2018.a. Kostja aga rakendas alates 02.10.2018 VÕS § 111 lg-st 1 tulenevat õigust keelduda kohustuse täitmisest. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 4 ei pea kostja tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Seetõttu on alusetu ka hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas summas 1 852,92 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 4 965,20 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 15.05.2019.a kohtumääruses (t/l 90).
5.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 11.04.2018.a ehituse töövõtu leping xxxx, millise punkti 2.1 kohaselt on lepingu objektiks Ansul kustutussüsteemide paigaldus ning muud käesolevas lepingus kirjeldatud või ette nähtud tööd kuni paigaldustööde ettenähtud valmiduseni ning paigaldustööde üleandmiseni töövõtja poolt ja paigaldustööde lõpliku vastuvõtmiseni tellija poolt arvestades ehitusobjekti seisukorda lepingu sõlmimise hetkel (t/l 14-17). Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus
hagejale tasuda arvete nr. 1803921, 1803922 ja 1803923 alusel teostatud tööde eest kokku 16 244,28 eurot.
6.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
7.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.
8.Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-18-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
9.Riigikohtu 21.06.2018.a kohtuotsusest tsiviilasjas nr. 2-16-5851 punktist 16 tuleneb, et kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5). VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).
10.Vaidlustamata asjaolude kohaselt on kostja 03.12.2018.a tasunud hagejale arvete nr 1803921, 1803922 ja 1803923 alusel teostatud tööde eest kokku 30 375,72 eurot (t/l 50). Hagejale on tasumata kogusummas 16 244,28 eurot. Kostja on seisukohal, et tulenevalt 12.11.2018.a hagejale esitatud tasaarvestusavaldusega puuduvad hagejal kostja vastu nõuded. Kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue summas 13 364,28 eurot, kuivõrd hageja hilines tööde üleandmisega ja kostjal tekkis kahju leppetrahvikohustuse näol tellija ees (t/l 72).
11.Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu ning leiab, et hageja ei saa olla vastutav kostjale esitatud leppetrahvi nõude eest. Kostja hilines ise seadmete tarnega oluliselt, mistõttu ei saanud hageja lepingus sätestatud tähtaegasid järgida (t/l 4).
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
13.VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.
14.Riigikohus on 04.01.2012.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-129-11 punktis 9 selgitanud, et tasaarvestus ei ole lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Seega, kui kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite, et ta on hageja nõude tasaarvestanud oma nõudega, ning hageja väidab vastu, et tasaarvestus ei kehti, peab kohtus hindama, kas
kostja vastuväited välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning seega ka tasaarvestuse kehtivuse.
15.Õiguskirjanduses on leitud, et minimaalselt peab tasaarvestuse avaldusest tulenema, millised pooltevahelised nõuded tasaarvestatakse, tasaarvestuse avalduse alusel peab seega olema identifitseeritav nii nõue või nõuded, millega tasaarvestatav pool tasaarvestada soovib (e aktiivnõue), kui ka teise poole nõue või nõuded, mida tasaarvestav pool tasaarvestada soovib (e passiivnõue) (P V, I K, V K, M K, K S. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, 2016. Lk 980).
16.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktist 2.2 tuleneb, et ehitustööd teostatakse aadressil xxxx ning punkti 4.3 järgi on tööde lõpetamise tähtaeg märgitud sõidukite kaupa paigaldusgraafikus (lisa 2) (t/l 14). Töövõtulepingu lisa 2 järgi pidi toimuma kostjale viimase sõiduki üleandmine 17.07.2018.a (t/l 9).
17.VÕS § 200 lg 4 tuleneb, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
18.Riigikohus on 02.11.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-95-11 punktis 17 leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Nimetatud lõike tähendust on Riigikohus analüüsinud 16. juunil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 tehtud otsuses. Viidatud otsuse p-s 10 on Riigikohus leidnud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud). Kui kohtumenetluses esitab pool teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku.
19.Kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest nähtub, et 14.06.2018.a on kostja hagejale teatanud, et juunis ei saa ühelegi buldooserile tulekustutusüsteemi paigaldada, kuivõrd masinad saabuvad juuli keskel (t/l 20).
20.12.07.2018.a on kostja edastanud hagejale täpsustatud masinate saabumisgraafiku ning teatanud, et kostja peab tööde tellijale masinad üle andma hiljemalt 20.08.2018.a (t/l 23) ning 20.07.2018.a on kostja hagejale edastatud e- kirjas teatanud, et kõik 5 masinat jõuavad Paldiskisse alles 07. augustil ning kõige varem saaks hageja alustada paigaldusega 08. augustil 2018.a (t/l 24).
21.Asjaolu, et kostja poolt tarnitud masinad jõudsid Eestisse alles 2018.a augustikuus ning peale seda asus hageja töid teostama xxxx kinnitavad ka tunnistajad E P, M M ja A J oma ütlustega (t/l 127-129).
22.Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et pooled ei ole leppinud kokku, et hageja pidi paigaldama masinatele tulekustutusüsteemid hiljemalt 20.08.2018.a ning selleks ajaks andma need ka kostjale üle. Kostja on üksnes hagejale teatanud 12.07.2018.a, et peab masinad tellijale andma üle hiljemalt 20.08.2018.a. Tõendeid selle kohta, et pooled on omavahel leppinud kokku peale 17.07.2018.a, s.o kui pidi toimuma esialgselt viimane masina üleandmine, uue masinate üleandmise kuupäeva, kohtule esitatud ei ole.
23.Arvestades asjaoluga, et kostja poolt tarnitud masinad jõudsid Eestisse alles 07.08.2018.a, s.o ajaks mil poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu lisas 2 märgitud tööde valmimise tähtaeg oli möödunud, siis ei saa kostja heita hagejale ette, et ta ei teostanud töid tähtaegselt. Seda enam, et hageja masinate tarne hilinemise eest ei vastutanud. Kohus on seisukohal, et tarne hilinemise eest tuleb vastutust kanda sellel, kellest tulenevalt on hilinemine tingitud.
24.Lisaks nähtub, et kostja on 30.07.2018.a hagejale edastatud e- kirjas palunud teatada, et millistel tingimustel on hageja nõus osaliselt töid teostama xxxx (t/l 25, 53). Hageja on 02.08.2018.a teatanud, et xxxx paigalduse lisatasu on umbes 200 eurot päev ning tulekustutusüsteemi paigaldamine ühele masinale võtab aega umbes 3-4 päeva (t/l 53 pöördel). Kostja on ühepoolselt 17.08.2018.a teatanud, et järgmisest nädalast tuleb hagejal paigaldustöid jätkata Narva karjääris või Estonia kaevanduses (t/l 53 pöördel).
25.Kuivõrd kostja on 17.08.2018.a teatanud, et edasi tuleb hagejal töid teostada xxxx karjääris või xxxx kaevanduses, siis aktsepteeris kostja 02.08.2018.a hageja poolt edastatud e- kirjas märgitud lisatasu suurusega. Tõendeid selle kohta, et pooled on pidanud sisulisi läbirääkimisi töö asukoha muutmise osas kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et ta ei aktsepteerinud hageja lisatasu suurust, s.o 200 eurot päev. Seega ei ole põhjendatud kostja poolt arve nr. 1803923 tasumata jätmine summas 2 880 eurot (t/l 35).
26.Arvestades kohtu ette toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, leiab kohus, et hageja poolt esitatud vastuväited tasaarvestusnõudele on sellised, mis välistavad kostja nõude maksmapaneku. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et käesoleval juhtumil ei vastuta hageja selle eest, et tellija poolt on kostjale esitatud leppetrahvi nõue, kuivõrd masinate kohale toimetamise eest vastutas kostja. Enda kohustuse rikkumise eest hagejale leppetrahvi nõude esitamine ei ole õiguspärane ning kohus sellist tegevust ei aktsepteeri.
27.Pooled ei vaidle, et hageja on teostanud töövõtulepingus märgitud tööd, mida kinnitab kostjale 11.09.2018.a edastatud teostatud tööde akt nr. 3 (t/l 30-31). Etteheiteid teostatud tööde kohta esitatud ei ole.
28.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjapoolne tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv, mistõttu arvete nr. 1803921, 1803922 ja 1803923 kogusummas 16 244,28 eurot maksmata jätmine ei ole õigustatud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kogusummas 16 244,28 eurot.
29.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 1 852,92 eurot, mis on tekkinud seoses eelpool viidatud arvete tähtaegselt tasumata jätmisega perioodil 03.10.2018.a kuni 02.12.2018.a (t/l 3, 51). Kostja pidi arve nr. 1803921 tasuma hiljemalt 02.10.2018.a (t/l 33), arve nr. 1803922 hiljemalt 02.10.2018.a (t/l 34) ja arve nr. 1803923 hiljemalt 02.10.2018.a (t/l 35).
30.Vaidlust ei ole, et kostja on nimetatud arved tasunud osaliselt 03.12.2018.a (t/l 50), s.o kaks kuud peale arvetel märgitud tähtaega. Järelikult on ajavahemikus 03.10.2018.a kuni 03.12.2018.a hageja viivisenõue summalt 30 375,72 eurot, s.o kostja poolt hilinenult tasutud summalt, põhjendatud.
31.Töövõtulepingu punktist 14.2 tuleneb, et juhul kui tellija ei täida oma lepingujärgset tasu maksmise kohustust tähtaegselt, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,1% protsenti tasumisele kuuluva makse summast iga arve tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (t/l 16 pöördel).
32.Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda viivist enne tasaarvestust tekkinud summade eest ja seega ei ole hageja nõue summas 1 852,92 eurot põhjendatud (t/l 73).
33.Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudus tasaarvestamise alus, siis on hageja viivisenõue summas 1 852,92 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse summalt 13 364,28 eurot summas 1 242,88 eurot ja viivise tasumata põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määraga 0,1%
tasumata summalt päevas. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise hetkel sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse summalt 2 880 eurot summas 267,84 eurot ja viivise tasumata põhisummalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni määraga 0,1% tasumata summalt päevas. Hageja tugineb nimetatud nõude esitamisel poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktile 14.2 (t/l 16 pöördel). Kostja hageja viivise nõudega ei nõustu (t/l 73).
35.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
36.Hageja poolt kohtule esitatud viivisearvestusest nähtub, et hageja on arvestanud summalt 13 364,28 eurot viivist perioodi 03.10.2018.a kuni 03.01.2019.a eest summas 1 242,88 eurot (t/l 5 pöördel, 52) ja summalt 2 880 eurot viivist perioodi 03.10.2018.a kuni 03.01.2019.a eest summas 267,84 eurot (t/l 5 pöördel, 55).
37.Kohus leiab, et kuivõrd kostja on olnud hageja poolt esitatud arvete tasumisega viivituses, siis on hageja viivise nõuded põhjendatud hagiavalduses toodud suuruses. Kostja vastuväiteid viivise nõude arvutuskäigule kohtule esitanud ei ole.
38.Kooskõlas TsMS § 367 kuulub hageja edasiulatuva viivise nõue rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 0,1 % päevas põhivõlalt kogusummas 16 244,28 eurot alates 04.01.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa.
39.Hageja palub kostjalt välja mõista kohtueelse õigusabikulu summas 1 056 eurot arvete nr. 1181110 ja 1181201 alusel ning nimetatud summalt viivise seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni (t/l 5-6, 56-57). Kostja nimetatud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
40.Riigikohus on 09.02.2011.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-138-10 punktis 29 selgitanud, et kolleegiumi arvates võib advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
41.Kuivõrd kostja hageja kohtueelsete õigusabikulude nõuet vaidlustanud ei ole, siis peab kohus hageja nõuet summas 1 056 eurot põhjendatuks ning see kuulub kostja poolt hüvitamisele VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.
42.Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 367 kuulub hageja edasiulatuva viivise nõue summalt 1 056 eurot rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras päevas kahjuhüvitiselt summas 1 056 eurot alates 03.01.2019.a kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni, kuid mitte üle kahjuhüvitise summa.
43.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 11.04.2018.a töövõtulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus kogusummas 16 244,28 eurot, viivis kogusummas 3 363,64 eurot (1 852,92 + 1 510,72) ja kahjuhüvitis summas 1 056 eurot. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis 0,1 % päevas võlgnevuselt summas 16 244,28 eurot alates 04.01.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhinõude summa ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
kahjuhüvitiselt, s.o 1 056 eurolt alates 03.01.2019.a kuni kahjuhüvitise tasumiseni, kuid mitte üle kahjuhüvitise summa.
44.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
45.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 26 670,17 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
46.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
47.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1 000 eurot ja esindajakulu summas 3 494,40 eurot (t/l 61, 120-122, 129 pöördel). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
48.Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 1 000 eurot.
49.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
50.Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 29,12 tundi vastab esindajate poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja esindajakulu summas 3 494,40 eurot (29,12 tundi x 120 eurot).
51.Kõige eelpool toodu alusel kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 4 494,40 eurot, millest riigilõiv 1 000 eurot ja esindajakulu 3 494,40 eurot.
52.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.