Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 30.09.2020, Tallinn 2-20-8956 L. E. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus I. B. vastu põhinõude 3316 euro, intressi 580 euro ja viivise nõudes 4161,28 eurot Hageja: L. E. (välisriigi isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost: xxxx); Kostja: I. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Kirjalikus menetluses
2-20-8956 avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 artikkel 18 sätestab kohtuotsuse läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui: a) i) nõudevorm või kohtukutse on talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta; ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1 sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause). Asjaolud
2 (3)
2-20-8956 annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus leiab, et käesolev Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhinõue 3316 eurot, intress 580 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (3316 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 05.12.2019 kuni põhisumma tasumise kuupäevani. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja anda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt või kindla summana. Tsiviilasja hinnalt 4161,28 eurot tuli hagejal tasuda riigilõivu 350 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista riigilõiv 350 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja tasus 01.07.2020 riigilõivu 50 euro enam, siis on hagejal võimalik esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja on taotlenud kohtuotsuse kohta kinnituse andmist (tüüpvorm D) määruse nr 861/2007 artikkel 20 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul puudub vajadus sellise kinnituse andmiseks, kuna saab eeldada, et kohtuotsus kuulub täitmisele kostja elukohariigis, milleks on Eesti Vabariik. Määruse nr 861/2007 artikkel 15 lg 1 sätestab, et kohtuotsus on täidetav vaatamata võimalikule edasikaebamisele ja tagatis ei ole nõutav. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.